S천nu seletav s천naraamat

Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on 체ldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Elektriv천rguks nimetatakse 체htses s체steemis t철철tavat seadmete ja elektriliinide kogumit, mis on ette n채htud elektrienergia 체lekandmiseks ja jaotamiseks.
Elektriv채lja en - Ee= CU2/2 magnetv채lja en- Em= LI2/2 14. Elektriv채lja en- Ee= CU2/2 magnetv채lja en- Em= LI2/2 14. Elektriv채lja en- Ee= CU2/2 magnetv채lja en- Em= LI2/2 15.체lijuhti elektromagneetiline levitatsioon- 15.체lijuhti elektromagneetiline levitatsioon- 15.체lijuhti elektromagneetiline levitatsioon- absoluutse 0 l채hedal laetud materjalid takistus muutub absoluutse 0 l채hedal laetud materjalid takistus muutub absoluutse 0 l채hedal laetud materjalid takistus muutub 채kki 0ks 채kki 0ks 채kki 0ks
Elektriv채lja en - Ee= CU2/2 magnetv채lja en- Em= LI2/2 14. Elektriv채lja en- Ee= CU2/2 magnetv채lja en- Em= LI2/2 14. Elektriv채lja en- Ee= CU2/2 magnetv채lja en- Em= LI2/2 15.체lijuhti elektromagneetiline levitatsioon- absoluutse 0 l채hedal 15.체lijuhti elektromagneetiline levitatsioon- absoluutse 0 l채hedal 15.체lijuhti elektromagneetiline levitatsioon- absoluutse 0 l채hedal laetud materjalid takistus muutub 채kki 0ks laetud materjalid takistus muutub 채kki 0ks laetud materjalid takistus muutub 채kki 0ks

Eneseinduktsiooni n채htus Endainduktsioon vooluringi indutseerib iseendas elektrivoolu (lisaks p천hivoolu 琯ei = -L*봊/봳 琯ei - endainuktsiooni emj 봊/봳 voolutugevuse muutumise kiirus Pooli induktiivsus L = 琯ei/ 봊/봳 = 琯ei봳/ 봊 1H = 1V/1A/1s Pooli induktiivsus on kui voolumuutus tekitab temas
Erijuhud td - s isoprotsessid Isoprotsesse on 4: isotermiline, isobaariline, isohooriline, adiabaatiline Esimese 3 puhul selge, mis p체sib muutumatu- vastavalt temperatuur, r천hk, ruumala 4nda puhul selgub hiljem, mis j채채b konstantseks, iseloomustab soojusvahetuse puudumine v채liskeskkonnaga. Isotermiline protsess (dQ=dU+ dA) Kuna T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu Kogu juurdekantav soojus muundatakse kasulikuks t철철ks (dQ=dA) T철철 avaldub (NB ! pV= const)
Elektrij천ujaam - 1882 T.A.Edison; Raadio - 1896 , Popov, Marconi; Televisioon - 1925 USA, Inglismaa; v채rvitelevisioon - 1928 Inglismaa; Magnetofon - idee 1888 O.Smith (USA), raadios 1920; Videomakk - 1950 - USA Fotograafia - 1839 Daguerre Keskk체te - 1832 Inglismaal, ~1870 USA-s Aknaklaas - 1688, Lucas de Nehon (valas) Tool - v채hemalt 1500 ema (Tutanhamon) Prillid - Savino Armati , 1285 K채채rid 1000 ema Ajaleht 1609 Saksamaal

Elektromotoorj천u definitsioonist on teada, et laengu q l채biviimisel kogu vooluringist tehakse t철철: A = 琯q J채relikult vooluallika koguv천imsus A q 琯2 N = = 琯 = 琯I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud v천imsus ehk nn. kasulik v천imsus 琯2R N1 = IU = I 2 R = [1] ( R + r) 2 Siit j채reldub, et vooluallika koguv천imsus N on konstanse elektromotoorj천u 琯 ja sisetakistuse r juures maksimaalne l체hise korral (R넂0). Kuid siis eraldub kogu v천imsus sisetakistusel ja kasulik v천imsus N1 on null.
Estcube - 1 eluts체kkel kosmoses 뿈 Start 7. mail 2013 kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg) 뿈 ESTCube-1 eraldub kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit peale starti, kell 07:07:19 EEST 뿈 Pool tundi p채rast stardikapslist eraldumist avatakse satelliidi antennid, l체litatakse sisse raadiosaatja ja elektritoite alams체steem 뿈 ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida k천igil raadioamat철철ridel on v천imalik vastu sagedusel 437,
Elektrilaengu 체hik on Kulon(C) - laeng, mis l채bib 체hes sekundis juhi ristl천iget . Coulumbi seadus - kaks punktlaengut q1 ja q2 m천jutavad teineteist j천uga F, mis on v천rdeline nende laengute absoluutv채채rtuse korrutisega ja p철철rdv천rdeline nende vahelise kauguse r ruuduga.

