Esindaja võib olla teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teosvõimega, kui seadus seda lubab. Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Volitus võib olla suuline või kirjalik. Volitus võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Volitus kehtib tegemise hetkest, kui pole sätestatud teisiti. Volikiri on esindatava poolt esindajale antav dokument, mis väljendab esindaja volitust. Edasivolitamine on lubatud ainult, siis kui see on volikirjas kirjas. Edasivolitamise korral vastutavad edasivolitaja ja volitatu tehingu eest solidaarselt. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib volitada nii valitsust kui ka konkreetset ministrit andma praeter legem määrusi. Põhiseaduse järgi pole võimalik contra legem määruste andmine. Subdelegatsiooni osas tuleks jälgida põhimõtet, mille alusel Vabariigi Valitsus võib määruse andmise õigust edasi volitada vaid siis, kui see on expressis verbis sätestatud volitavas seaduses, kui selleks on andnud õiguse seaduseandja. Määruse andmise õiguse edasivolitamine Vabariigi Valitsuse poolt saab toimida määruse, mitte korraldusega, sest nii delegatsiooni- kui ka subdelegatsiooninormid loetakse õigusnormide hulka kuuluvateks. Õigusriigis on määruse ülesandeks seadusega kehtestatud õigusnormide konkretiseerimine ja rakendamine. Direktiiv ehk juhend. Määrus-statuut(kuulub ka haldusakti alla) Seaduseandja võib määrusandlusõiguse anda ka iseseisvatele õigussubjektidele avalik-õiguslikele korporatsioonidele ja asutustele
andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. 39. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja? Andmesubjekt isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav andmetöötleja annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. 40. Nimeta 6 isikuandmete töötlemise põhimõtet (kokku 7), kirjelda neid lühidalt ning analüüsi, miks need vajalikud on ? ( essee küsimus )
määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. 41. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja? Andmesubjekt- isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav andmetöötleja- annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. 42. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) Isikuandmete töötlemine on lubatus üksnes andmesubjekti nõusolekul. Nõusolek peab olema
määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. 39. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja? Andmesubjekt- isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav andmetöötleja- annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. 40. Nimeta 6 isikuandmete töötlemise põhimõtet (kokku 7), kirjelda neid lühidalt ning analüüsi, miks need vajalikud on ? ( essee küsimus ) 41. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust)
Määrab kindlaks - töötlemise eesmärgid - töödeldavate isikuandmete koosseisu - töötlemise korra ja viisi - kolmandatele isikutele edastamise lubamise Isikuandmete töötleja Vastutav töötleja võib haldusakti või lepingu alusel anda töötlemise õiguse teisele isikule või asutusele. Isikuandmete töötleja Vastutav töötleja: - annab juhised töötlemiseks - vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid - Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. 88 5.05.2016 Andmesubjekt Isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Kolmas isik - ei ole töötleja ise - ei ole andmesubjekt - ei ole töötleja alluvuse isikuandmeid töötlev isik Töötlemise lubatavus Isikuandmete töötlemine on lubatud
kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 41. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja? Andmesubjekt- isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav andmetöötleja- annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. 42. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) Isikuandmete töötlemine on lubatus üksnes andmesubjekti nõusolekul. Nõusolek peab olema vabatahtlik (peab põhinema vabal tahtel),
volikiri. Volikiri on esindatava poolt esindajale antav dokument, mis väljendab esindaja volitust; esindaja peab selle volikirja esitama, kui see kohustus tuleneb seadusest või kui seda nõuab isik, kellega tehingut tehakse. Volitus võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tähtaja piire seaduses kindlaks määratud ei ole. Volitus kehtib tegemise hetkest, kui pole sätestatud teisiti. Edasivolitamine on võimalik ainult juhul, kui see on volikirjas nii märgitud. Edasivolitamise korral vastutavad edasivolitaja ja volitatu tehingu eest solidaarselt. Ühisvolituse saanud isikud vastutavad samuti solidaarselt. Kõik volitatud tehingu tagajärjel saadu tuleb üle anda volitajale. Volitused lõppevad kui: 1. Esindaja on sooritanud tehingu, milleks volitus on antud. 2. Volituse tähtaeg lõpeb. 3. Esindatav tühistab volituse. 4. Esindaja loobub. 5
seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust. määrus Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). Intra legem määrused seaduse alusel seaduse rakendamiseks Praeter legem määrused asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. Contra legem määrused muudetakse seadust erandid. Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et
HMS definitsioon: Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.(HMS § 88) Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). määrused intra legem seaduse alusel seaduse rakendamiseks määrused praeter legem asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. määrused contra legem seadusega vastuolus olevad, seadust muutvad määrused. Nt korramäärused. Eesti õigussüsteemis ei esine. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav
seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust. määrus Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). Intra legem määrused seaduse alusel seaduse rakendamiseks Praeter legem määrused asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. Contra legem määrused muudetakse seadust erandid. Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et
sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponenti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Edasivolitamisõigus peaks olema üldvolituses sees. Haldusmenetluse seadus ei ütle selle kohta midagi, kuid ütleb, et subdelegatsiooni võib haldusekandja edasi volitada. Selles osas puudub ka kohtupraktika. Seaduses peab olema vastav: delegatsiooninorm
üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses
üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses
annaabi.ee 
