TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
Vajalik kättesaamine. Tegemist ka juhul, kui esindatav teatab sisemise volituse andmisest
kolmandale isikule;
c) tahteavaldusega avalikkusele (nt veebilehel esindaja avaldamine). Kättesaamine ei ole
vajalik.
Volitusi võib liigitada:
1. a) spetsiaal-; b) liigi-; c) üldvolitus
2. a) üksik-; b) ühisvolitus (vt TsÜS § 122)
3. a) alg-; b) edasivolitus (vt TsÜS § 119). Edasivolitatu võib tegutseda nii esindatava kui
ka esindaja esindajana. Edasivolituse andmise õigus peab tulenema volitusest
(erandjuhtudel selle andmise õigust ka eeldatakse). Ühisesindusõiguse puhul on võimalik
ka edasivolituse andmine ühelt ühiselt esindajalt teisele.
Volitus tekib reeglina tehingu alusel (TsÜS § 117 lg 1).
Volitus võib erandina tekkida ka seaduse alusel, st ilma esindatava poolt avaldust