Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse.
tatsioonidega. Kõne areng Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul piisab lapse ootavast või küsivast pilgust, et saada soovitut, siis ühises mängus eakaaslasega peab olema väga aktiivne. Ühist tegevust on vaja planeerida, kooskõlastada, oma seisukohta kaitsta. On selgunud, et kõne planeeriv funktsioon tekib just lapse suhetes eakaaslastega. Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes kasutab kõnet, vaid hakkab teadvustama tema struktuuri, mis on kirjaoskuse omandamise aluseks. Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub otseselt lapse elu- ja kasvatustingimustest. Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega,
Laps-õpetaja suhe Õpetajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi, paremini toime tulla nii emotsioonide kui impulsi kontrolliga ning võimaldada seeläbi lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid Laps-õpetaja positiivne suhe ja suhtlemine loob lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima Positiivne, toetav ja usalduslik kliima on oluline lapse sotsiaalsele arengule 7 Suhted eakaaslastega Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhetest täiskasvanutega Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased Lapsed ei oska kompenseerida oma puudulikke oskusi ning tulla toime enda mittekohase käitumisega 8 Suhted eakaaslastega Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisreegleid Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised
Inglisekeelses kirjanduses võib kohata lühendeid ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder) ning ADD (Attention Deficit Disorder). Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskusi lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud
Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Ka rahvusidentiteedi kujunemine. Murdeealine vajab endiselt ka suhteid vanematega, piire, reegleid (kuigi protestib nende vastu) - tagab turvatunde. Sageli võib olla konflikte täiskasvanutega, ka eakaaslastega. Väga olulised on suhted eakaaslastega (nooremas murdeeas samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Identiteedi kujunemine: Kellena end tulevikus ette kujutatakse Mida tahetakse saavutada Elukutse valik (murdeea lõpul) Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus
vabalt tegutseda) Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida, teada saada, ise teha. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Laps tahab ja julgeb tegutseda. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Laps on arg, kohmetu, pinges, suhtleb eakaaslastega vähe, ei julge algatada suhtlemist täiskasvanuga. 2-5-aastased esitavad väga palju küsimusi (sh miks-küsimusi). Oluline on täiskasvanu valmisolek vastamiseks. Ideaalis peaksid kõik küsimused saama vastused, kui mitte kohe, siis võimalusel hiljem. Initsiatiivi märgid (Eriksoni järgi): Aktiivsus, laps liigub palju ruumis Liidriomadused Süütunde märgid: Kohmetus Ei algata suhtlemist täiskasvanuga Vähene seltsivus eakaaslastega
Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3. SEKSUAALSUS .......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG
Õpeteaja ülesandeks on igal juhul luua õhkkond, kus laps tunneb ennast turvaliselt, väärtustatuna ja tähtsana ning et õpetajat saab usaldada. Laps-õpetaja suhte kvaliteet. Sarnaselt lapsevanemale tekib kiindumussuhe ka õpetajaga ja sellel on omad mõjud lapse sotsiaalsele arengule. Uurimused on näidanud, et lapsel kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ja luua positiivseid suhteid eakaaslastega. Lasteaia õpetaja võimalused lapse sotsiaalse arngu soodustamiseks. Atmosfäär, mida õpetajad loovad ,moodustavad raamistiku sellele, kuidas lapsed hakkavad käituma üksteise suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud ja mis mitte. Esimese asjana saab õpetaja toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedalt koostööd koduga. Usalduslik ja soe kontakt lapse ja tema vanemaga annab lapsele märku,et ta on teretunud.
Positiivne suhe õpetajaga annab noorematele õpilastele turvatunde, mis võimaldab neil rahulikumalt õppida ja mängida, kuna nad teavad, et raskuste tekkimisel nii ülesande la- hendamisel kui ka kaaslastega suhtlemisel või millegi peale ärritumisel saavad nad loota õpetaja abile. Suhted õpilase ja õpetaja vahel, sõltub nii õpilase kui ka õpetaja kogemustest, oskustest ja temperamendist ning kindlasti ka õpetaja ootustest õpilase suhtes. Suhted eakaaslastega. Suhted eakaaslastega muutuvad laste vanemaks saades kindlate seaduspärade alusel ning nendel suhetel on erinevates eaperioodides erinev ülesanne. Lapsed veedavad aina enam aega eakaaslastega ning nende sotsiaalsed ko- gemused organiseeritakse konkreetsete sõprussuhete, sooliste eelistuste ja hierarhiliste võimusuhete põhjal. Õpilase sotsiaalne staatus kaaslaste hulgas.
Oluliseks muutub mäng oma reeglite ja piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist,
Noor olla on raske Paljud vanema generatsiooni inimesed armastavad öelda, et noorus on hukas. Nad ei tea, et tänapäeval lapsepõlvest muretusse täiskasvanuikka jõudmiseks ja endale normaalse elu tagamiseks, tuleb noortel hakkama saada nii suure probleemipuntraga, mis paneks proovile ka kõige vaimselt tugevama täiskasvanu stressitaluvuse. Olgu probleemiks siis kas kool, suhted eakaaslastega või hoopiski vanematega. Väga paljude probleemide põhjustajaks noorele on kool. Haridussüsteem on muutunud väga palju keerulisemaks ning õpilastelt nõutakse üha rohkem. Noor veedab tavaliselt koolis oma päevast 6-8 tundi. Peale seda läheb ta koju ja lahendab seal koolis antud koduseidülesandeid, sõltuvalt päevast umbes 2-4 tundi. Kui noor peaks suutma jääda haigeks siis koolis järelejõudmine on väga väga keeruline. Koolipäevad on alati üpris pingelised
arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia- ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse
On oluline, et laps teaks millised on tema nõrgad ja tugevad küljed ning täiendaks end. Edukus ja alaväärsus võivad sõltuda keskkonnast, näiteks kas lapsevanemad on kursis lapse huvidega, võimalus end proovile panna, end teistega võrrelda. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng: koolis saadakse uusi sõpru. Nii õpilaste kui õpetajate seas. Lapsele on oluline, et õpetaja temasse usuks. Suureneb saavutusvajadus ja suhted eakaaslastega muutuvad olulisemaks (Keskmine…, n.d.). NOORUKI VÕI TÄISKASVANU ARENGU VAATLUSE VORM Vaatlusperiood: 1.01.2015 – 1.01.2016 NIMI: Hedli SÜNNIAASTA: 2004 LÜHIKE VÄLIMUSE KIRJELDUS: 146 cm pikk, ovaalne nägu, sinised silmad, hele nahk, pikad pruunid juuksed. KEHALISTE e MOTOORSETE OSKUSTE ARENGU TASE: Tantsu trennis vaadelduna on arenenud koordinatsioon, tasakaal, tulnud oskused
Mängud kõne arendamiseks Kodulinnud(3 aastased) Eesmärk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada õiget hääldamist. Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed
Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria vajadusi. SOTSIAALTEENUSED Vallas, kus elab Maria. Päevategevuse teenus sotsiaalsetele riskirühmadele ja eakatele Teenuse eesmärgiks on võimaldada klientidele parim võimalik toimetulek tavapärasele
identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad. Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid. Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire,
domeenini. Teiseks, nendele lastele oli iseloomulik nõrk akadeemiline areng. Enamus uuritud lastest ei saanud hästi hakkama lugemise ja matemaatikaga. Leiti, et madala töömälu tõttu on suurem tõenäosus saada madalamad tulemused. Vanemal vanusegrupil läks õppimist uurivates testides halvemini kui nooremal, mis tõestas seisukohta, kui varaselt probleemi ei tuvastata ja sellega ei tegeleta, võib lastel olla raske jõuda oma eakaaslastega samale tasandile. On ka võimalik, et vanemaks saades langeb töömälu veelgi. Lastel, kellel on madal töömälu, on eristavad käitumisprobleemid. Õpetajate hinnangul on need lapsed enamasti hajevil ning halva keskendumisoskusega. Samuti ei saa nad ülesannete juhistest aru või unustavad need täiesti ära. Koolitöödes teevad nad tihti hoolimatuid vigu, eriti kirjutamises ning probleemülesannete lahendamisega on neil raskusi.
