On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud 5. Muudab teemat 6. Annab hinnanguid ja arvustab 7. On kitsarinnaline 8. Räägib ise liiga palju 9. Annab ebavajalikku nõu 10. On ametis muude asjadega, pole aega kuulata Õppides tõeliselt kuulama, end avama ning ennast täissõnumitega väljendama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse arendamiseks.
mõista veel hariduse tähtsust. Meie arvates võiksid õpetajad natuke karmimad olla ja rohkem selle probleemiga tegeleda. Näiteks kui õpetaja näeb õpilast telefoniga mängimas, siis oleks kõige õigem telefon lihtsalt õpilase käest ära võtta. Üle 1/3 klassist kasutavad tunnis ebavajalikku elektroonikaseadet, aga osad õpetajad ei võta ka selle vastu midagi ette. Vahepeal tehakse õpilastele lihtsalt suulisi hoiatusi, mis aga ei aita. Õpilased kes kuulavad tunnis muusikat või mängivad telefoniga, võivad olla küll tunnis vaiksemad, aga kui
Minu jaoks on väga tähtsal kohal: eneseanalüüs, oma tulevase ameti valik, hariduse tähtsus, info tähtsus ja ees ootav tööturg. Eneseanalüüs on väga vajalik, sest selle kaudu saad teada oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Ning vajadusel nõrgemaid külgi hakata parandama või võtta midagi ette et neid poleks. Selle kaudu saad sa oma iseloomu kohta ka palju teada. See aitab sind palju edasises elus. Iga päev võtab meie aju vastu infot- ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Selleks, et head karjääri teha ja tööturul edukas olla, tuleb valida endale jõukohane ja sinu isikuomadustele ning huvidele kõige paremini sobiv elukutse. Selleks, et seda hästi teha peadki ennast nii-öelda tundma õppima, ennast analüüsima, kogema erinevaid väljakutseid, töid, proovima erinevaid huvialasid ja siis tegema järeldusi, milline töö ning huviala sulle kõige
11. Ei kritiseeri ega mõista kohut 12. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat (on kärsitu) 2. Ei hoia silmsidet (vahib ringi) 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud (ei hooli; mõtleb muule) 5. Ei anna kõnelejale tagasisidet (ei verbaalset ega mitteverbaalset) või annab seda ebapiisavalt 6. Muudab teemat 7. Annab hinnanguid ja arvustab 8. On kitsarinnaline 9. Räägib ise liiga palju 10. On enesekeskne 11. Annab ebavajalikku nõu 12. On ametis muude asjadega, pole aega kuulata OLGE AKTIIVNE Aktiivseks kuulamiseks peate alustama teadlikkusest. Millal inimesed suhtlemisel vihastavad? Kuidas tekivad suhtlemisprobleemid? Milline on kuulamise osa probleemsel suhtlemisel? Teised näevad Teie vigu palju selgemalt kui Te ise. Õppige efektiivset kuulamist: lugege raamatuid, läbige vastavad kursused või leidke mujalt infot. KUULAMISE MÕJU
Elus edasijõudmiseks ja karjääri tegemiseks on vaja eelkõige haridust. Karjääri võib teha ka ilma hariduseta, kuid neid on vähe. Igal ühel meist on haridus, aga ega hariduski pole harituseta midagi. Edu saavutamiseks on vaja mõlemat. Ma arvan, et paljudel meist on plaan karjääri tegemiseks ja me püüdleme selle poole. Karjääri planeerimine on meie kõigi jaoks üks väga suur ja raske ülesanne. Iga päev võtab meie aju vastu infot ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Igasugune uudis ehk info on tähtis kuna võib puudutada just meid ja meie võime just sellest omastatud infost oma järgmised tähtsad sammud teha mis võivad meie tulevikule kasulikud olla. Selleks et head karjääri teha ja tööturul edukas olla, tuleb valida endale jõukohane ja sinu isikuomadustele ja huvidele kõige paremini sobiv elukutse. Selleks et seda hästi teha,
Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega praktilise ateismi vorme on metoodiline naturalism - ,,filosoofilise naturalismi omaksvõtt teaduslikus meetodis, seda ise täielikult aktsepteerides või mitte."
tähtsustab saatevõitu rohkem kui vanglakaristust. Meedial on meie üle suur võim, ta võib rääkida ka puhast valet, kuid ikka on naiivseid inimesi kes seda usuvad. Ülepaisutatud ja tõtt moonutavaid kajastusi tuleks vaadata kahtleva pilguga. Kutsume teid, austatud kuulajad, üles mõtlema ise loetu, kuuldu või nähtu üle järele ja leidma sealt endajaoks olulise tõe. Tasuks ka meediasse suhtuda ratsionaalselt, et mitte ületähtsustada ebavajalikku. Ärge laske endale pähe istuda ega endi arvamust muuta massimeedia avalikul arvamusel. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tõekspidamistele, õigus uskuda seda mida tahame, mitte seda mis meile peale surutakse. Täname kuulamast!
Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi
puudumine Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp: Nr OHUTEGUR SELGITUS ABINÕUD 1. Ebatasased Jalge all ja ümbruses vedeleb Töökoht tuleb hoida puhas, et teha korralikult pinnad mingit sodi ja ebavajalikku tööd. Ebamugavas asendis ei ole võimalik tööd materjali, mille töttu ei saa tööline teha ning lisaks sellele ohustab see tervist. valida mugavat tööasendit. 2. Kaitsevahen Puuduvad kaitseprillid ja kindad Hankida kindad ja kaitseprillid, et vältida dite silmade ja käte kahjustumist puudumine 3
inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud ,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja sellesse suhtutakse uhkusega. Niiöelda ostuhullud ei näe, et nad teeksid midagi valesti, ostes kokku kõiksugu ebavajalikku. Kõrvalolijad on pigem kadedad kui uhked selle üle, et nemad sel määral reklaami ning peibutusohvrid pole. Üheks tarbimise osaks ongi pakkumine potentsiaalsele ostjale võimalikult ahvatlevaks teha. Olgu pakutavaks siis toiduaine, riideese või mõni muu igapäevane tarve. Iga tootja püüab teha oma toodet maksimaalselt pilkupüüdvaks ja eriliseks, et ostja just selle valiks. Kauplejad seevastu on asjatundjad, nemad peaksid ostjaid igati informeerima, ent kas see alati ka nii on
Sõjalise jõu kasutamine peab kindlasti olema viimane vahend ning selle kasutamine ei saa sõltuda vaid poliitilistest või veel vähem emotsionaalsetest põhjendustest ja õigustustest. Rahvusvahelineõigus kehtestab piisavalt selged reeglid selles valdkonnas ning oleks hea, kui poliitikud ning nende nõunikud teaksid, mida rahvusvaheline õigus ütleb sõjalise jõu kasutamise kohta, et vältida olukordi, kus põhjendamatult kasutatakse sõjalisi vahendeid ning põhjustatakse ebavajalikku hävingut. Igal iseseisval riigil peab olema vabadus ise oma saatuse üle otsustada.
Viimaks läksime Assauwe torni kus oli üleval näitus: ,,Ma tahan teist portree teha". Tornis oli palju erinevaid skulptuure kuulsatest inimestest nt. Kaie Kõrb, Ita Ever, Elle Kull, Aarne Üksküla, Jaanus Orgulast (Tootsina) jne. Minu arvates oli see väga tore kogemus, alguses olin ma väga skeptiline muuseumi suhtes, kuid uksest sisse astudes muutus mu arvamus peatselt. Mulle väga meeldis kuidas Ene Kuljus jutustas, ta jättis välja üleliigse ja ebavajalikku teksti, kuid siiski oli ta jutul mõtte. Mul on kahju, et neil on seal nii vähe ruumi ja nad ei saa eksponeerida oma täit kogu. Igatahes sain ma jälle ühe olulise kultuuri elamuse võrra rikkamaks ja olen väga tänulik meie muusikaõpetajale kes meid muuseumisse viis. Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti Teatri ja Muusika muuseum Ettekanne Õpilane:Sandra Sommer Tallinn 2010-10-10
Meedia noore inimese kujundajana Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis. Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt
aru saada nende tekstist ja näitlemisest. Kuningat kehastav Mark Addy suutis välja tuua oma tegelase kõik vajalikud jooned ning ilmekuse. Leian, et Troonide mäng on kõikidele kellele meeldib ajaloolisus, müstilisus või süngus. Soovitan eelkõige täiskasvanumatele, sest on ka mõningaid räigeid või ulmelisi stseene. Sündmustik on briljantne: hästi läbimõeldud ja hästi jutustatud ja loomulikult ka filmitud. Stseenid on läbimõeldud ja pole ühtegi ebavajalikku. Väga suurepärane ja huvitav näitlejatöö ning kenad kostüümid. Soovitan vaadata!
ahistamine (kiusamine) Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp: Nr OHUTEGUR SELGITUS ABINÕUD 1. Ebatasased Jalge all ja ümbruses vedeleb Esimesel võimalusel tuleks sellise töö pinnad mingit sodi ja ebavajalikku alustamisel enda jalgealune ära puhastada, et materjali, mille otsa võib tööline välistada ohtliku töö käigus kukkumisoht. Kui koperdada seda teha ei ole võimalik, siis peab tööline olema äärmiselt ettevaatlik ning kogu aja arvestama kukkumisohuga. 2
Watson see eest oli kujutatud üpris tasakaaluka kujuna, kes oli alatihti pahviks löödud Sherlock Holmesi teadmistega. Sherlock Holmes oli äärmiselt üleolev tegelaskuju. Tal oli põhjust olla üleolev, sest ta eksis väga harva oma arvamustega. Näiteks suutis ta teoses kohe ära arvata mõrvari pikkuse, jala numbri ja hämmastaval kombel teadis ta öelda, et mõrvar on näost punane. Tal oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta ise seda vajalikuks pidas ja kui ta midagi uut ebavajalikku teada sai, püüdis ta uut teadmist kohe ära unustada. Ta oskas mängida viiulit, kuid ta lihtsalt kääksutas seda. Aeg ajalt mängis ta Watsoni palve peale mõne keeruka loo, kuid muidu ta lihtsalt istus ja kääksutas viiulit. Veel oli tal teadmisi anatoomiast, keemiast ja ta oskas täiesti meisterlikult viia kokku asjaolusid. Peale kõige selle meeldis talle ka tubakat suitsetada. Watson on endine sõjaväearst, keda on kujutatud selles teoses mina-tegelasena. Nad
Gaasipedaali abil ütled Sa vaid mootori „ajule“, et tahad mootorile pöördeid lisada. Mootori hetkepöörete, siseneva õhu hulga ja muude parameetrite põhjal arvutab süsteem ise selleks vajaliku kütusekoguse välja. Samas tähendab mootori pöörete vähendamine enamasti seda, et vaja läheb ka vähem kütust. Arvesta liiklusvooluga Võimalikult ühtlase sõidukiiruse hoidmiseks tuleb Sul hoolega ümbritsevat liiklust jälgida ning ebavajalikku kiirendamist ja pidurdamist vältida. Valgusfoorile lähenedes või tiheda liiklusega maanteel sõites aitab teiste liiklejate tegevuse ennetamine hulga sujuvamalt sõita. Mõnda olukorda on võimalik ette ennustada juba ammu enne selle reaalset tekkimist. Ilmselt pole vaja selgitada, kuidas selle nõuande järgimine ohutusele mõjub. Aeglusta sujuvalt Kui Sul on tarvis hoogu maha võtta või seisma jääda, ei pea selleks alati ainult pidureid kasutama.
· Kui klient on andmebaasis olemas, siis on olemas ka otsinguaknas + nupp uue kliendi sisestamiseks. Kui ei ole klienti andmebaasis, siis ei ole uue kontakti sisestamise nuppu. Asi peaks vastupidi olema. · KOHUSTUSLIKUD VÄLJAD tuleks märkida punase tärniga, et välistada ,,poolikute" kontaktide sisestamist baasi 4 · Süsteemi kasutamine on aeglane, kuna süsteem sisaldab liialt palju ebavajalikku informatsiooni · Süsteem ei tee automaatselt vajalikke muudatusi · Süsteem ei saada vajalikke teavitusi · Süsteem ei võimalda e-mailide kasutamist · Süsteemis ei ole võimalik saada infot võlglaste ja pikenevate klientide kohta · Süsteemi põhjal ei ole võimalik koostada aruandeid · Süsteemi põhjal ei ole võimlik müügijuhil teostada kontrolli oma haldurite üle PROJEKTI HETKESEIS Projekti ettevalmistusi hakati tegema alates 01.07.2011
teenustest ja kampaaniatest kas kirja- või meiliteel. Parendustegevuste mõõtmiseks ja hindamiseks kasutasin sarnast meetodit nagu 3x3x3M. Analüüsisin ja valisin välja kolm kõige olulisemat klienditeekonna etappi, mida oleks vaja parendada. 1. Esmane kokkupuude ettevõttega 1.1 Kodulehe külastusi on liiga vähe ja kliendid on kurtnud, et vajalikku infot on keeruline leida. CV-id sisestatakse harva, kuna seal on nõutud liiga palju ebavajalikku infot (liiga põhjalik). Teenindajatel on keeruline lisada kodulehele tööpakkumisi, liiga palju piiranguid. 1.1.1 Koduleht ümber teha loogilisemaks ja lihtsamaks, vajadusel vahetada kodulehe kujundajat. 1.1.2 CV-de vormistamine lihtsamaks, nõutakse ainult vajalikku infot. 1.1.3 Töökuulutuste ülespanemiseks lisada rohkem lahtreid, kuhu saab vabalt teksti kirjutada. 2. Füüsiline keskkond 2
Muidugi on ka väiksemaid programme, mis ei nõua nii suurt ette võtmist. Näiteks programm, mis mõõdab arvuti erinevate osade temperatuuri (SpeedFan). Programmi tööpõhimõte on võtta termomeetri andmed erinevatelt juppidelt ning kuvada need vastavasse kohta ekraanile. Programmist selge pildi omamise all on mõeldud seda, et peab olema selge ettekujutus, kuidas programmi koostada. Selleks, et mitte teha üleliiaseid käsklusi ja muud ebavajalikku, peab olema selge ettekujutus, kuidas tulemuseni jõuda. Suurem osa olukordades on võimalik lahendada mingit olukorda või ülesannet mitut erinevat moodi. On halvemaid viise ning on paremaid. Nad võivad küll kõik töödata, aga paremad lahendused on need, mis on kõige lühemad. Täpsemini öelduna, need mis sisaldavad kõige vähem käske. See mõjutab väga programmi kiirust. Kõige üldisemalt jagunevad programmeerimiskeeled deklaratiivseteks ning imperatiivseteks
Patsient kes on teki all, külma ei saa. Tuulutama peab pidevalt, ka patsiendil peaks olema voli ja võimalus avada aknaid. Patsient, kes peab sisse hingama tema enda tekitatud roiskuvat õhku, ei saa paraneda, vaid tema seisund võib hoopiski halveneda. Sanitaarne olukord hoonetes sõltub viiest olulisest elemendist: puhas õhk, puhas vesi, tõhus torustik, puhtus ja valgus. Kui majas ei peeta puhtust, on õhutamine üsnagi kasutu. Pime maja on alati ebatervislik. Patsiendil on raske taluda ebavajalikku müra, eriti kui see on tema nägemisulatusest väljas. Seepärast tuleb ka rääkida alati nii, et patsiendil oleks lihtne rääkijale otsa vaadata, et ta ei peaks pead pöörama, mis võib olla talle väga valulik. Keskkonna teiseks järjekorraks pidab ta toitu ja ravimite tarvitamist.Paljud patsiendid ei suuda süüa sellist toitu, mida neile pakutakse, või siis kellaaegadel, millal seda neile pakutakse.
