meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus ja muutumine sõltub temperamenditüübist. Meeleolu mõjutavad :inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed,aastaajad, ilm Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja
neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema peamiselt seetõttu, et nad on järelvalveta. Samas, liigse kontrolliga võib kaduda igasugune sisemine motiveeritus omal jõul leida midagi, mis igavust peletaks. Neuroteadlase Adriana Galvani eksperimentide alusel on aga põhjust järeldada, et teismeliste aju on igavusele lihtsalt vastuvõtlikum
kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema peamiselt seetõttu, et nad on järelvalveta. Samas, liigse kontrolliga võib kaduda igasugune sisemine motiveeritus omal jõul leida midagi, mis igavust peletaks. Neuroteadlase Adriana Galvani eksperimentide alusel on aga põhjust järeldada, et teismeliste aju on igavusele lihtsalt vastuvõtlikum
"Vaba otsustamise" ja sellest tuleneva vastutuse printsiipi 2.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada kohustunde tekkimist ja automaatset tegutsemist · Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis võimaldab ohjeldada emotsionaalseid reaktsioone · Loobumine avalikust lubadusest teha/nõustuda/aktsepteerida · Muudetakse "vabatahtlik otsus" surve all antud lubaduseks · Oma emotsionaalsete seisundite jälgimine ebameeldivustunne viitab vastuoludele III Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel 3.1 Toetub: · matkimisele · informatsioonilisele konformsusele · sotsiaalse õppimise protsessile Näiteks. Sarnaselt reageerimine või sarnased väärtused loovad partnerites sobivuse ehk meeldivuse normi. 3.2 Konkreetsete tehnikate näited: · enamuse arvamuse loomise tehnika · määramatuse loomise tehnika
Naised ootavad rohkem tunnustust kui mehed. Naisi väsitab laste lärmamine. Mehed kipuvad sagedamini kasutama suhtlemisel füüsilist jõudu. Mehi tüütab raskuste tõstmine. Eestlaste kollektiividele on iseloomulikumad sagedasemad konfliktid võrreldes teiste rahvustega. Suuremates kollektiivides tunnetatakse teravamalt halba tööõhkkonda, suuremat ebakindlust suhetes juhtkonnaga, õpilaste vägivalda Tervisekaebused (1): 1. Mittesomaatilised kaebused. Ebameeldivustunne tekib oma tervisele mõeldes 26,4% vastanutest. Liigesevaludes õpetajaid on 9,3% ja töö katkestajaid 1,8%. Enim kannatatakse jalgade- (25,7%) ja seljavalude käes (18,7%). 2. Somaatilised valud. Pingepeavaludest mõtlemine tekitab ebameeldivust kolmandikul õpetajatel. Märgatavas valusündroomis töötab 13,4%, samal põhjusel katkestab töö 4,2% õpetajatest. Peavalu esineb 23,8%, pisteid südames 12,8% vastanutest. 3. Kurnatusilmingud.
nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus 3 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täiendavad mitmeid funktsioone: 1) emotsioonid hindavad-isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadusel või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
liigutus tahtmatult, sagedasti on see häiriv ja inimene soovib sellest vabaneda. · Vajadust jalgu liigutada või ebameeldivustunnet jalgades kergendab osaliselt või täielikult kõndimine või jalgade sirutamine ja painutamine. Vaevused leevenduvad vähemalt tegevuse ajal. Kergendus liigutustest ei ole alati täielik ja isegi siis, kui kergendus on täielik, jääb haigele alati teadmine, et ebameeldivustunne või liigutamisvajadus on maha surutud ja võib uuesti tagasi tulla, kui liikumine lõpeb. · Vajadus jalgu liigutada või ebameeldivustunne jalgades on suurem õhtul ja öösel kui päevaajal või esineb ainult õhtuti või öösiti. Inimestel, kellel on raskekujuline rahutute jalgade haigus, esinevad häired 24 tunni vältel, kuid oluliselt halveneb seisund õhtul ja öösel. Umbes 60% haigetest on öelnud, et analoogsed vaevused esinevad ka nende lähisugulastel.
