3. Euroopa riigid said kannatada. Prantsusmaa sai jalad alla kõige ennem, tänu Saksamaa maksudele. Suurbritannia kaotas maailmse juhtpositsiooni. Ei oldud enam maailma valitsejad. USA ei saanud kahju üldse (purustusi polnud), ta pigem võitis selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik. Saksamaa oli omadega täitsa maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister
Kirjelda nendega seotud probleeme. Kirjelda rohumaade seisundit ja kadumise põhjuseid. Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala oli 16 mln km2 1982 järgi vaid 9 mln km2Aastas kaob ~ 150 000 210 000 km2 ~ 1 % aastas Kadumise põhjused: 60% ebamajandusliku väikepõllunduse tõttu Rändpõllundus Shifting cultivation 20% Lage ja valikraie 10% karjamaade loomine 5 10% infrastruktuur ja teed Tööstusmaade nõudlus odava toorme järgi Rohumaad- preeriad ja stepid Suurepärased alad põllumajanduse arendamiseks. Enamik neist tänapäeval muudetud põllumajandusmaaks Kaduvväike osa järgi jäänud Märgalad kui elupaigad ja nende seisund. 1Märgalade tähtsus: elupaik ja hüdroloogilise reziimi puhverdaja
Kliimas toimuvad raske ennustada- kliimamudelid ebatäpsed ja kohmakad, prognoosid põhinevad pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu). Meretaseme tõus ja rannikualade üleujutamine. Täiendav stress ökosüsteemidele, mis niigi kannatavad juba reostuse ja ebamajandusliku majandamise tõttu. Raskesti ennustatav ilmastik. Ookeanihoovuste ümberpaigutamine. Rahvusvahel regulatsioonid GH-gaaside emissiooni vähendamiseks: 1988 toronto kliimakonverents (otsustati vähendada CO2 emisiooni, peagi sai selgeks, et kuna en.tootmine põhineb fossiilkütustel, siis pole neid eesmärke võimalik saavutada), 1992 Kliima Konventsioon. 16