tingimata, võivad olla ka poliitilised eesmärgid ühiskondlik kontroll, erakonnad, eelkõige opositsioonis olevad erakonnad, ühendused, mitmesugused survegrupid, ajakirjandus jne. analüüsivad ning jälgivad täitevvõimu tegevust ning juhivad avalikkuse tähelepanu asetleidnud rikkumistele ja ebaotstarbekatele toimingutele. Sellega avaldatakse ühiskondlikku ja poliitilist survet avalikule administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima. Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine.
Umbusaldusavaldus ei ole sanktsioon mingisuguste õiguslike kohustuste mittetäitmise eest, vaid Riigikogu õigus (pädevus), tema suvaotsus; 2) ühiskondlik kontroll, mis kujutab endast erakondade, ühenduste, mitmesusguste survegruppide, ajakirjanduse jne. kontrolli. Erakonnad, eelkõige opositsioonis olevad erakonnad, ühendused, mitmesugused survegrupid, ajakirjandus jne. analüüsivad ning jälgivad täitevvõimu tegevust ning juhivad avalikkuse tähelepanu asetleidnud rikkumistele ja ebaotstarbekatele toimingutele. Sellega avaldatakse ühiskondlikku ja poliitilist survet avalikule administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima. Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine. Nimetatud printsiip leiab väljenduse kahes nõudmises: haldusotsuste motiveerimise kohustuses; juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele.
Umbusaldusavaldus ei ole sanktsioon mingisuguste õiguslike kohustuste mittetäitmise eest, vaid Riigikogu õigus (pädevus), tema suvaotsus; 2) ühiskondlik kontroll, mis kujutab endast erakondade, ühenduste, mitmesusguste survegruppide, ajakirjanduse jne. kontrolli. Erakonnad, eelkõige opositsioonis olevad erakonnad, ühendused, mitmesugused survegrupid, ajakirjandus jne. analüüsivad ning jälgivad täitevvõimu tegevust ning juhivad avalikkuse tähelepanu asetleidnud rikkumistele ja ebaotstarbekatele toimingutele. Sellega avaldatakse ühiskondlikku ja poliitilist survet avalikule administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima. Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine. Nimetatud printsiip leiab väljenduse kahes nõudmises: haldusotsuste motiveerimise kohustuses; juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele.
Umbusaldusmenetluse kohta vt KOKS § 46 1 2) Ühiskondlik kontrolli, mis kujutab endast erakondade, kodanikuühenduste, mitmesuguste survegruppide, ajakirjanduse jne kontrolli (analüüsitakse ning jälgitakse KOV-i tegevust ning juhitakse avalikkuse tähelepanu asetleidnud rikkumistele ja ebaotstarbekatele toimingutele. Sellega avaldatakse ühiskondlikku ja poliitilist survet avalikule administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima.) Kontrolli põhimõtte realiseerimine on tihedalt seotud kohalike elanike informeerituse printsiibiga. 3. EKSTERNNE KONTROLL. a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll 3.1. Riiklik järelevalve (kajastub üksikaktides, mitte seadustes. NB
annaabi.ee 