hästi tuntud polüfenoolide antioksüdeerivates vitamiinides C ja E. Kuigi hapnik on vajalik inimese eluks, võib see kahjulik element moodustada aktiivse või vabaradikaaliga hapniku. Aktiivne hapnik võib ühineda kõigega kehas ja oksüdeerida, põhjustades rakumembraanide hävitamise, DNA kahjustusi ja lipiidide oksüdatsiooni (rasv). Kõik see võib viia vähini. Kuidas suudame ennetada kogu seda ebavajalikku hapnikku? Lihtne vastus oleks rohelist teed juues. Rohelise tee antioksüdeerivad omadused on näidanud üles nende toksiidide efektiivset hävitamist. Lipiidide peroksüdeerimine on faktor toidus sisalduvate õlide ja rasvaosakeste riknemisel. Selline riknemine mängib tavaliselt võtmerolli arterosklerootilise mudeli ülesehitamisel. Rohelise tee antioksüdeerivad omadused aitavad sellist riknemist ära hoida. Vähi ennetamine
Lemmikloomade väljaheited saastavad põhjavett ning mittelagunevad kilekotid, mis on mõeldud jäätmete jaoks, tekitavad suuri prügilaid. Samuti on leitud fekaalbaktereid paljude vabade loomade kehast, kes on joonud vett, millesse põjavesi suubub. Paljud merehülged on surnud bakterite kätte, mida on leitud mõnede kassitõugude väljaheidetest. Mitmed tüüpilised kassiliiva sordid on mittelagunevad ning tekitavad seetõttu ebavajalikku prahti. Seega, mida teha lemmiklooma jäätmetega, et loodust vähem saastada? Väljaheidete puhul on mitmeid võimalusi. Parim viis koera väljaheidetest vabaneda on need tualettpotist alla lasta ning selleks on olemas ka potist allalastavad väljaheitekotid. Kasutatud 2 kassiliiva puhul on asi keerulisem. Mõned liivasordid on spetsiaalselt valmistatud uhutavateks
juurvilju ning maitsetaimi. Võimalusel saab seda teha ka rõdul. (Berry, S.,(2007) 50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks) Enda jalajälje vähendamiseks saaksin ära teha väga palju. Vee kokkuhoiuks saaksin näiteks pesu pestes teha seda alati täis masinaga, duši all käies kulutada vähem vett. Võimalusel saaksin kasutada rohkem ühistransporti, kuna seni olen teinud kõik oma vajalikud sõidud autoga. Jälgides oma ostlemisharjumusi, ostan ma alati liiga palju ebavajalikku, mille hiljem minema viskan. Lisaks võiksin kasutada riidest poekotte, kuna seni olen ma igal poeskäigul ostnud endale uue kilekoti, mis hiljem rändab prügikasti. Igapäevaselt on võimalik leida viise, kuidas säästa keskkonda ja vähendada oma ökoloogilist jalajälge, selleks tuleb vaid natukene rohkem püüda ja pingutada. 6. Leia lisaks vähemalt 3 viisi, kuidas saaksid teha oma elus positiivse jalajälje (erineb oluliselt jalajälje vähendamisest!)
olemisele, mitte keha terveks uuenemiseks. Ideaalses maailmas saab keha enda puhastamisega suurepäraselt hakkama. Selleks on vaja toit enne organismi imendumist piisavalt lagundada. Lisaks tuleb hoolitseda, et ümbritsevast keskkonnast ning toidu ja joogiga ei tuleks kaasa toksilisi ühendeid. Soolestik, maks ja erituselundid peaksid töötama laitmatult. Paraku igapäevaelus see nii siiski ei käi. Toiduga saame tegelikult kaasa hulga soovimatut ja ebavajalikku nagu näiteks taimekahjuritega võitlemiseks kasutatavad pestitsiide, mitmesugused ravimeid, lisaaineid jm. Keskkonnast saame külge õhusaastet, parfüüme, sigaretisuitsu ning ka meie enda keha toodab palju ebasoodsat nagu ainevahetuse lõpp-produktid, bakteriaalsed endotoksiinid jne. Meie keha üheks tähtsamaks puhastavaks organiks on ka maks. Kahjulike ühendite kahjutuks tegemine ning sidumine ühenditega, mille abil mürkained kehast eemaldatakse
