Dostojevski elu ja looming
inimesed". See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema
tolleaegne eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks.
Rikkus rikub rikad inimesed ja vesus muudab vaesed halvaks. Juba oma I teoses
paistab silma inimpsüühika süvakäsitlemisega, mis jätkub tema edaspidistes teostes.
See teos võetakse hästi vastu ja Dostijevski pääseb kirjandusringkondadesse.
Mõne aasta pärast lahkub kirjanudringkkondadest, sest neis ringkondades olnud
ebakristlikud vaates ei olenud talle sobilikud. Liitus teisitimõtlejatega
petrasevskilastega. Neil oli peamiseks jututeemaks pärisorjuse kaotamine, rohkem
õigusi inimestele ja levis ka revolutsioonimõte. 49.a aprill kõik vahistati. Pärast
pooleaastas vangistust määras kohus surmanuhtluse mahalaskmine. Detsembrikuus
viidi nad hukkamisele (mingi paarkümmend in) ning hukkamist viidi läbi jaokaopa.
Kui oli juba hukkamiseks läinud, toodi tsaariteade, et mehi ei hukata. Kõik jäid ellu ja
annaabi.ee 