elus rõõmu, teisel päeval viha või kurbust. Need kõik on tunded, millega toimetulemiseks on oluline neist teadlik olla. Armastus, rõõm, naer kuid ka viha ja kurbus on kõik osa elust ning enamasti on inimestel vajadus oma tundeid kellegagi jagada. Rõõmust on tavaliselt kergem rääkida, kuid negatiivseid või intiimseid tundeid jagame kellegagi keda usaldame. Suhete ja suhtlemisega kaasnevad omad õigused, kohustused ja väga raskeid otsuseid. 1.1 SUHTED SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA Suhete iseloom sõprade ja eakaaslastega on noortel erinevatel eluetappidel erinev. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge ja et ta polegi enam laps.
ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine
Inimesed on erinevad. Me kõik suhtleme teineteisega isemoodi ning isegi iga inimesega erinevalt. Kui väikelapsed õpivad rääkima oma esimesi sõnu, siis seda ei saa kohe nimetada suhtlemiseks, sest laps väljendab ainult oma soove ja emotsioone rääkides. Kui aga laps õpib juba suhtlema, kasutades sõnu, kujuneb välja ka suhtlemisviisid: endast vanemate ja prioriteetsemate räägitakse rohkem alandlikumalt ja oma eakaaslastega julgemalt ja kehtestavamalt. Elu jooksul me muutume kõik. Tekivad uued unistused ja sihid ning muutub keskkond, sõbrad ja suhtlemisstiil. Osa meist õpib kohe, et on hea lihtne teiste kulul elada, ning muutuvad egoistideks. Tihti on nende jutus agressiivsustki. Nad tavaliselt saavadki kõike, sest suudavad oma jutuga veenda paljusid inimesi, kuid kas me ka usaldame neid? Õnneks enamus inimesi mõistavad enda eest seista ja väljendada oma seisukohta kui vaja
igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke.
Sotsiaalsetes ja majanduslikes raskustes peredele tuleb tavaliselt abiks omavalitsus. Oma- valitsus võimaldab perel taodelda toetusi, maksude soodustusi või üldse maskust vabastamist( näiteks lasteaia kohamaks, toit). Võimaldatakse peredele toiduabi, riideid, mööblit, transporti. 4 3. Lapse sotsiaalsuse areng Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede- vendade ja eakaaslastega suheldes ning täiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades. Lasteaed on kodu kõrval lapsele väga oluliseks sotsiaalse arengu kujundajaks. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele. Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed
hoida ja arendada lapse meeli, pidades seda silmas nii ruumikujunduses, lastega suhtlemisel kui ka erinevate õppe-kasvatustegevuste läbiviimisel; pakkuda lapsele vaikuse- ja rahuelamusi, kuna sageli on laste meeled muljetest ja ümbritsevast mürast ülekoormatud; luua lapsele õpikeskkond, mis võimaldab tal matkides osaleda igapäevaste praktiliste toimingute läbiviimisel koos täiskasvanute ja eakaaslastega nii toas kui ka õues; aidata kaasa lapse igapäevaste toimetulekuoskuste kujunemisele, võimaldades tal osaleda erinevate kodutööde tegemisel, ilma milleta inimene elus hakkama ei saa; toetada lapse positiivse ellusuhtumise ja enesehinnangu kujunemist; arvestada lapse individuaalsust ja ealisi iseärasusi; toetada lapse sisemist aktiivsust nii, et laps hangiks teadmisi ja saaks kogemusi
