aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teisest ruumist tema assistent härra Watson ning tõttas kiiresti Bellile appi. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonile mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. 5 4. Haridus Alexander Graham Bell sai alghariduse kodus, oma isalt. Edasi läks ta Edinburghi Sotimaale kooli, kust ta lahkus 15 aastaselt, olles koolis ainult mõned aastad. Koolis tundis ta eriti huvi teaduse ja bioloogia vastu. Sealt edasi läks ta oma vanaisa juurde kes õpetas teda kuni 16. aastaseks saamiseni. Seal olles õppis ta
aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani,
aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.professor Bell oli esimene, kes oma töö tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku telefoni. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. 1877 aastal asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis
aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks (http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/teleajalugu.html). Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast
aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid, kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte, vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. Tõtt ütelda polnud Bell ainus, samal ajal tehti sarnaseid katseid ka mujal maailmas, professor Bell oli aga siiski esimene, kes oma töö tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku telefoni. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell
Nende omavaheline toimimismehhanism on näidatud järgneval joonisel: Suhtlusahel Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi edastajal (nt klienditeenindaja) tuleb keskenduda vastuvõtjale, andes sõnumi sisu edasi vastuvõtjale (nt kliendile) selges ja arusaadavas vormis.
Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks. Standartprotokollid panevad erinevad arvutid „rääkima ühte keelt“. Nii antakse võimalus ühendada internetti eri tüüpi arvuteid, mis töötavad erinevate operatsioonisüsteemidega. Protokoll on standard, mis määrab teadete vormi ja edastamisviisi, nende interpreteerimise protseduurid, erineva võrguriistvara koostööreeglid. Kõiki koostööreegleid ei ole praktiliselt võimalik ühes protokollis kirjeldada. Sellepärast ehitatakse võrguprotokollid mitmetasemelisuse põhimõttel. Nii näiteks, madala taseme protokoll kirjeldab väiksemate infoportsude edastamist ühest arvutist teise, sest väikeste infoühikute edastamise 1
Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi edastajal (nt klienditeenindaja) tuleb keskenduda vastuvõtjale, andes sõnumi sisu edasi vastuvõtjale (nt kliendile) selges ja arusaadavas vormis.
Kontekstist lähtudes võime enam-vähem siiski mõista, kas ta peab filosoofiat "Muidugi, informatsioon, mis saadakse ilmutuse teel, ning silmas mingis kitsamas või avaramas tähenduses. Kõnesoleval juhul on tegemist informatsioon, mis lähtub meeltest, erinevad nii sisuliselt kui usutõdede ja ilmalike (filosoofia) tõdede vastandamisega ning on alust arvata, ka edastamisviisi poolest, kuid inimese hing on ühtne ning et Bacon pooldas nn kahe tõe teooriat, st pidas teoloogia ja filosoofia tõdesid üksteisest sõltumatuks. 4 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 tema võimed on ühed ja samad." (Bacon, Teaduste 2. Inimmõistuse võimete järgi
annaabi.ee 