log (a*b) = log a + log b Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni valem. kanali mahutavus: B on Hz-ides. SNR=S/N on kordades. Additive white Gaussian noise - kasutatakse infotehnoloogias looduses esineva suvaka müra matkimiseks Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Soovime eemaldada võimalikult palju ebavajalikku infot, et kasutada võimalikult hästi ära kanali suutlelisust. Allikas S on n sümbolit, mille igal sümbolil on tõenäosus pi. Entroopia on juhuslikkuse määr, minimaalne info hulk, mis on vaja üle kanda, et info kadudeta jõuaks. Lühemaks kui entroopia ei saa koodi muuta. Koodi keskmine pikkus R = pi*ni+… Liiasus - L = R - H Kui on olemas liiasus (rohkem infot kui entroopia), on tegu kadudeta kodeerimisega. Kui kantakse infot üle vähem kui entroopia, on see
matemaatiline fakt. Õpetaja teatab, et 6 x 4 = 24 ja küsib siis ühelt õpilaselt individuaalselt, kui palju on kuus korda neli. Õpilane vastab nüüd palju tõenäolisemalt õigesti. (Gunter, Shores, Jack, Denny, & DePaepe, 1994, viidatud Hayden, T. jt. 2009:14järgi). Lisades küsimusele suunise (õige vastuse), on õpetaja võimeline suurendama õpilase õige vastuse tõenäosust, sest on ainult üks valik, vähem kõrvale juhtivaid, segavaid asju ja vähem ebavajalikku informatsiooni. Õpilased saavad vigadeta õppimisest kasu, sest see, mis kord oli neile raske probleem, on nüüd neile suhteliselt kergesti teostatav. (Cipani & Spodner, 1997, viidatud Hayden, T. jt. 2009: 14 järgi ). Õpetajad saavad vigadeta õppimisest kasu, sest nad saavad aidata neid õpilasi, kes võivad kasutada segavat käitumist raskete ülesannete sooritamisel. (Cipani & Spooner, 1997, viidatud Hayden, T. jt. 2009:14 järgi) Näiteks on Gunter ja kolleegid 1994
võiks ning tarbija võib seetõttu lubada endale seda, mis ostukohas kõige paremini silma hakkab. Väga palju ostuotsuseid langetatakse just kaupluses kohapeal. Enamik vastanutest on oma elu jooksul ostnud toodet või teenust ning selle siis kasutamata seisma jätnud. Vaid 1 inimene vastas, et ei ole kunagi ostnud ühtegi toodet/teenust, mis oleks kasutamata seisma jäänud, samas kui 1 vastaja ostab sageli enda jaoks ebavajalikku. Graafik 3.2 Ebavajaliku toote/teenuse ostmine Jah, ostan sageli toodet/teenust, mida tegelikult vaja pole ning see jääbki 1 4.2% kasutamata seisma. Jah, mõned korrad on juhtunud nii. 10 41.7% Väga harva on juhtunud nii
Sisukord puudub; Kasutatud kirjandus ei vasta nõuetele; Lisad puuduvad; Numberviitamine on tehtud, kuid meie koolis kasutatakse viitamist lõikude lõpus; Kokkuvõte puudub; Iga suur peatükk peab hakkama uuelt lehelt; Sisu Tervikuna vaadates tundub poolik; Mõned pildid, millele on viidatud, puuduvad; Tsitaati on palju; Referaadi minimaalne pikkus peaks olema 3-4 lehte; Tekst on arusaadav; Ebavajalikku infot leidub palju; Uurimuslik osa Uurimusliku osa saaks teha nii, et autor võtab vaatluse alla koeratõu, mis teda enam huvitab; 29.01.2016-iseseisev töö 4.02.2016 Uurimistöö alused: kordamine, X klass 1. Seleta mõisted: a. refereerimine on referaadi koostamise protsess; b. tsiteerimine on on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena; c. viide on juhatav märge tekstis;
Info muutub ning kõiki andmete värskuse tagamine on raske. Selle referaadi tegemise ajal jõudis näiteks riigis vahetuda peaminister. Kuigi mõne teise riigi kohta oleks võib-olla lihtsam olnud referaati teha (ma ei otsinud, kas mõe riigi kohta on rohkem infot või ei), tegin oma valiku ning jäin sellele kindlaks kuni lõpuni. Ehk olen mõnda teemat kirjeldanud siin liiga keeruliselt, pealiskaudselt või lisanud ebavajalikku infot, ent ühes võib olla kindel: mingi ettekujutuse Kreekast saab seda referaati lugedes küll, seda enam, et eestikeelset infot tuleb tikutulega taga otsida. On vaja teada Kreeka sisemajanduse koguprodukti? Olemas. Kui tähtis on riigile teenindussektor? Teeninduses töötab 65,2% inimestest ning sektor moodustab SKTst 78,8%. Nimeta 5 organisatsiooni, kuhu Kreeka kuulub? Selle referaadi põhjal võib nimetada ka 68.
6 Järeldusalgoritm üldkujul. 13 koos igale etapile vastavate lingvistiliste operaatoritega näidatud joonisel 5. Sisendite hägustamine osutub vajalikuks juhul, kui meil on vaja modelleerida määramatust või ebatäpsust süsteemi sisendis. Hägustamise käigus asendatakse reaalsuses süsteemi sisendisse antavad konkreetsed arvud hägusate numbritega. Tegelikkuses jäetakse see samm siiski tihti ära kuna too lisab järeldusmehhanismile lihtsalt ebavajalikku keerukust ja samas pole ka eriti palju näiteid, kus sisendite hägustamine ennast õigustaks. Järeldusalgoritmi esimeses etapis leitakse reeglite tingimuspoole eelduste täidetus, mida iseloomustab liikmesfunktsiooni µir väärtus kohal x ir = hgt ( µ i' µ ir ) , kus µ i' on i-nda sisend hägus väärtus. Kui aga hägustamist ei toimu, taandub operatsioon kujule ir = µ ir ( xi ) , (i = 1, ..., N; r = 1, ..., R) (21)
Lõuna-Ameerika vihmametsad lageraided seal, ükskõik millised raided mõjutavad seal tuulehoovusi, õhuniiskust, temperatuuri, vihma tekkimist ja vihmast sõltub vesi jne kõik on omavahel seoses ja kui inimene hakkab nendega hlvasti ringi käima siis võib see kõik katastroofini väljaminna. Kõige sellega seoses on vesi! Vesi on väga oluline, mitte ainult inimesele, ka majandusele jne. Nakkushaigustesse sureb maailmas kõigerohkem (ca15 miljon) n- ö ebavajalikku surma ja see kõik vee puudumise pärast. NB ! 1972ndal aastal pöörati I korda tähelepanu keskonnale, ÜRO konverents Stockholmis. Ilma elu ja terviseta ei oma ükski inimõigus erilist tähtsust, seega on keskkond väga oluline. Filo kui valida välja üks inimõigus, siis mis oleks kõige tähtsam inimõigus? Teine lähenemine on, et õigus tervislikule keskkonnale, on uus inimõigus ja peab olema täiesti omaette arvestatud
töötada mitte tööl käies). Plussid: hoitakse kontorikulusid kokku, inimene töötab kodus. Töötaja saab olla paindlik, saab kodus olla. Miinused: tööandja ei tea täpselt, mida töötaja teeb. Kodune elu võib liiga suurelt tööasjadesse sisse tungida, töökus võib väheneda. Kõik sõltub töötajast, töötüübist. - Informatsioon: info hulk tohutult suur ja kiire. Kuidas eristada sealt infost vajalikku ja ebavajalikku? See võtab palju aega. - Töösuhted on lühemad: me ei tööta enam väga kaua ühes kohas. Kogemuste kirjusus, paljusus on hinnas. Hoiakud on muutunud, on norm, et inimesed liiguvad töökohtade vahel. - Lojaalsus eriala vs organisatsioon: on suurenenud lojaalsus erialale/oma tegevusvaldkonna vastu võrreldes organisatsiooniga. Liigutakse pigem positsioonidele, kus saadakse ise areneda ja oma valdkonna kompetentsi juurde, mitte ei olda organisatsioonile lojaalne
kõrini. Rodolphe pole nõus maapagulaseks ja lapsekasvatajaks hakkama ega taha kulutusi liiga suureks ajada. Rodolphe jätab Emma maja. Nüüd Emma haigestub, aga terveks saades muutub tavalisest sõbralikumaks. Ta hakkab näiteks orbudele riideid annetama. Leon ilmub jälle välja ning kohtub Emmaga üle mitme aasta. Vanad tunded löövad jälle lõkkele ning nad hakkavad regulaarselt saladuskatte all kohtuma. Emma satub võlgadesse, sest ta on mitme tuhande frangi eest ebavajalikku kokku ostnud. Charles ei ta võlgadest midagi. Emma palub sõpradelt laenu, aga keegi ei anna seda talle. Seega teeb ta enesetapu, võttes mürki. Charles elab Emma surma raskelt üle, aga nüüd algavad tal võlasekeldused. Ta pole ühtegi Emma mõttetult ostetud eset nõus maha müüma, seetõttu läheb ta oma emaga tülli. Charles sureb kurvastusse ja Berthe avastab ta. 19. Poe novellid ,,Berenike" peategelane on Egaeus
