Eesti iseseisvumine 1918
(Eesti Vabadussõda 1918
1920 II, 1997).
Tööstuse alal likvideeriti Eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted, mis olid varem loodud
Vene impeeriumi huve silmas pidades. Nende asemele hakati rajama väiksemaid ettevõtteid ja
uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi
kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga
võimaldad loobuda metsa ebamajanduslikust hävitamisest ja ülikalli kivisöe sisseveost.
Tänu põlevkivile pandi alus Eest keemiatööstusele. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis
rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus kui ka tselluloosi kui
paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati avukalt meiereisid,
tapamaju ja teisi toiduainetetööstuse ettevõtteid. (Laur, Pajur, Tannberg 1995).
Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastel siiski madalamaks. Mitmed