Kindlasti on kõikidel lastel olnud oma kodu, kuid vaatamata sellele on nad tundnud end ühel päeval hüljatutena. Tõsi on see, et nende vanemad on elus mittetoimetulevad, töötud või alkohoolikud. Vanemate allakäik on nii suur, et nad pole võimelised oma lapsi kasvatama. Arvamus, et lapsed pakivad asjad ja lähevad lihtsalt minema on vale. Nad hoiavad nii palju kui võimalik kodust eemale. Lahkuvad hommikul vara ja saabuvad hilisõhtul. Neil on kadunud tahe käia eakaaslastega koolis või üritustel. Lapsed on ilma jäänud hoolitsusest ja armastusest. Nad on pidanud taluma vanemate vägivalda, nälga ja tundma ennast kõrvalejäetuna. Tihtipeale olen ma mõelnud, et kuidas tänavalapsed suudavad vastu panna näljale, külmale ja vägivallale? Kindlasti paljudel neist ei ole enam jõudu, et selle kõigega toime tulla. Mõned satuvad kuritegelikule teele varastamine, röövimine või peidavad oma mure alkoholi
Psühhosotsiaalse arengu astmete järgi toimub lapse arengus igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aksepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus, tekib eduelamus- igaüks on millegis hea. Kui laps eduelamust ei saa ning teda ainult halvustatakse ja kritiseeritakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng, õppimine toimub läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad ning kujunevad välja püsivad sõbrad ja õpitakse palju eakaaslastelt/sõpradelt. Moraalne arengu teooria järgi tekib lastel arusaam, et oma vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada teiste õigustega. Lapsel on hirm karistuse ees. Hakatakse oma tahtmist saama kompromisside abil. Mina valisin uuritavaks 8 aastase poisi. Teda vaadeldes tundub, et kõik on sama nagu on nendes teooriates nimetatud. Laps on väga huvitatud õppimisest, suhtleb omavanustega
kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teha komplimente; abi partneritega erinevatel saavutamiseks koostööd. komplimente. pakkumine; vabandamine; teemadel; tajub, mida Sõbraga suhtleb vabamalt Aitavad meelsasti, kui on kaaslaste eest seismine; teised teavad ja mis on kui võõraga
Kunstlik kakskeelsus tekib näiteks juhul kui üks vanemates räägib täiuslikult võõrkeeles- siis ta suudab luua kõik tingimused kunstliku kakskeelsuse jaoks. Seejuures pole tarvis, et oleks pidev kontakt keele kõnelejaga. Kunstliku kakslkeelsuse võib arendada lapsel igas vanuses. Küllap ainukeseks puuduseks kakskeeluses võib nimetada protsessi, mille käigus segatakse keeli. Üldjuhul kakseelsed lapsed hakkavad hiljem rääkima ning võrreldes eakaaslastega tema sõnavara on väiksem. Küll aga see nähtus on ajutine. Kõik puudused, mis tekivad varase keele õppimise juures hiljem need aga kiirendavad ja kergendavad teise keele õppimist. Peamine eelis-võidetud aeg.Sellel ajal,kui teised lapsed alles hakkavad teist keelt õppima, teie laps valdab juba vabalt keelt. Samas, mitte ainult see pole positiivne asi vaid uuringud näitavad, et mitmekeelsetel lastel on mälu ja analüütilised oskused paremini arenenud
lastevanemate suhtumisel ja lasteaiastöötavate spetsialistide oskusel kaasata vanemaid lastegatehtavasse töösse. Vanemad muutuvad vahel nii ebakindlaks, et suhetes vanem ja laps jääb selgusetuks ,,kes on kelle ema/isa". Vanematel on segunenud süütunne, teadmatus ning lapsega mitte toimetuleku hirm. Lasteaia pedagoogide ülesandeks on lastevanemate eneseusu taastamine. AEV lapse oskused kujunevad õpetamisel üldisi arengu seaduspärasusi järgides, kui eakaaslastega võrreldes aeglaselt ja väiksemas mahus.(Jakobson,I.2007:53-56) Eripedagoogide Liit Eripedagoogika alusharidus 2007 OÜ Tartumaa Trükikoda
sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. · Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub inimesel toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. · Tõuseb vere suhkrusisaldus, neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · Kui naine on rase, siis ta lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnitusjärgselt vaevavad võõrutusnähud.
väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
Õlu pärast sauna on suurepärane värskendus, kusjuures õlu on üks mu lemmikjookidest ka õhtusel ajal telekaekraani ees olles või lihtsalt hea vaheldus janu kustutamiseks, eriti nauditav on see kuumadel suvepäevadel. Loomulikult ei puudu ka kangem jook peo käigus, tänu millele unustan paljud mured ja probleemid ning vahest leian end ka eufoorias olevat. Peod ja alkohol käivad tänapäeval käsikäes, eriti noortel. Mäletan veel seda aega, kui ise puberteedieas olin ning eakaaslastega sama pulga peal olla soovisin, mis kahjuks viis pideva alkoholi tarbimiseni. Olin noor ja loll ning arvasin, et joomine teeb mind teistest paremaks, kuid tagantjärele meenutades oli selline mõtteviis lauslollus. Kohutav on rongis või bussis kuulata, kuidas 10-12. aastased noored räägivad, mida kõike nad endale nädalavahetusel sisse kallasid ja mida põnevat juhtus. Elu näib nende jaoks huvitav vaid alkoholiaurude all. Seejärel tehakse
Laps käib lasteaia viimases rühmas. On sügis ja rühm on just alustanud õppetööd. Siiani on laps olnud palju haige ja üsna vähe lasteaias käinud. Hetkel tunneb laps enamvähem kõiki tähti aga sõnu kokku lugeda veel ei oska. Lapsevanema mure on see, et laps õpiks kindlasti kevadeks lugema. Kas panna laps eelkooli või mitte? Lahendus: Soovitan panna lapse eelkooli. Kuna laps on palju haige olnud siis saab ta seal suhelda eakaaslastega. Laps õpi püsivust. Eelkoolis on vaja paigal istuda nagu lasteaia tegevusteski. Kodus ei pruugi ta nii kaua ühe tegevuse juures püsida kuna otsest kohustust ei ole. Vanematega tunneb laps ennast palju vabamalt ja keeldude-käskude eiramine on kerge tulema. Eelkoolis harjub laps distsipliiniga. Eelkooli õpetajal on kindlasti omad nipid, et last lugema õpetada. Lasteaias on õpetajal omad nipid aga võimalik, et lapsele sobivad paremini eelkoolis õpetatavad nipid/suunad.
- Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kätte võtta, suhu panna, erineva tekstuuriga - Meeldivad liikuvad asjad ning ka hääle peale leidmine - Umbes kolmandal eluaastal areneb võime mängida oma eakaaslastega. Hakkab sümbolitega manipuleerima. Talle meeldib matkida. - Sümbolmängud - > keele ja mõtlemise areng / 2ea. Kujutlev reaalsus. Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima. - Surmamäng laps lahendab oma tundeid läbi selle. - Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad
avaldub lapses teadmises, et teda toetatakse ja ta on kaasa haaratud tegevustesse. (Laaser, 2003) Laste tervist mõjutavad erinevad faktorid ning paljusid neist saavad mõjutada lapsevanemad ja rühmaõpetajad. Lapse arengut ja tervist toetava elu- ja õpikeskkonna tingimuste loomisel on täiskasvanutel oluline roll. Samuti saavad täiskasvanud suunata laste tervisekäitumist ehk tema eluviisi tervislikkust ning moodustada sotsiaalse võrgustiku, mis toetab ning annab võimalusi suhtlemiseks eakaaslastega. Siiski on veel tervisemõjureid, mida ei saa muuta laps ega täiskasvanu, nagu lapse vanus, sugu ja pärilikkusest tulnud geneetilised tegurid või üldine kultuuriline ja sotsiaal-majanduslikkeskkond. (Laaser, 2003) Mõisteid tervisekasvatus ja tervisedendus kasutatakse sageli samas tähenduses, kuid tegelikult on tervisedendus laiem süsteem. Tervisedendus rõhutab üksikisiku ja kogu elanikkonna tervist
kuna pelgalt teooriat pähe tuupides ei saavuta me arengut pikemas perspektiivis ehk ühel korral pähe tuubitud teadmised ei meenu meile juba mõne päeva pärast. Aktiivne tegevus aga tekitab meile alati teatud emotsioone ja sellepõhine õppimine on kindlasti lõbusam ning efektiivsem. VEEL MÕNINGAID LIIMETSA VAATEID Kui õpilastele jäetakse liiga palju kodutöid, siis vähendab see oluliselt õpilase võimalusi suhelda oma eakaaslastega ja tegeleda huvialaga! Positiivse suhtumise kujundamine on oluliseks normaalse õppeprotsessi eelduseks! Kui klassi õpimotivatsioon on nõrgenenud, tuleb õpetajal tunda huvi selle põhjuste vastu ja leida lahendusi. Õpetaja on õpilaste suur abistaja! Rühmatöö oluline tunnus on see, et rühm töötab kui organiseeritud tervik! Koostöö muudab suhtumise asjalikumaks ja kaalutletumaks, vähenevad puhtemotsionaalsed suhtumised! MOTIVATSIOON JA SELLE TAASTAMINE
Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanukke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et heloodide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida. Pidid spartiaadid hoolitsema sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad saada ka maatüki, mida harisid heloodid, ja pidid soetama perekonna. Abielutust loeti Spartas häbiväärseks. Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalises harjutustes.
Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti vahendusel saab noor teiste eakaaslastega vabalt ja mugavalt suhelda, kuid sellega kaasnevad omad riskid. Teismeline on naiivne ning võib langeda küberkiusamise küüsi. Veebikeskkonnas suheldes kaovad barjäärid, mis päriselus suhtlemisel tekivad. Igapäevaelus suhtleme enesele tunnistamata inimestega erinevalt. Suhtlemisel sõltub, kellega suhtled, mis olukorras ja kõige tähtsam on emotsioon. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks hirmuks kogeda soovimatut emotsiooni. Läbi
Praegu teavad umbes 7-aastased lapsed arvutist ja sellega seonduvast rohkem kui mõni täiskasvanu ning selline üldpilt on tegelikult üsna nukker. Üks asi on selge: tänapäeva Eestis, kus infotehnoloogia on arenenud väga kõrgele tasemele, on arvuti ja internet saadavad enamasti igas perekonnas ning lapsed, kes 10 aastat tagasi eelistasid mängida õues sõpradega, istuvad nüüd selle asemel toas, kõrvaklapid peas, ning suhtlevad eakaaslastega interneti teel. Kurb on aga see, et nii väikestel lastel puudub arusaamine privaatsusest ning nad ei mõista seda, et see, mille nad on juba kord internetti laadinud, ei saa enam kunagi olematuks. 2012. aasta märtsi seisuga on maailma kõige populaarsema saidi Facebooki kasutajaskonnaks 901 miljonit inimest. Selliste internetilehekülgede tõttu on tekkinud olukord, et sõna ,,sõber" tähendus on muutunud kardinaalselt. Facebooki andmete järgi on inimesel keskmiselt umbes
venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda. Venekeelsetes koolides ei pööratud tähelepanu Eesti ajaloole ega kultuurile. See andis eelduse venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla eestikeelses ühiskonnas, kus kultuur ja traditsioonid olid au sees. Just sel põhjusel on loomulik, et vene koolides on pidevad ümberkorraldused õppesüsteemis ja õppekavas et tagada ka vene noorukitele kõikide eakaaslastega võrdsed võimalused. Vene koolide üleminek eestikeelsele õppekavale on olnud keeruline, õpe peaks 60% vältel toimuma eesti keeles ning kuna paljud noored ei seosta oma tulevikku Eestiga, siis ei pingutata kohaliku keele õppimise nimel. Halb keeleoskus loob omakorda eelduse tulevikuks, kus mitte eesti keele oskajatel on raskem lõimuda keskkonda ning leida head tööd. Lisaks sellele, et õpilased pole motiveeritud, toimub vene koolides õppetöö liialt ainekeskselt,
valuvaigisteid. Beecher järeldas, et valutähendus on igale inimesele erinev see on just selline nagu inimene on seda kogenud. Sõduri jaoks tähendas valu, et ta on elus ja saab koju minna. Tsiviilisiku jaoks oli valu kui mitte-teretulnud seisund. Keskkond mõjutab valutunnetust Võib öelda, et inimesed on omandanud kuidas valu korral käituda, sest ühes keskkonnas üles kasvanud laps võib käituda erinevalt võrreldes tema eakaaslastega teises piirkonnas. Miks ei võiks tüdrukutele öelda: ,,Tüdrukud on tublid. Tüdrukud ei nuta." Vanemad lapsed käituvad väga erinevalt noorematest lastest ja igas vanuses käitutakse erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad on koos oma vanematega või eakaaslastega. Rosmuse uurimuses leiti: Hiina 2-kuused beebid olid tundlikumad valule kui Kanadast pärit imikud. Ning afro-ameeriklastel esines rohkem peavalusid, valusid lõuluupiirkonnas närimisel kui heledanahalistel. Samas on Soome
