Eurokodanike keskkonnateadlikkuse tõusuks tuleb keskkonnaõpetus lülitada kõikidesse kooliprogrammidesse alates põhikoolist. Programm keskendus järgmistele keskkonnaprobleemidele: kliimamuutused, mulla hapestumine ja õhu saastatus, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, veevarude saastumine ja vähenemine, linnakeskkonna halvenemine, rannikupiirkondade olukorra halvenemine ja jäätmekäitlus. Märgiti, et eeltoodu on eelkõige väärtarvituste ja ebamajanduslikkuse sümptomid, kuid tegelikud probleemid, mis põhjustavad keskkonna hävingut ja kadu, on inimeste hetkel valitsevad käitumis- ja tarbimisharjumused. Seda silmas pidades anti prioriteedid järgmistele valdkondadele, kus soovitakse saavutada olulisi muudatusi: · loodusressursside (pinnas, vesi, looduspiirkonnad, rannikud) säästev majandamine; · integreeritud saastekontroll ja jäätmete ennetamine; · tarbimise ja taastumatute energiaallikate vähendamine;
pilte maaelust, kuid autor satub asjalikust taluelu kirjutamisest sageli romantilistesse seiklustesse. Poleemika talutöö ja vaimse elu suhete ümber toob romaani kümnete lehekülgede ulatuses igav-lamedaid dialooge ja põhjustab teose kompositsioonilise laialivalgumise. ,,Talulastes" (I 1939; II, pealkirjaga ,,Kodutalu" 1940) vastandatakse jällegi maa tervet eluviisi laostuvale linnale. Nõmmesoo suurtalu on laokile jäänud vana peremehe ebamajanduslikkuse tõttu ning laste koolitamine on toodud talule tohutud võlad. Talu päästjaks saab pere noorim poeg Jaan, keda kujutatakse ideaalse peremehena. Kiindumuse pärast talutöösse peetakse Jaani saamatuks ja juhmiks, kuid tegelikult on ta taibukas ning kalkuleeriv peremees. ,,Talulastes" kohtame samasugust tööpaatost nagu ,,Kurgsoos" ja ,,Maas", kuid sellel puudub endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust
annaabi.ee 
