Seega kokkuvõttes on tegemist üsna kontrastsete muldadega põllumassiiviga kuid selle kontrastsuse mõju leevendab veidi see, et ei asu päris kõrvuti näiteks leostunud parasniisked mullad ja soomullad vaid seal vahel on ka leostunud gleimullad, mis toimiks justnagu üleminekualana. Vaadeldes põllumassiivi kuju, on see hea kujuga ja kompaktne kuid võimalik, et on probleeme läbitavusega madalsooaladel põllumassiivi ida-, kagu- ja edelaosades. Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure. Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju, alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas
piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks. · Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes. Kõrbetes püsib aasta ringi niiskuse nappus- võimalik auramine ületab oluliselt sademete hulga. · Veepuudus on tähtsaim tegur, mis on tinginud kõrbeelustiku kohastumise ja piirab inimtegevust. · 2. Lähistroopika on vehekliimavööde üleminekul parasvöötmelt troopilisele. · Mandrite edelaosades on tüüpiline lähistroopiline vahemereline taimkate, idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad. · Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on looduslikud kooslused tugevasti muutuvad ja valdavad kultuurimaastikud. · Lähistroopikas paiknevad enamasti majanduslikult arenenud riigid. · Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad. · Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud
annaabi.ee 