.............9 2 SISSEJUHATUS Igas peres, kus on kasvamas laps, tuleb kindlasti kätte ka selline aeg, mil üha enam hakatakse rääkima õppimisest, koolist ja kooliminekust. Igal lapsel on koolitee alustamine pöördeliseks momendiks tema elus. See on üleminek senisest mängulisest õpitegevuse miljööst kõrgematasemelise õppetegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega – see on üleminek uuele seisundile ühiskonnas. Valmisolek õpingute alustamiseks kujuneb samm- sammult kogu lapse koolieelse elu jooksul ning seda mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui ka kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb, aga ka inimesed, kes temaga suhtlevad ja tema arengut suunavad. Koolieelne iga on lapse mitmekülgse kiire arengu aeg. Edukaks vaimseks arenguks on
tõenäosust Sotsiaalselt kohane – situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele) Caldarella & Merell (1997) sotsiaalsed oskused Sotsiaalne mõistmine – teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast. Arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida. Suhtlemine eakaaslastega – oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega. Prosotsiaalne käitumine – abistamine, jagamine Sotsiaalse kompetentsi areng Sotsiaalselt kompetentse lapse arendamiseks olulised valdkonnad: 1) Emotsionaalsus ja emotsioonide kontrolli tõhusus 2) Käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhusus 3) Sotsiaalne mõistmine, sotsiaalne info töötlemine 4) Sotsiaalsete reeglite mõistmine
noorel ning täiskasvanul telefon ning mõnel paari aasta vanusel lapsel oma nutiseade, millega mängida, näide on võtta oma sõbrannalt, kelle 3 aastane vend omab tahvelarvutit. Just selles eas laps arendab oma loovust ning oskust suhelda ning liikuda. Pannes neile ette helendavad ekraanid, mis rikuvad silmi ning aeglustavad arengut, sest väheneb füüsiline suhtlus ning kontakt teiste elusolenditega, võib kindel olla, et tänu vähesele suhtlusele oma eakaaslastega on järgnevad põlved kinnisemad ja nende keeleline suhtlus kujuneb välja tükkmaad hiljem. Lapsed ei liigu enam piisavalt, sest värviline pilt silme ees naelutab nad nutiseadme taha, ei tunta rõõmu värske õhu käes mängimisest, eelistatakse virtuaalseid tegevusi. Ka teismeeas võime märgata, et peamiseks tegevuseks on sotsiaalmeedias pidevalt suhtlemine, kui noored kokku saavad, on mõne minuti
järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest. Hüperaktiivne häire on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Hüperaktiivse häirega lapsele on iseloomulik: nii kodus, koolis kui ka mängides on tal raskusi mingi tegevuse lõpuleviimisega ta hüppab ühelt tegevuselt teisele; ta ei näi kuulvat midagi, mida talle öeldakse, ei jälgi õpetajat, segab tundi; tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne, jookseb või ronib pidevalt; isegi magades on väga rahutu;
karistuse tunne. Selle juurde võib ka moraali tuua, et vaesemad pered mingil määral hoiavad rohkem kokku, kuna lapsest peale on kasvatatud tagasihoidlikult ja rangemalt, kuna neil on väiksest peale veidi teistsugusemad kohustused, kui teistel. Probleemseid lapsi on kahjuks meie ühiskonnas järjest rohkem ja nende poolt sooritatud pahateod ilmnevad juba päris noorest east. Ilmselt esimene koht on kool, kus hakkavad esinema probleeme oma eakaaslastega, õpetajatega ja selleks on mõeldud koolidesse sotsiaalpedagoogid, kes tegelevad nende alaealistega. Tegelikult peaksid vanemad ise oma lapsi jälgima, sest siiski kodust hakkavad need pisemad probleemid, mis ajapikku muutuvad suuremaks, kui õigel ajal ei jõua last aidata. Võimalus on isegi pöörduda psühholoogi poole. Sest kui juba alaealisena on lapsel probleeme võivad need täiskasvanuks saades suureneda ja siis juba lapsevanem
