(Leimann etc 2003: 257) Autori arvates võib eneseteostusvajaduse rahuldamise sõnastada kuivõrd töökohal on võimalusi kasutada ja arendada oma võimeid ning kas on enesearendamise võimalusi. Motivatsioon ja tööga rahulolu 10 Tunnustus Paljud juhid juhivad peaaegu eranditult kiituse ja laitusega. Seejuures peavad nad liialt vähe silmas, et üldistatus mõjub kiitusele nõrgendavalt ja teeb selle ebaisikuliseks. Kui kiidetakse kõike, ei tunne keegi, et ta oleks kiita saanud. Kiitus mõjub siis loovalt ja motiveerivalt, kui (Steiger 1997: 51): · väärtustatakse tõelisi saavutusi ja pingutusi; · kiitus on sobiv ja õiglane; · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel tunnustel; · kiitust jagatakse mitte liiga sageli ja eelkõige mitte rutiinselt; · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides eriliselt juhtudel näiteks lisatasu või
(1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu, annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk
keskkond) on orgaaniline ja läbipaistev Kuna tootmisvahendid ei ole nende omad, peavad töölised muutma oma tööjõu objektiks. Töö, mis on Hegeli mõttes kõige olulisem, inimese muutusi toov jõud on nüüd kui tarbekaup. *Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba. *Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan
hakkama jahimeheks, kaluriks, karjaseks või kriitikuks..." => töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada * aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette: ,,tööline tunneb, et ,,ise"/inimlik on ta ainult loomalikes
eeldama, et nende vastastikune suhe (inimene ja keskkond) on orgaaniline ja läbipaistev Kuna tootmisvahendid ei ole nende omad, peavad töölised muutma oma tööjõu objektiks. Töö, mis on Hegeli mõttes kõige olulisem, inimese muutusi toov jõud on nüüd kui tarbekaup. 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba. Ma müüd oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele.
annaabi.ee 