Elektriliseks pingeks nimetatakse Dielektrik on mittejuht, vabu elektriv채lja kahe punkti potentsiaalide laengukandjaid mittesisaldav aine vahet ning see on f체체sikaline suurus, (aatom v천i molekul moodustab mis n채itab, kui palju t철철d tuleb teha, et elektriliselt neutraalse tervikliku liigutada laengut 체hest punktist teise v천i s체steemi). Aine, milles elektriv채lja m천jul alguspunktist l천pp-punkti toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes.
Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt on v천rdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist 체hest liigist teise (A=UIt, A=I짼Rt, A=U짼/R*t, kus A=elektrivoolu t철철 (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1꽗)). M천천detakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella.
Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole v천imalik kindlaks teha, kas antud tausts체steem on paigal v천i liigub j채채va kiirusega 체htlaselt ja sirgjoonseliselt. 닕횥ks njuuton on selline j천ud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 닕Kui kehale m천jub mitu j천udu, siis kiirendus s천ltub nende k천ikide j천udude koosm천just ehk resultantj천ust ( tulemusj천ud). Keha kaaluks nimetatakse j천udu, millega keha m천jub alusele.

Entroopia juurdekasv on 체hesugune igasuguse gaaside paari puhul(esimesest valemist) 봖=2Rln2 kasutatakse, kui on kaks erinevat gaasi Sl천pp=2(CplnT-Rlnp+S셦m0) kasutatakse, kui komponendid on 체hesugused, 2 tuleb sellest, et n체체d on gaasi hulk 2 kilomooli 40. Entroopia statistiline t천lgendus . S=k lnW, k-Boltzmanni konstant, W-s체steemi oleku termod체naamiline t천en채osus, mille all m천istetakse antud oleku v천imalike realiseerumisviiside arvu.
Elektrilaeng ehk elektrihulk kui f체체sikaline suurus iseloomustab ka n채iteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu ja mingit pinda l채bivate osakeste elektrilaengute summat. Ka sel juhul v천ib elektrilaengu v채채rtuseks osutuda 0.
Elektritarvitid on 혻 need 혻 siis혻 kohtkindlad,혻teisaldatavad혻v천i혻k채eshoitavad혻,혻체hendatakse혻koduelektriv천rku혻painduvate혻체hendusjuhtmete혻ja혻pistik체henduste혻 abil.혻Kui혻seinapistikupesi혻on혻v채he혻v천i혻tarvitite혻체hendusjuhtmed혻l체hikesed,혻kasutatakse혻sageli혻teisaldatavaid혻pikendusjuhtmeid.혻 횛nnetuste혻v채ltimiseks혻vajavad혻nii혻elektritarviti혻kui혻ka혻pistikutega혻juhtmed혻teadlikku혻kasutamist혻ja혻hooldamist.

Elektrilaeng f체체sikaline suurus, mis n채itab, kuiv천rd keha osaleb elektromagnetilises vastastikm천jus. Valem: q=I땯t 횥hik: 횥ks kulon 1C=1A땯1s Laengu kolm t채hendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises m천jus 2. f체체s.
Endainduktsiooni induktiivsus - endainduktsiooni esinemine 11. Endainduktsiooni induktiivsus- endainduktsiooni esinemine 11. Endainduktsiooni induktiivsus- endainduktsiooni esinemine m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmes체steemis m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmes체steemis m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmes체steemis magnetvoogu. Juhtmes체steemi vastavate omaduste kirjeldamiseks on magnetvoogu.
Elektrostaatiline v채li - paigalseisvate laengute tekitatud elektriv채li Elektriv채lja tugevus- elektriv채lja tugevus n채itab, kui suur j천ud m천jub selles v채ljas 체hikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriv채li- homogeense v채lja j천ujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektriv채lja punkti potentsiaal- n채itab, kui suur on selles punktis 체hikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.

Elektrijaama rajamine on k체ll kallis, kuid pikema aja jooksul muutub pigem kasulikuks, sest tuumaenergia on odavam, kuna seda saab v채ikesest kogusest uraanist palju. M천ned riigid nagu Prantsusmaa on v채ga s천ltuvad tuuma energiast, Prantsusmaal asub ligi 59 tuumareaktorit, mille t천ttu on Prantsusmaa teisel kohal USA j채rgi tuumareaktorite arvu poolest. Prantsusmaa toodab 78% kogu toodetavast energiast just tuumaelektrijaamades.
Elektrivool - laetud osakeste suunatud liikumine 1)on olemas vabad laengukandjad 2)Nendele m천juvad elektrij천ud Elektrivoolu suunaks on positiivse laenguga osakeste liikumise sound Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis Ampermeetriga saab m천천ta voolutugevust I=q/t; t=q/I; 1A=1C/1s; 1nA=1*10-9A; 1쨉A=1*10-6A 1mA=1*10-3A; 1kA=1*10 (3A 1C(kulon)= 6,25*10(18 elementaarlaenguga 0,025A=2 mikrokulonit
Elektrilaengul on j채rgmised omadused: o Elektrilaenguid on kaks t체체pi: positiivne ja negatiivne; o eksisteerib v채him positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutv채채rtuselt t채pselt v천rdsed elementaarlaeng; o elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata; o kehtib elektrilaengu j채채vuse seadus: isoleeritud s체steemis on elektrilaengute algebraline summa j채채v; o elektrilaeng ei s천ltu tausts체steemist.

Elektromagnetv채li - elektromagnetilist vastastikm천ju 1.elektromagnetv채li- elektromagnetilist vastastikm천ju 1.elektromagnetv채li- elektromagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne v채li vahendav 체htne v채li vahendav 체htne v채li 2.Lorenzi j천ud- magnetv채ljas liikuvale laetud osakesele 2.Lorenzi j천ud- magnetv채ljas liikuvale laetud osakesele 2.Lorenzi j천ud- magnetv채ljas liikuvale laetud osakesele m천juv j천ud.
Elektroni energia on seda suurem, mida suurem on kvantarvudesaame tuuma 체mber tiirlevast 체ksikust elektronist Kokkuv천ttes summa n+l j채rgneva pildi: 3. Aatomis ei saav채ljas kaht elektroni, millel oleks S체mmeetrilises olla m채채rab energiataseme paar n,s samasugune kvantarvude nelik (Pauli keeluprintsiip) ebas체mmeetrilises kolmik n,l,s ja v채lise (magnet)v채lja olemasolul kogu nelik n,l,m,s
Elektromotoorj천ud - iseloomustab indutseeritud elektriv채lja ja k천rvalj천udude poolt positiivse elektrilaengu 체mberpaigutamiseks nende j천udude poolt tehtava t철철 suhet sellesse elektrilaengusse, tekib mehaanilise, keemilise v천i mingi muu energia toimel ja v천rdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga, v천rdub pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole 체hendatud vooluringi.

Eeldatavasti on m채rg v천i v채hemalt niiske? Kas vana soojustus tuleks igal juhul v채lja vahetada ja asendada uuega ning kindlustada katuslae vajalik soojuspidavus? Kas j채tta katuse kalle endiseks v천i ehitada uus kaldkatus? Millist katusekattematerjali valida? Kas ei oleks 천ige ehitada peale mansardkorrus ja lahendada uute korterite hinnaga ka k천ik katusega seotud 詮걆antsprobleemid?
Elektrivoolu t철철 - on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt on v천rdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist 체hest liigist teise Elektrivoolu v천imsus- f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui palju t철철d mingi j천ud aja체hiku jooksul teeb, ehk t철철 tegemise kiirust.
Energialiigi varud on l천ppemas. K천ige lihtsam viis p채ikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. K천ige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad p천randamaterjalid (passiivne energiakogumine). P채ikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks m천eldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse.

Elementaarlaeng - k천ige v채iksem eksisteeriv laeng looduses) t채his e 貫 e= 1,6 10 C 貫 R. Avastas, et vesiniku aatomi tuumalaeng on +e 貫 Kulla aatomi l채bim천천t on 3 10 m 貫 T철철tas v채lja 慣- osakeste elektrilise reageerimismeetodi 貫 Rutherfordi 慣-osakeste hajumiskatse- kullalehe pommitamisel positiivselt laetud alfaosakestega p천rkuvad vaid 체ksikud 慣-osakesed kullalehelt tagasi.
Endainduktsioon - n채htus, kus induktsiooni emj. Tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on p천hjustatud voolu muutumisest juhtmes endas, avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele, m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmes체steemis magnetvoogu. Induktiivsuse def: juhi induktiivsus n채itab kui suur endainduktsiooni emj. Tekib selles juhis voolu 체hikulisel muutumisel aja체hiku
Enne 0 on pinge negatiivne ja mingil pingel fotovoolu ei teki, siis 0 juures on fotovool olemas ka ilma pingeta anoodi ja katoodi vahel, edasi positiivne pinge suurendab fotovoolu ja alates mingist pingev채채rtusest j천uavad ka k천ik valguse poolt negatiivselt laetud katoodist v채lja l철철dud elektronid positiivselt laetud anoodile 13.2. Fotoefekti teooria 19.Fotoefekti seadusp채rasused.

Eriseoseseenergia - 체he osakese seouts tuumaga II P천rkel tekib neutron, eraldub neutriino radioaktiivsus liigid: III Prooton 체hineb neutroniga deutroniks ioniseerivateks kiirgused: alfa-, beeta- ja IV Kaks deutronit p천rkuvad gammakiirgus V tekib heeliumi tuum kaudselt ioniseerivateks kiirgus: neutronkiirgus varjestamisv천imalused: beetakiirgus- 천huke P채ikese ja t채htede energiaallikas on
Eesti energial on v천imalik tuumaenergia arendamisel osaleda liitudes m천ne regioonis k채ivituva projektiga (Leedu v천i Soome) Veebruaris 2006 allkirjastasid kolm Baltimaade peaministrit 체histe kavatsuste kokkuleppe algatada tuumajaama rajamise projekt M채rts 뱊ovember 2006 toimus uue tuumajaama teostatavusuuringu l채biviimine Eesti Energia, Latvenergoja Lietuvos Energija poolt.
Elektriv채li esineb - laetud kehade ja osakeste 체mber, m천jutab- teisi laetud kehasid ja osakesi saab n채htavaks muuta- mannaterad, riidet체kid, juuksedMagnetv채li esineb- liikuvate laengute 체mber, m천jutab- teisi liikuvaid laenguid, saab n채htavaks muuta- rauapuruMagnetv채lja suund Kui voolusuund 체htib kruvi edasi liikumise suunaga, siis kruvi p철철rlemisesuund 체htib magnetv채lja suunaga.

Esimeses peat체kkis on v채lja toodud k천ik j천ud ja l체hike 체levaade nendest j천ududest. T철철s on kasutatud erinevaid pildimaterjale, misteevad teksti m천istmise lihtsamaks. Kasutasin t철철 valmimiseks erinevaid interneti allikaid ja teemakohast raamatut. T철철 eesm채rgiks on informeerida inimesi j천ududest, mis m천juvad 천hus천idukitele. 1.J횛UD, MIS M횛JUVAD 횛HUS횛IDUKILE 1.1. T횛STEJ횛UD
Eksentrilisus on parameeter, mis v천ib muutuda nullist (tavaline ringjoon) 체heni (ellips, mis on nii v채lja venitatud, et meenutab sirgjoont kahe fookuse vahel). P채ikeses체steemi planeetide orbiitide ekstsentrilisus on v채ikseim Veenusel (0,007)[7][8]. Ometigi pole isegi Merkuuri orbiit v채ga palju erinev ringjoonest. Samas on avastatud taevakehi, mille ekstsentrilisus on v채ga suur.
Elastsusj천ud on keha kuju ja m천천tmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv j천ud Elastsusj천ud tekib keha deformeerimisel ja elastsusj천u suund on defromatsioon suunaga vastupidine.

