päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites. Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, hõlmates müüte edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Liivamaalinguid ning koopa- ja kaljujoonistusi tehti ammu enne eurooplaste tulekut. Muusika aborigeenide kultuuris Muusika omab üht tähtsaimat rolli Austraalia põlisrahvaste kultuuri säilimisel. Muusika moodustab nende inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste kui ka tähtpäevaliste tseremooniate lahutamatu osa. Traditsioonilised tseremooniad võivad erinevates regioonides erineda aga alati on
põhjustades energia vabastamise langust makroergilistes fosforühendites (ATPst). Alaneb ka glükoosi oksüdeerimis võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja nägemiskühmualuses struktuuris. Kõige aktiivsemalt toimib alkohol närvirakkude sünapsite tegevusse. Alkohol pärisb kõiki põhilisi mediatoorseid (rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini, dofamiini jmt mediaatorite aktiivusut, mille funktsiooniks on erutusprotsessi edastamine. Alkoholi pärssiv toime haarab ka nn. Postsünapitilisi struktuure, st. sünapsipilule järgneva närviraku kiu lõpmeid. Keemiliste ainete, mis tagavad läbi sünapsi saabunud närviimpulsi muundumise taas elektriliseks implusiks, intensiivsus langeb
materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, 6 Eddalaulud võib jagada kahte rühma: jumala ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Noorem Edda (ka proosaEdda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole
Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsula (Rígri lugu), rymskvia (Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit.
annaabi.ee 
