alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni. Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi- Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite mälestuseks A. Starkopfi poolt valmistatud mälestussammas 1933. aastal. Mõlemad mälestusmärgid hävitati peale II Maailmasõda võimule tulnud kommunistide poolt. Punapargi mälestuskivi taastati nn. ,,laulva revolutsiooni"
Konföderatsioon- organisatsioonide või riikide liit paavst- kiriku kõgem juht vaheriik- viru- , järva- ja läänemaast moodustatud ja looma paavstile allutatud riik Stensby leping sisu- Taani kuningas sai endale tagasi tallinna , viru ja harjumaa. Järvamaa jäi ordule. Sellega suudeti lahendada alles 1238. Aasta tüli. Taani seisund eestis muutus kindlamaks ja see lepping oli ka aluseks rooma-katoliku edasitungimisele itta. 1241. aastast pärineb taani hindamisraamat , milles väidab, et eestimaal oli ainult 3 mõisat.tõenäoliselt oli neid sellel ajal juba rohkem. Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud
*1304 konföderatsioon (liit) ordu juhtimisel Paides Riia linna ja peapsk vastu *1238.a suudeti tüli lahendada Taani ja Liivi ordu vahel Stensby lepinguga. (Taani kun. sai tagasi Tlna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule, loodi sõjaline liit, tulevikus ühiselt vallutatud aladest pidi kun saama 2/3 ja ordu 1/3. Kindlustas Taani seisundit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja alus rooma- katoliku kiriku edasitungimisele itta. *1241.a Taani hindamisraamat (Est kohta 3 mõisat, 10% mainitud isikutest eestlased) *1260. Durbe lahing- leedulased lõid orduväe täielikult puruks *1242. kevad Peipsi jääl Jäälahing orduväed piirati ümber, eesti abiväe kadumisel venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel). *venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni.
· Lääne- ja Saaremaa sutes kohustus kun olema lojaalne · Omavaheline liit uute maade vallutamiseks-kun nendest 1/3, Ordu 2/3 Stensby leping oluliste tagajärgedega koh pol arengus: · Kindlustas Taani huviosasuse Eestimaal ja üldse Baltikumis, see toimus eeskätt Ordu arvel ja mõjus orduvõimu kitsendavalt, olles hiljem üheks teguriks, mis tõkestas ordupoolseid Liivim ühtlusriigi taotlusi. · Esialgu pidi lpng andma aluse rooma-kat kiriku edasitungimisele itta, selleks oli oluline, et tüli Taani kun ja Ordu vahel oleks likvideeritud ja valitud ühise tegutsemise siht venelaste vastu, kelle ala pidaski silmas lpngus edasite vallutuste suhe. Pärast Vene küs ebaõnnestunuid lahendamiskatseid 1240ndate algul suundus Sksa ordu vallutuslik peahuvi leedulaste vastu. Ordu eriharusid üks Preisis ja teine Liivi ja Kuramaal lahutas sõjaka leedu hõimu käes olev Samogiitia, mis sai tuge kurelastelt, semgallidelt,
annaabi.ee 