Samas jätkus 2008.aastal tapmiste ja mõrvade arvu vähenemine, ent sedagi võrreldes 2007. aastaga vaid kuue kuriteo võrra. Ja sellegipoolest on tapmiste tase Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Ka üldohtlikke kuritegusid, mis on samuti karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise alla mahtuvad süüteod, registreeriti 2008. aastal 2007.aastaga võrreldes 28% enam.89 Eelpool toodu statistika näitab, et karistusjärgse kinnipidamise toomine Eesti õigussüsteemi ei ole midagi ebavajalikku. Vastupidi, see on vajalik, tagamaks ühiskonna liikmete turvalisus, mida seni kehtinud karistusseadustik oma väikeste sanktsioonimääradega ei võimaldanud. Ka Günther Jakobs on väitnud, et riik, kes peab kaitsma ja tahab kaitsta oma kodanikke ettenähtavate kuritegude eest, ei pääse sellisest institutsioonist mööda.90 88 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri seisuga 26.03.2008, nr 225 SE III. Arvutivõrgus kättesaadav. www.riigikogu.ee (01.08.2009). 89
parandamine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 22 Järgnevalt analüüsin pragmaatika vigu dialoogis. 96st ütlusest esines pragmaatika vigu 29l korral (25%) (vt tabel 2). Kõige sagedamini jättis laps nimetamata referendi (Uurija: Palun, teie kaup. Laps: Ja, ma panen nüüd siia ritta. Laps paneb ostetud esemed ritta). Pragmaatikavigadest ei esinenud: liiga vähest ega liigset informatsiooni, sobimatut oletust partneri teadmiste kohta ning ebavajalikku kordamist. Vähe esines konteksti mittemõistmist (2 korda). “Turulkäimise” dialoogis ilmnes, et üldiselt püsib laps teemas. Vaid ühel korral esines nullvastus (ei vasta) ning kuuel korral ignoreeris laps täiskasvanu algatust. Laps vastas küsimusele ebaadekvaatselt või ei vastanud küsimusele, algatades uue teema (Uurija: misasja, mida on liiga palju? Laps: kes siin oli?). Laps ignoreeris täiskasvanu algatust (21% kõikidest pragmaatikavigadest) või oli referent (osutatav)
25 lg 1 - § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi. - RTIII, 30.juuni 2005, 21, 212 21 Ökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei saa väita, et altkäemaksu koosseisu redaktsioonis oleks mingi osa sellest tarbetu või tähtsetu. Tõsi, just §-i 294 on seadusandja soovinud kõik altkäemaksus ära mahutada ning seetõttu on sõnastus pigem kantseliidne kui talupojalik. Sõltumata eeltoodust on siiski seal kõik vajalik ning mitte midagi ebavajalikku. Arvestatud on ka järjekindluse põhimõttega, st ei esine erinevates seostes erinevaid tähendusi ja selleks puudub ka vastav põhjus. Autor on seisukohal, et ka üld- ja erialakeelel ei ole tekkinud vastuolu, sest kõik terminid on mõlemal pool aktiivses kasutuses. Seega keeleliselt tuleb tõlgendada, sh lihtsustada altkäemaksu võtmise paragrahvi nii: • Ametnik, so ametiisik, kes mingi ebaseadusliku teo eest saab kokkulepitud tasu;
võimalik taganeda inimõigusi kaitsvate rahvusvahelisõiguslike instrumentide osadest sätetest. o Eksisteerib rida inimõigusi kaitsvaid rahvusvahelise õiguse norme, mille täitmisest ei ole võimalik taganeda ka eriolukordades. · Sõjapidamise põhimõtted: o Sõjad peaksid piirduma sõda alustanud poliitiliste eesmärkide saavutamisega (nt kontroll territooriumi üle) ega kaasa tooma ebavajalikku hävitamist. o Sõjad peaks lõpetama võimalikult kiiresti. o Inimesed ja sõtta mittepuutuvad omandid peaksid olema kaitstud igasuguse ebavajaliku hävitamise eest. · Sõjaõigus peaks vähendama sõjast tekitatud halba: o Kaitsma võitlejaid ja mittevõitlejaid ebavajaliku kannatamise eest. o Kaitsma vaenlase kätte langenud inimeste põhiõigusi, eriti sõjavangide, haigete ja tsiviilisikute omi.
annaabi.ee 
