Sealjuures eeldatakse, et sarnased tagajärjed omavad sarnaseid põhjusi, ja kirjeldatakse vaadeldavate nähtuste mittevaadeldavaid põhjuseid nende protsesside mudelile vastavalt, mida tuntakse vaatlusest. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Kolmas kriteerium – afektsioon – kujutab endast “läbielamist”, mis kaasneb iga tajuga. Tajusid elatakse läbi kas meeldivate või ebameeldivatena, ning niisugused läbielamised on tajusituatsioonide vahel valimise kriteeriumiks. See kriteerium on aga seotud enam Epikurose eetika kui epistemoloogiaga. Epikuurlaste füüsika. Epikurose ontoloogilised arusaamad toetuvad varasema kreeka atomistika pärandile. Kirjas Herodotosele võtab ta need vaated teesiliselt kokku. Lähtuda tuleb sellest, et eimiskist ei saa midagi tekkida ja miski ei saa ka eimiskiks muutuda.
töö rõivaste kavandamisel, tuleb mõnikord kasutada ka inseneriteadmisi. Üha suurem osa inimesi veedab põhilise aja ööpäevast siseruumides. Ka liiklusvahendite küttesüsteemid on võimelised tagama siseruumi soojuse. Olukorda, kus organismi termoregulatsiooni mehhanism peaks ennast pingutama, jääb üha vähemaks. Seetõttu termoregulatsiooni mehhanismi treenitus väheneb ja üha väiksemad kõrvalekalded organismile sobivast soojusest tunduvad märgatavalt ebameeldivatena. Uurimused on näidanud, et polegi sellist ruumi, kus kõik ruumis viibijad hindaksid soojusolukorda ideaalseks. Ka kõige optimaalsemates tingimustes pole 5 6% inimestest soojusolukorraga rahul. Nimelt on teada, et vanemad inimesed, kelle ainevahetusprotsess on aeglasem, nõuavad l l,5 oC võrra soojemat tuba. Ka naised soovivad mõnevõrra soojemat tuba võrreldes meestega. Suvetingimustes inimesed kohanevad keskeltläbi 2 2,5 oC võrra kõrgema temperatuuriga.
kasutakse kategooriate moodustamisel? 2) emotsionaalne komponent (ingl. k. affective), mille moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Siin tajub inimene, milline on tema jaoks subjektiivne tasu või karistus, kui ta vastavale hoiakule käitub. Emotsionaalsus kujuneb sageli eelneva kogemuse baasil, mis tekitab ootused. Need on nähtustevahalised emotsionaalsed assotsiatsioonid. Ühiseid üritusi põlgav töötaja ilmselt tajub neid enda jaoks ebameeldivatena. 3) käitumuslik komponent (ingl. k. behavioral), milles sisalduvad hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid järgida. Käitumuslik komponent võtab kokku inimese mõtted sellest, kuidas ta peaks antud olukorras tegutsema. Ühisüritustesse vastumeelselt suhtuv töötaja püüab leida põhjusi, kuidas lahkuda enne kogunemise algust. Hoiakute muutmise on üheks näiteks on veenmine. Lihtsamad veenmise käsitlused analüüsivad, kuidas suhtlemissõnumit koostada ja
annaabi.ee 
