palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas suurt tähtsust. Paljud perekonnad olid sunnitud elama koos ühes majas, kuna inimesed ei mahtunud enam linnamüüridesse ära. Seepärast hakati maju ehitama ka linnamüüridest väljapoole, kus neid kaitses ainult puittara. Talupoegade suure sissevoolu tõttu hakkas maal rahva hulk vähenema. Kuid linn ei saanud areneda ilma talupoegadeta. Olid ju nemad need, kes linlasi toitsid ning kellelt saaki saadi. Samuti soodustas linlaste ninapidi koos elamine ebasanitaarseid tingimusi. Levisid mitmed haigused ning epideemiate likvideerimiseks oli palju raha vaja. Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal nii palju epideemiaid ja katkud ähvardasid maaelanikke vähem
Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2. Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti
annaabi.ee 
