kohta öelnud ajaloolane Hendrik Sepp järgnevalt:,,Distsiplineerimatul fantaasial ei või ajaloolises uurimistöös paika olla".Kuna Maie Remmel ise on teadusloolane, siis üritab ta oma kogemusi ära kasutada, kuidas teadust kirjutatakse. Raamatus esitab ta oma nägemuse teadusest, millest ta ka lähtus teost kirjutades. Maie Remmel on öelnud, et tõsiteadus minetab müstilise totruse ehk ebaloogilisuse ja seletab asja ära. Kuid oma raamatus tegeleb ta just selle ebaloogilisusega ning minu jaoks ei seleta ta kõike ära ja ei lähe tõestustega lõpuni välja. Nii tekib küsimus, miks ta ikka nii väidab nagu ta väidab. Kindlasti jäävad paljud aspektid mulle arusaamatuks ka seetõttu, kuna ei ole väga pädev geomeetrias ja arheoarheoloogias. Näiteks jäid minu jaoks väga segaseks kaardid, kus autor väitis, et seal moodustuvad kujundid. Mina neid aga tuvastada ei suutnud. Lihtsamaks arusaamiseks oleks ta pidanud need tooma kuidagi esiplaanile
valdkonnas Loovmõtlemine/loovus • pakub ladusalt välja uusi ideid • näeb ebatavalisi seoseid näiliselt kaugete nähtuste või ideede vahel • on paindlik mõtleja • haistab probleeme LISA 2 127 • tegutseb spontaanselt, intuitiivselt • talub mitmetähenduslikkust ja ebaselgust • taipab, kui on tegemist ebakõla ja seosetusega (ebaloogilisusega) • mõistatab ja püstitab hüpoteese kergesti • žongleerib ülesande elementidega ja defineerib neid ümber • on süvenenud ülesandesse • kaitseb oma ideid diskussioonis või koostöö puhul • leiab probleemidele palju lahendusi või vastuseid • on eneseväljenduses pidurdamatu, mõnikord radikaalne • on vaimselt mänguline, rikka fantaasia ja kujutlusvõimega • tavaliselt püüab asju kohandada või parendada
annaabi.ee 
