Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ebapärlikarp - sarnased materjalid

pärl, karpi, sentimeetri, ebapärlikarp, karpide, liivatera, tasapisi, eluaasta, pikkune, reostus, vastsed, ebatavaline, võõrkeha, pikkuseks, eakad, lahemaa, jõed, tollane, 1746, liivimaa, aadlikud, keisrinna, jelizaveta, asjatult, hukkub, muule, puhtas, pärlid, lagunema
thumbnail
1
doc

Ebapärlikarp

EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

loomaliigil, on kahe poolmega pruunikasmust neerja (noorelt elliptilise) kujuga koda. Jõepõhjal liikumiseks kasutab ta lihaselist jalga. Teadaolevalt suurim karp oli 15 cm pikk. Ebapärlikarbi tugeva paksuseinalise kojaga karpi võib meie veekogudes segi ajada ainult paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) suuremate isenditega. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks

Hüdrobioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis

Harilikul ebapärlikarbil on kahe poolmega, pruunikasmust ja neerja kujuga paksuseinaline koda. Värvus on valdavalt tumepruun, kuid noortel isenditel heledam. Karbi kupu osas võib väline kiht olla kulunud, tuues nähtavale koja valkja portselankihi. Veekogu põhja kinnitumiseks ja sealt edasi liikumiseks kasutab ebapärlikarp lihaselist jalga. Nii nagu teistel ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga väga aeglane: 8mm läbimõõduga pärli kasvuks läheb aega 30-40 aastat. Harilik ebapärlikarp on biofiltraator, kes toitub vett filtreerides zoo- ja fütoplanktonist. Ühes tunnis jõuab harilik ebapärlikarp endast läbi pumbaa u. 3-4 liitrit vett. Oma toitumise

Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun