Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada hobust, raudrüüd ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos oma isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15. sajandi rüütlist. Enne kulus mitu sajandit, kuni kiriku, kangelaslugude ja kaunite daamide mõjutusel kujunesid välja tõeliselt õilsate kommetega rüütlid. Rüütlid erinesid varanduse ja võitlusoskuste poolest ning see andis neile
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat
näiteks on tihedamini külastatud teatriteid, näitusteid, spordiüritusi ning ollakse rohkem huvitatud politiikast . Kes teeb seda juba koolist saadik , mõni aga avastab oma kultuursuse alles hilisemas eluperioodis. Osadele inimestele lihtsalt meeldib veeta oma vaba aega ühte mõnusat teatritükki vaadates, teisele jällegi meeldib oma vabaaega veeta raamatuid lugedes. Kõik me oleme erinevad. Kuigi tänapäeval on meie rahva sekka tekkinud rohkem ka ebakultuurseid inimesi, kes ei hooli meie ühiskonnast vaid pööravad oma enamiku tähelepanu arvutitele ja telekale. Nad ei väärtusta tänapäeva kirjandust või teatrielu. Seettõttu on ka nende silmaring kitsam, sõnavara ei ole nii rikkalik kui osadel ja nad osalevad vähem kultuursetel üritustel. See kõik mõjub ka üldisemas plaanis Eesti kultuurile, mis ükspäev võib viia selle hääbumisele. Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe? Kultuurse ja ebakultuurse inimese suurim
annaabi.ee 
