Majanduspoliitika eksamiküsimused
Näiteks kui üks laev orienteerub merel majaka tule järgi, saab samal ajal sedasama tuld
orientiirina kasutada ka teine laev. Täiendav tarbija ei põhjusta üldjuhul lisakulutusi.
Eelnimetatud põhjustel ei saa ühiskondliku hüve tootmist finantseerida selle konkreetsete
tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Maksjad ja mittemaksjad tarbiksid hüve ikka
ühtemoodi, praktiliselt võrdsetes kogustes. Kes endale ülikonda tahab, peab selle eest tasuma
(sest varastamine on ohtlik, raske ja ebaprestiizikas). Aga puhast õhku hingaksid ühtemoodi
nii need, kes selle puhtana hoidmise eest maksavad, kui ka teised, kes ei mõtlegi maksta.
Sellises absurdses ja ebaõiglases olukorras hoiduks ilmselt enamik inimesi maksmast.
Järelikult, kui sellise ühiskondliku hüve (näiteks puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse,
tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil
muul teel (näiteks üldkohustuslike maksudena).