toimingud kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste represen- tatsioonidega. Kõne areng Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul piisab lapse ootavast või küsivast pilgust, et saada soovitut, siis ühises mängus eakaaslasega peab olema väga aktiivne. Ühist tegevust on vaja planeerida, kooskõlastada, oma seisukohta kaitsta. On selgunud, et kõne planeeriv funktsioon tekib just lapse suhetes eakaaslastega. Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes kasutab kõnet, vaid hakkab teadvustama tema struktuuri, mis on kirjaoskuse omandamise aluseks. Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub
käitumise üks olulisemaid hoobasid. See ergutab last arvestama täiskasvanute arvamuste ja hinnangutega, täitma nende poolt kehtestatud reegleid, suruma maha oma vahetuid soove. Sisu järgi on kogu eelkoolieale iseloomulikud järgmised motiivid: l - motiivid, mis on seotud lapse huviga täiskasvanute maailma vastu, püüdlusega tegutseda nagu täiskasvanu; 2 - motiivid, mis on seotud huviga mänguprotsessi vastu; 3 - motiiv kehtestada ja säilitada positiivsed suhted täiskasvanu ja eakaaslasega. TÄISKASVANU mõjutab lapse isiksust moraalinormide vahendamisega käitumisreeglite ja oma isikliku eeskuju alusel. Kuna lapsele on selles eas väga iseloomulik jäljenduslikkus, toimib eeskuju tugevamini. Laps kasutab eeskujuna talle lähedaste ja sümpaatsete inimeste käitumist. Eelkoolieas hakkab laps end identifitseerima teiste inimestega - eriti vanematega, aga ka vanemate õdede-vendade või muude lähedastega. Identifitseerimine on keerukas
hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud olukordadest, kus näiteks isa peksab ema või lapsevanem karistab põhjuseta last. Tuleb oma instinkte usaldada. Tuleks püüda pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik. Kui oht on käegakatsutav, tuleks kiiremas korras kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika
jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud olukordadest, kus näiteks isa peksab ema või lapsevanem nahutab põhjuseta last. Kui mõelda sellele, et mis võiks olla perevägivalla tekke põhjuseks, siis ühest vastust leida on üpris raske. Eks inimeste emotsioonid ole iga päev erinevad ning nii võib hea tuju ruttu üle minna halvaks ja ka vastupidi. Kuid üks halb elamus võib meid
hoobasid. See ergutab last arvestama täiskasvanute arvamuste ja hinnangutega, täitma nende poolt kehtestatud reegleid, suruma maha oma vahetuid soove. Sisu järgi on kogu eelkoolieale iseloomulikud järgmised motiivid: motiivid, mis on seotud lapse huviga täiskasvanute maailma vastu, püüdlusega tegutseda nagu täiskasvanu; motiivid, mis on seotud huviga mänguprotsessi vastu; motiiv kehtestada ja säilitada positiivsed suhted täiskasvanu ja eakaaslasega. Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu
rikkamaks, sõnavara laieneb. Garvey, Bateson uurisid: *mängus kõnelemist mõjutavad erinevad m/asjad. *mängus esineb kahesugune suhtlemine mänguline ja realistlik. *lapse arenus on olulised mitmed sõnamängud, sõnaloomis-riimid. *erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. *kui lapsed mängivad realistlikke m/asjadega, siis on nende mängu teema seotud m/asjadega. Mäng üldistatud m/asjadea on mitmekesisem, sest lapsed kõnelevad siin rohkem. *3,5 a.-l on tähtis eakaaslasega mäng. *kuni 2-a.-le lastele on täiskasvanuteosa mängus vajalik, see aitab kaasa keele arengule. *mäng fantaasiarkaste m/asjadega mängu nukk, dinosaurused, see kõik viib fantaasiarikaste teemade juurde.Garvey, Batesoni uurimus: Mängus kasutavad lapsed kahte liiki suhtlemist: *mängulist, näilist, kujuteldavat. *metakommunikatsiooni e. realistlik. 8. Mäng ja tunnetusfäär. Mängus kujutab laps iseseisvalt ja loovalt ümbritsevat maailma, täiskasvanute elu ja nendevahelisi suhteid
eelneva kogemuse mõtestamine isiklikus plaanis tagasisidestamine Usaldus Armastus ja aktsepteerimine Lahutuse poolt ja vastu Pigem lahus, kui koos ja nääklevad Laste nõusoleku küsimine vanema juurde jäämisel Ära anna liiga lihtsalt alla Ennatlikult lapsega tegelemine, psühholoogi abi TEINE SEMINAR 11-kuustena püüdsid imikud viis korda suurema tõenäosusega luua kontakti eakaaslasega, kui nad suhtlusest välja arvati, ja kaheksa korda suurema tõenäosusega, kui nad olid 23 kuud vanad. Teadlased järeldasid, et see näitab varast teadlikkust oma positsioonist ja aktiivset katset üksindusest üle saada, samuti tähelepanu teiste suunas ja võib-olla mõningat teadlikkust nende vaimsest seisundist. Paralleelne tegevus toimub, kui lapsed mängivad üksteise lähedal, samade asjadega, kuid ei suhtle eriti- näiteks eraldi samas liivakastis mängides
Naine v�is aga personifitseeritult s�mboliseerida ka roomakatoliku kirikut ning tema laps inimhinge ihalemas spirituaalse toidu j�rele, mida suutsid pakkuda vaid kiriku sakramendid. See oli vaieldamatult k�nekas katoliiklik doktriin, mille enamik protestantlikke usulahke tagasi l�kkas. ****** Jan van Kessel on imetlusv��rne ja hiilgav nat��rmortide maalija, keda on sageli segi aetud tema paremini tuntud nimekaimu ja eakaaslasega Antwerpeni maalikunstnike d�nastiast, Jan van Kessel vanemaga (1626 � 1679). Sellele viitavad t�psemalt ka A. van der Willingen ja F. Meijer, �A Dictionary of Dutch and Flemish Still-Life Painters Working in Oils, 1525 � 1725.� Leiden, 2003. Peale ilmselgete stiilierinevuste oli neil kunstnikel ka �ksteisest selgesti eristuv signatuur. Lisaks nimede kokkusattumusele on m�lemad kunstnikud olnud enam-v�hem �hel ajal ka Antwerpeni P�ha Luuka gildi liikmed
annaabi.ee 
