piirduda väga vähese ütlemisega või on äärmiselt ettevaatlikud oma mõtete ja arvamuset avaldamisel); eriarvamuste vähesus (kui eriarvamusi tuleb ette harva, võib põhjuseks olla tegelike tunnete varjamine või tahte puudumine oma ideesid jagada); avatud õhkkonna puudumine (kui õhkkond pole avatud, on meeskonnaliikmed kinnised ega jaga neile teadaolevat infot teistega, mis muudab meeskonnatöö ebaproduktiivseks); meeskonnaliikmete väga erinev tase või huvipuudus (võib tekkida olukord, kus osa liikmeid ei osale meeskonnatöös aktiivselt); ebaefektiivsed meeskonna koosolekud (koosolekute vähene efektiivsus näitab organisatsiooniliste oskuste vähesust); ebareaalsed eesmärgid (kui töö käigus segub, et eesmärgi täitmine on ebareaalne, demotiveerib see meesk.liikmeid koos täätamast ja võivad tekkida omavahelised konfliktid);
veresugulusel põhinevaid üksusi. tegeleb peaasjalikult muutmismorfoloogia kirjeldamisega, kuid selles sisaldus ka tuletamine ja liitmine. 22. Mis on sõnamoodustusõpetus? Leksikaalne morfoloogia. Sõnamoodustusõpetuses püütakse esmajoones kirjeldada elemente ja moodustusviise, mis on pidevalt kasutusel, kuid nende eristamise on raske, kuna uusi sõnu saab moodustada juba juurdunud lekseemide eeskujul, elustades kord juba ebaproduktiivseks muutunud elemente. 23. Sõnade rühmad struktuuri järgi (jagamatud juursõnad, tuletised, liitsõnad). Struktuurilt jagatakse sõnu kolme pearühma: 1)jagamatud juursõnad või algtüved. Need võivad olla nii algupärased, kui laenatud. 2)tuletised ehk tuletatud sõnad. Tuletamise vaatepunktist nimetatakse sõna põhiosa juureks ehk lihttüveks. See on see, mis jääb järele, kui eraldada kõikvõimalikud afiksid
annaabi.ee 
