-Saksa majanduslik olukord oli kehv,taheti Anda pealöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. -Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele. -270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. (http://www.slideshare.net/madlimaria/soda/ 10.04.08 22:22) Sõjategevus 1916(edasi) Sommei lahing(1.juuli) -Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasliikumise. - 1. Juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi -Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaha vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit) (http://www.slideshare.net/madlimaria/soda/ 10.04.08 22:34) · Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antandi käes. · Keskriigid olid vallutanud küll Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni
sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 1915 proovis Saksamaa otsustada sõja saatuse idarindel, koondades keskriikide vägedest 54% idarindele, eesmärk vene sõjast välja sundida Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. Somme'i lahing 1916, Prantsusmaa tõkestas saksa edasliikumise, ligi viis kuud kestnud lahingus vallutasid prantsuse-briti väed väikse maa-ala, suri ligi 1,3 miljonit meest. 1916 sõjaline initsiatiiv Atandi käes 1915-1916 meresõda inglismaa-saksamaa blokeerivad üksteist, allveelaevad, saksamaa lubab uputada kõik alused inglise- ja iirimaa ümber. 1917 Atandi sõjaline ülekaal, Saksa asus strateegilisele kaitsele, lootis piiramatule allveesõjale, sõtta astus ka USA, Saksale kuulutasid sõja 11 ladina-ameerika riiki
vaid otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas muu hulgas see, et läänerinde komandöride protestidest hoolimata võttis ülemjuhatus otsutaval hetkel kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale venelastele vastu, kus neid aga tegelikult vaja ei läinudki. Sakslased olid jõudnud 35 kilomeetri kaugusele Pariisist. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul lahingus sakslaste edasliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud, kuid siiski sakslased suutsid uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada. Idarindel: Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. Lubadusest suudeti kinni pidada ning 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslaste nõrku jõude tagasi tõrjudes liikusid Vene armeed edasi, suutmata ülekaalu siiski täielikult ära kasutada. Kriitilises olukorras