sündmuse kohta rohkem informatsiooni ning lihtsustab arusaamist tegelikult toimuvast). paasemotsiooni. Üllatus perekonda kuuluvad näiteks: sokk, hämmastus, imestus. Põlgus - põlgust põhjustab samuti ebameeldiv sündmus, objekt või inimene. Väljendub käitumises kus inimene püüab hoiduda ebameeldivast. paasemotsiooni Põlgus perekonda võib lugeda näiteks: vastikus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ärritus, ebameeldivustunne. Pea tõstetud, põlguse objektile mitte otsa vaatamine, silmalaud justkui unisena langetatud, kulmud kõrgele tõstetud, laubal horisontaalsed kortsud. Veel arvatakse üheks tähtsamaks emotsiooniks Armastust, mis pole paasemotsioon. Armastuse korral tunneme erutust, heaolutunnet, veri hakkab kehas kiiremini liikuma, tekivad õrnad tunded. Selle perekonda kuuluvad tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine.5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad
Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk 337-338) Psühholoogia prototüüpilise (põhilise) definitsiooni kohaselt on kolm emotsiooni peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses;
Kui väärtustada vaid üht aspekti elus (kodu, töö), on keskeas kriis väljendunum. Keha muutumine vs keha domineerimine. Kuivõrd inimene talub füüsilist vananemist Vaillant – lähtus Eriksoni teooriast, püüdis konkretiseerida 20-30 a - edu saavutamine. Valmisolek pingutada tulemuse nimel. 25-35 a - kindlustamine. Kodu, tööalase karjääri ülesehitamine.’ 40 a - üleminek (kriis). Stress, ebameeldivustunne, eksivalikute mõtestamine. 17. Hiline täiskasvanuiga Hilise täiskasvanuea algust arvestatakse alates 60/65. eluaastast. 85-100-a - hilishilis täisiga 100-... nn ülivanurid Arenguülesanded: Füüsiline seisund – vananemisteooria e paranemine haigustest võib võtta kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine
Tulemus dokumenteeritakse tervisekaarti, õendus- ja haiguslukku. (Lastehaiguste .... 1986, Mustajoki 2005, Saha 2005) Tervikliku ülevaate saamiseks lisatakse anamnestilised andmed. Üldseisundi kirjeldamisel peaks selguma, millisena patsient näib: haigena või tervena. Olenevalt lapse seisundist hinnatakse üldseisundit: heaks, rahuldavaks, raskeks või üliraskeks. Üheks olulisemaks üldseisundit mõjutavaks teguriks võib olla ebameeldivustunne või valu mingis elundis või kehaosas. (Lastehaiguste ... 1986, Kallas jt 1999). Üldseisundi läbivaatusel kasutatakse põhiliselt kahte uurimismeetodit: vaatlust ja mõõtmist. 1.2.1. Üldseisundi vaatluse metoodika ja hindamine Käitumine, oskused, välimus, hooldatus, kehaehitus, toitumus, meeleolu Kirjeldatakse lapse käitumist ja eriti käitumise eripärasid võimalikult täpselt oma sõnadega. Patsiendi ebaharilik käitumine võib olla: kartlik, abitu, vaikne, mures,
tagajärjed võivad osutuda väga raskeks. Frustratsioon- on psüühiline pingeseisund,mis tekib kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Kogedes suutmatust eesmärke saavutada, võib inimene otsida põhjusi iseendast või välistest teguritest. Inimeste fustratsioonitaluvus on erinev. See sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Ärevus- ähmane ebameeldivustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset ärevust, mida iseloomustab teatud mure või sisemine rahutus, ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud niisugused kehalise ebamugavuse ilmingud nagu lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine. Ärevust võivad põhjustada mitemesugused tegusid: kas tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne.
seesmistest omadustest vaid subjektist. 6. Kirjeldage psühholoogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile! 1. Psühholoogiline etteheide: Igaüks mäletab (või suudab ette kujutada) mitmesuguseid "vastikuid asju", mis psühholoogiliselt välistavad E-hoiaku võtmise! (õppejõu näited - veri, veriseid sidemed, röga ja mäda, väljaheited). 7. Kuidas puigelda nn füsioloogilise etteheite vastu? 2. Füsioloogiline etteheide: Mulle tundub ilmne... et ärritav ebameeldivustunne tahvli kriipimise heli suhtes, on nii kaasasündinud kui üks reaktsioon olla saab" (Walton 2007) "Oot, oot" ütlevad keemikud: laibad sisaldavad nn "laibamürke" (vomitiivid, emeetikumid) mis kutsuvad inimestel füsioloogilise paratamatusega esile okserefleksi! a) Võimalikkuse liik? Ent juba D. Hume väitis, et loodusseadused ei ole loogilises mõttes paratamatud. Filosoofias ja loogikas eristatakse (vt ka Hacking 1975): loogilist võimalikkust, füüsikalist (nomoloogilist) võimalikkust
on tugeva energiaga tunded. Emotsioone on sadu ning peamiselt liigitatakse neid kui meeldivaid ja ebameeldivaid emotsioone. Samas teeb nende liigitamise keeruliseks osade emotsioonide konkreetse tõlgenduse puudumine. Näiteks, armastus ja rõõm on meeldivad emotsioonid ning viha ja hirm ebameeldivad, kuid kuhu paigutada selline emotsioon nagu üllatus? 47. Ärevus ja stress. ÄREVUSTUNNE Ärevustunnet võib seletada seisundiga, kus inimene tunneb ebameeldivustunne ning kardab eesseisvaid sündmusi või situatsioone. Ärevuse on nii tunnetuslik kui tundeliigutuslik külg. Kui inimene on erutunud, siis ta kogeb, et midagi hirmsat on juhtumas ning ta tunneb, et ei suuda selle ärahoidmiseks midagi ette võtta. Ta hakkab hüperventileerima või muutub äärmiselt ettevaatlikuks ning jälgib paaniliselt end ümbritsevat keskkonda. Mõõdukas ärevustunne on iseloomulik kõikkidele inimestele. Kui see aga muutub äärmuslikuks, kus inimene
annaabi.ee 
