sajandil. 2. Mida tähendab renessanss? Renessanss tähendab taassündi, st pöörduti tagasi minevikku. 3. Nimeta vähemalt 5 renessansi esindajat, nende teost ja nende maad, kust olid pärit. Dante (Itaalia, ,,Jumalik komöödia") Boccaccio (Itaalia, ,,Dekameron") Cervantes (Hispaania, ,,Don Quijotte" ) Th. More (Inglismaa, ,,Utoopia") Shakespeare (Inglismaa, ,,Hamlet") 4. Kus tekkis renessansi teater? Renessansi teater tekkis Inglismaal, mille loojaks ja edasiviijaks oli Shakespeare. 5. Kuidas jaguneb Shakespeare looming? Shakespeare looming jaguneb kolme perioodi: I 1590 1600 (komöödiate periood ,,Suveöö unenägu") II 1601 1608 (,,Hamlet") III 1609 1612 (,,Torm") 6. Missuguseid draamazanre kirjutas Shakespeare? Shakespeare kirjutas komöödiaid, ajalookroonikaid, tragöödiaid ja tragikomöödiaid (komöödia ja tragöödia koos). 7. Mitu näidendit, poeemi, luuletust + sonetti kirjutas Shakespeare?
Kuna maailma eri paikades on väga erineva iseloomuga inimesed ,on ka inimeste kultuurid nii drastiliselt erinevad.Kultuurid teevadki iga riigi omapäraseks ja teistest maadest eristuvaks.Kogu ajaloo vältel on eestlased võidelnud mitmete erinevate võõrvõimudega ja kuna paljudel juhtudel meie füüsiline võimekus suurte kaladega võidelda on jäänud vajaka, siis tuli kindlasti appi eestlaste ühtekuuluvustunne mõtteis ja südameis.Arvan ,et üheks suurimaks edasiviijaks läbi ajaloo on olnud eestlaste inimtegevusest tulenev kultuur, mis küll eri aegadel soikus, kuid õigel ajal jälle tuhast tõusis. 19. sajand oli Eesti kultuuris kindlasti väga tähtis aeg.Olles venelaste võimu alla ,hakkasid siiski siinsed vaimueliidi esindajad rohkem tähelepanu pöörama rahvuslikkusele. Kuna meil oli olemas võimas ülikool Tartus ,mille asutas 1632.a Gustav II Adolf, siis võrsus sealt ka isikuid ,kes võtsid rahvuslikkuse oma südameasjaks.1849
Sophoklese „Kuningas Oidipus“, „Anderseni muinasjutud“. o 70- ja 80-aastaselt avaldas Anna luulekogud „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma Eesti laulu“. o Eeltoodud fakt näitab, et kuni kõrge eani Anna oli terav ning võimeline kirjutama ning looma. o Teda autasustati Eesti NSV rahvakirjaniku nimetusega ning talle anti 1957.aastal orden „Austuse Märk“. o Sajandivahetusel oli Anna Haava noorusluule uue tee avajaks ning arengu edasiviijaks o Luuletaja toob välja temale areneva terava konflikti tegelikkuse ning ideaali vahel oma esimestes värsikogudes.
MI..."Muti metroo","Pillerpall". Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises". 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett ,,Kratt"-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester. Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem ,,Reekviem langenud sõduritele". Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:"Esimene kiri Ingile","Igatsus". Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia. Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit. Lõpetati org-de ja seltside tegevus
oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1933. määratai Strauss riigi muusikadirektoriks. 1934 kirjutas hümni Saksa olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina. Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki. 2.Straussi looming Tema varane looming oli mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võttis eeskuju Lisztist ja Wagnerist, sai nende töö otseseks edasiviijaks. Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid. Tema sümfoonilised poeemid olid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad. Strauss kirjutas 17 ooperit, 2 balletti, 8 sümfoonilist poeemi, 2 sümfooniat, väikevorme orkestrile ja kammerkooridele. Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889)
Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veedetakse tunde. Kas muutes konteksti, suudetaks tagada enamuse poolehoid, tõestades, et programm või lahendus on hariv? Juba praegu soodustavad arvutimängud nii meeskonnatöö- kui ka iseseisva mõtlemise oskust, õpetavad seejuures probleeme lahendama, arendavad loovust ning on keeleoskuse ja enese väljendamise edasiviijaks – need igati positiivsed omadused peaks suunama haridustöötajate pilgu mängutööstuse poole. Hariva lahenduse loomiseks ei piisa teose digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemisest. Raamatukogud on juba paar aastat vanu teoseid vabalt kättesaadavaks teinud, ent lugejaskonnale ei läheneta uudselt, mistõttu antud kirjatükkide mõju tundub võrreldes eelnevaga samasse suurusjärku jäävat. Omanäolisus ning lugejaskonna tundmine tagavad edu,
Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi · 2 sümfooniat (sisuliselt samuti sümfoonilised poeemid) + üks noorpõlvesümfoonia · Väikevorme orkestrile, kammermuusikat jne Straussi loomingust: · Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist, saanud nende töö otseseks edasiviijaks · Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid · Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad 5 Salome "Salome" on Richard Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde'i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9. detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris. Tähtsamad tegelased olid: · Heroodes (tenor)
küsimustes. Suure õhinaga pani ta aretustöö käima. Lisaks juba enne Horandit tema kasvanduses olnud teadmata päritoluga Freya von Grafrathile, hakkas ta mööda Saksamaad otsima Horandi tüüpi emaseid koeri ka Horandile paarilisteks ja olles väga valiv, sattus ta pahatihti suurtesse raskustesse. Hoolika selektiivse aretuse ja inbriidingute abil lõi ta koerte liini, mis vastas standardile. Üheks selle liini edukaks edasiviijaks oli Horandi poeg Hektor von Schwaben. Koerte aretusteaduses olid Max von Stephanitzile suureks abiks ulatuslikud bioloogiaalased teadmised, mis ta oli saanud sõjaväes Berliini veterinaarkolledzis teenides. Ta oli veendunud, et tõug tuleb luua päritolu- uuringu ja mitte ainult näitusevõitjate baasil, seetõttu nõudis ta, et kõik pesakonnad tuleb registreerida geneetilisele registrile aluse panemiseks. Ta nõustas kasvatajaid
mõisnikke kohtusse anda Kuigi see oli suur samm edasi, jäid talupojad siiski pärisorjadeks ja olukord polnud kaugeltki nii hea nagu Rootsi aja lõpul. Vaimne kultuur XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni, sest Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud. Küll aga tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga, kuna siinsete baltisakslaste lapsed käisid Euroopas haridust saamas ja saksamaa haritlased leidsid Eestis tööd. Vaimuelu edasiviijaks jäi ikka luteri kiriku hooleks. Olukord oli aga hull, kuna Põhjasõja tõttu olid paljud kogudused õpetajatest ilma jäänud ja kirikuhoonedki unaruses. Siiski tunnistas riigivõim luteri usku, kuid selle tähtsus jäi märgatavalt väiksemaks kui Rootsi ajal. Levima hakkas uus usuvool- pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda
lambakoeri puudutavates küsimustes. Suure õhinaga pani ta aretustöö käima. Lisaks juba enne Horandit tema kasvanduses olnud teadmata päritoluga Freya von Grafrathile, hakkas ta mööda Saksamaad otsima Horandi tüüpi emaseid koeri ka Horandile paarilisteks ja olles väga valiv, sattus ta pahatihti suurtesse raskustesse. Hoolika selektiivse aretuse ja inbriidingute abil lõi ta koerte liini, mis vastas standardile. Üheks selle liini edukaks edasiviijaks oli Horandi poeg Hektor von Schwaben. Koerte aretusteaduses olid Max von Stephanitzile suureks abiks ulatuslikud bioloogiaalased teadmised, mis ta oli saanud sõjaväes Berliini veterinaarkolledzis teenides. Ta oli veendunud, et tõug tuleb luua päritolu- uuringu ja mitte ainult näitusevõitjate baasil, seetõttu nõudis ta, et kõik pesakonnad tuleb registreerida geneetilisele registrile aluse panemiseks
eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906). Vahejoone tõmbamist õigustavad muutused nii loomingus eneses kui ka selle mõjus eesti kirjanduse arengule. Möödunud sajandi lõpukümnendite olukorras oli Haava noorusluule uue tee avajaks ja arengu edasiviijaks. ,,Lainetest" alates tuleb Haava luules ilmsiks lähenemine objektiivsele kujutlusviisile, omandab kindla koha realistlik ühiskonnakriitika. Kui sotsiaalsete ülesannete arvestamise püüdest hoolimata ei suutnud Haava uuel ajajärgul säilitada sajandi lõpul omandatud kohta eesti luules. Romantilise tundelaulud. A. Haava noorusluule kõige olemuslikumaks elemendiks, mis määrab meetodi ja põhilised teemad, on tunglemine seletamatu vastuolude maailmast unistuslik ideaalide poole
kunstnik E. Munch. - ,,Kahekesi" pliiatsijoonistus, sümbolistlik, inspireeritud Munchi ,,Suveööst", armastajapaar, huvitav taust. - Kalevipoja temaatika- ,,Kandlemängija", ,,Tüli Soome sepa juures" rahvusromantism - 1914 Tallinnasse, seal elu lõpuni. - 1 tuntumaid töid suureformaadiline joonistus ,,Viru vanne" 1928, guass, süsi, kujutab Rakvere vallimäe legendaarset vannet saada Eesti rahvuse edasiviijaks (selle andsid Nocks, Kreutzwald, Faehlmann). - ,,Kalevipoja" illustratsioonid, teda aidanud graafik H. Mugasto- väiksemad illustratsioonid (initsiaalid). Raud siiski tervet lehte täitvad illustratsioonid ise. 1935 ilmub raua ja Mugaste illustreeritud Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" mustad söejoonistused nt. ,,Linnuse rajamine", ,,Kosjaskäik", ,,Kalevipoeg suremas". 1937 Pariisi maailmanäitusel võitnud ,,Kalevipoja" illustratsioonidega raamatukujunduse
Võib kahetseda, aga nii see on, enam nkn ei muuda. Teine pool jlle kaasneb lõputu kahetsemine, tunne, nagu elu oleks valesti elatud v raisatud. Ühendab inimese sünnipärased soodumused ühiskonnas toimuvaga. Varem öeldi, et sots areng lõpeb noorukieas, ta väidab, et ka täiskasvanuna. Pole tema teooriat katsetatud. Karen HORNEY Koges lapsena võõraid maid, keeli jms. Kultuuridevaheline võrdlev uurimine. Peetakse ka üheks feminismi edasiviijaks psühholoogias ja naisküsimusega tegelejaks. Neuroos- inimene kujutab teatud situatsioone v olukordi ette. Inimene häirib ennast oma ettekujutusvõimega end ise. Oli Freudi innukas jünger, pärast tolle surma hakkas kritiseerima. Et isiksuseareng pole vaid bioloogiliste faktorite määratud vaid palju ka sots tegureid. Freudi seks teooriale asemele pakub, et inimene sünnib ja juba siis on rahutus v ärevustunne. Neurooside ravi. (Neuroos- inimene kannatab kujutluste v fantaasiate tõttu)
küsimustes. Suure hinaga pani ta aretustöö käima. Lisaks juba enne Horandit tema kasvanduses olnud teadmata päritoluga Freya von Grafrathile, hakkas ta mööda Saksamaad otsima Horandi tüüpi emaseid koeri ka Horandile paarilisteks ja olles väga valiv, sattus ta pahatihti suurtesse raskustesse. Hoolika selektiivse aretuse ja inbriidingute abil li ta koerte liini, mis vastas standardile. Üheks selle liini edukaks edasiviijaks oli Horandi poeg Hektor von Schwaben. Koerte aretusteaduses olid Max von Stephanitzile suureks abiks ulatuslikud bioloogiaalased teadmised, mis ta oli saanud sjaväes Berliini veterinaarkolledis teenides. Ta oli veendunud, et tug tuleb luua päritolu- uuringu ja mitte ainult näitusevitjate baasil, seetttu nudis ta, et kik pesakonnad tuleb registreerida geneetilisele registrile aluse panemiseks. Ta nustas kasvatajaid paaridevaliku küsimustes, hoiatas, milliseid aretuskombinatsioone ei