Eesti rahvamuusika ülevaade
Ühe keelne poogenpill, mis on valmistatud kepist, mille otste külge
on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop.
Kasutati ka ansamblites rütmipillina.
Kitarr ja mandoliin 20. saj alguses levinud pillid. Said populaarseks 1920. 30. aastatel
Lõõtspillid
Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann aastal 1822. oli suupilli
edasiaerndus. Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini
orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning
tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad
keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva
helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse.
annaabi.ee 