hinnata, kuidas teised inimesed neid mõistavad. Eksperimendid identiteedi leidmisel on vajalikud osad individuaalse psühholoogia arendamiseks. (Davis jt 2008.) Erikson näitas, et täiel määral saaks areneda terve identiteet ainult siis, kui noor suudab lahendada läheduse ja autonoomia vahelisi tõrkeid ka kriitilistel hetkedel. Samuti peaks noor oskama mõista juba vahet vajaduste ja tahtmiste vahel, mis tagaks parema koostöö eakaaslastega ja aitaks võtta vastu otsuseid täiskasvanutest sõltumata, hinnata sotsiaalseid tingimusi ja peaks suutma pühenduda tööle. (Schneider-Munoz 2009.) Allikaloend: Schneider-Munoz, A., J. (2009). Devoleping Controls Within through Service Learning. Reclaiming Children & Youth, 18 (1): 41-44. Davis, K., Seider, S., Gardner, H. (2008). When False Representations Ring True (and When They Don't). Social Research, 75 (4): 1085-1108. Arula, T., Linn, E., Paal, K. (2005). Lapseea iseärasused
10% ümber. Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Alkohol mõjutab tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist. Väga suureks probleemiks on noorte alkoholitarbimine Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi. Alkohol kahjustab magu ja soolestikku. Närvirakud hävivad. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. Teiseks väga suureks probleemiks on alkoholijoobes autojuhtimine
enam mees ja naine, vaid perekonna võivad moodustada ka samasoolised. Eestis ei ole küll lubatud samasooliste abielud, kuid mujal maailmas on need muutunud üha populaarsemaks ja inimesed ei tunne häbi seda tunnistamaks. Eestlased pole taolisi abielusid võimalikuks teinud, kuna ollakse kinni traditsioonilises peremudelis. On oluline, et laps kasvaks ülesse perekonnas, kus ta saab ettekujutuse nii ema kui ka isa rollist. Lapsel võib tekkida probleeme lasteaias või koolis oma eakaaslastega, kes ei mõista, miks tal on kaks ema või kaks isa. Selline suhtumine jääb kindlasti domineerima veel pikaks ajaks, kuna eestlaste väärtustavad traditsioone ja ei ole taolistele uuendustele vastuvõtlikud. Me kõik oleme erinevad ja peame oskama oma erisustega arvestada. Mida rohkem on indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid. Eestlaste üheks suurimaks probleemiks on suhted venelastega, mis tulenevad eelkõige ajaloolistest põhjustest
Ka õpilase vanematel on lapse edukuse juures väga suur osakaal . Kui kontrolltööle eelneval õhtul on lapse ja vanema vahel tüli, mõjutab see radikaalselt järgmisel päeval toimuva töö tulemust. Abielus vanemate järjestikuste tülide või omavahelise keemia kadumise põhjusel järgnev lahutus võib õpilase muuta enesessetõmbunuks ja selle all kannatavad ka ta tulemused. Toreda inimese maski taga peidus olev passiiv-agressiivsus muudab õpilase suhteid eakaaslastega, ning see jällegi omakorda muudab õppimise ja heade tulemuste saamise raskemaks, kui mitte võimatuks. Selle asemel peaksid vanemad oma lapsi mõõdukalt innustama ning oma võsukese käekäigul paralleelselt silma peal hoidma ja vahetevahel ka premeerima, kui selleks põhjust on. Vanemad peaksid ka tagama privaatse koha, kus õpilane saab keskenduda ning rahus koolitööd teha, ja infoallikate, näiteks mõningate entsüklopeediate ja internetiühenduse olemasolu.
annaabi.ee 
