Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule.Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest
likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule (Ülemnõukogu valimistel osalesid ka Eestis viibivad Nõukogude armee sõdurid ning sajad-tuhanded migrandid). Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainupartei kätte (N Liit, fasistlik Itaalia, Põhja Korea jt.) peeti või peetakse valimisi üksnes silmapetteks, jätmaks muljet, et seal kuulub võim rahvale ja viimane armastab palavalt oma juhte. Ebademokraatlikel valimistel ei saa harilikult vastaskandidaadid osaleda või kui saavad, siis on nende tegevus oluliselt kitsendatud (ei saavõrdsetel alustel esineda raadios ja televisioonis jne.). Et rääkida vabadest valimistest peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1)opositsioon ehk vastaskandidaatide ja parteide osalemise võimalus võrdsetel alustel võimuloleva partei või parteiga; 2) valimised peavad olema perioodilised (teatud
annaabi.ee 