Entroopia makroskoopiline suurus, mida kasutatakse termotermod체naamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel, kus suletud s체steemis entroopia kasvab, kvaliteet k체tus on seda kvaliteetsem, mida k천rgem on reservuaari temp, mida k천rgem on t철철tava keha temp, seda kergem on selle keha siseenergiat muuta t철철ks, mida k천rgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Elektriline dipool - s체steem kahest v천rdsest vastasm채rgilisest laengust, mis on v채ga v채ike (punkti kujuline) 겛 겛 Dipooli elektriline moment p e = ql l - laengute vaheline kaugus, nn 천lg 겛 겛 1 ql cos 罐 1 pe cos 罐 1 pe 땯 r 겛 겛 = 땯 = 땯 = 땯 3 p e = ql 4琯 r2 4琯 r2 4琯 r 땯 3 (1 + 3 cos 2 ) 1 pc E = 닋grad dipooli elektriv채lja 체ldvalem E = 4琯 0 r
Enamtuntud fundamentaalkonstandid on valguse kiirus vaakumis c, gravitatsioonikonstant G, elementaarlaeng e, Plancki konstant h, Avogadro arv NA, Boltzmanni konstant k, elektrikonstant 琯0. Teised konstandid kirjeldavad konkreetseid f체체sikalisi suurusi, n채iteks murdumisn채itaja, tihedus jne. Ka need on m채채ratud fundamentaalkonstantidega, kuid kasutamise lihtsuse huvides on nad antud teisel kujul.

Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise t천ttu selles vooluringis endas (n.철. vool ise tekitab voolu, pooli 체mber tekib magnetv채li ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel 체tleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorj천ud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel.
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile).
Elektriline dipool on s체steem kahest suuruselt v천rdsest ja erinimelisest punktlaengust q, r r r mille elektriline moment p e = ql ( l - positiivse laengu kohavektor negatiivse suhtes). r Dipool on punktikujuline objekt, millele v채lises elektriv채ljas E m천jub j천ud r r r r r r F = grad ( p e 땯 E ) ja j천umoment M = p e 횞 E . Dielektrikud on ained, mis ei juhi elektrivoolu.

Elektrimahutuvs - on 체he katte laengu ja katetevahelise pinge suhe C=q/U [F-farad].체ksiku juhi mahtuvus ja potentsiaali suhe C=q/. Plaatkondensaatori mahtuvus- C= 琯0*琯S/d. 琯0- elektriline konstant ehk 8,85*10-쨔짼 F/m Kondensaatorite 체hendamine- kui kasutada on mitu kondekat, v천ib tunduvalt laiendada mahtuvuste v천imalikke v채채rtusi, 체hendades kondekad patareideks.
Elektromagnetv천nkumine s천ltub - periood s천ltub v천nkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil p천hinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetv천nkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetv채lja perioodiline muutus.
Elektrivoolu t철철 A=I*U*t V천imsus P=A/t A= voolut철철(J); I= voolutugevus (A); U=pinge (V); t aeg (s); P=v천imsus (W); A= (voolut철철 (Ws); t- tarbimis aeg (s) 9. Vooluallika elektromotoorj천ud on 9 volti ja sisetakistus 18 oomi, Kui suur on pinge tarbijas, kui selle takistus on 27 oomi, skeem? 10. Punktlaengud + 0,8쨉C ja -0,2 쨉C, paiknevad 12 cm kaugusel.

Eksperimentidest on teada, et keha pikkus l on temperatuuri kasvuga 궘 T =T 닋T 0 seotud j채rgmiselt: l=l 0 궅1굛궥궘 T 궆 , (1.15) ehk l닋l 0=궘 l=궥l 0 궘T , (1.16) kus 궥 on lineaarm천천tmete soojuspaisumistegur (ehk ka soojuse lineaarpaisumistegur) ehk lihtsalt soojuspaisumistegur ning l 0 on keha pikkus temperatuuril T 0 . Keha suhteline pikenemine on
Emj - u t채histatakse kreeka keelse t채hega epsilon ja m천천detakse voltides 琯 ( V ). K천igi vooluallikate peale on m채rgitud tema alliakpinge ehk EMJ. N채iteks lapikule taskulambi patareile 4,5V ja ta on t채htsaim vooluallika parameeter. Elektromotoorj천ud on p천hjus, mis tekitab ja s채ilitab elekttrivoolu suletud vooluahelas. M천lemad l체litid suletud.
Elektromagnetite s체steem ehk kasutatakse magnetv채ljade vastastikust t천mbavat ja t천ukavat toimet ning elektromagnetilist induktsiooni, mis seisneb l체hidalt selles, et magnetv채lja suhtes liikuvas juhtmes indutseeritakse elektrivool ning vooluga elektrijuhtme 체mber tekib omakorda magnetv채li. Et hoida 천hus rasket rongi, peavad vastavad magnetv채ljad olema h채sti tugevad.

Elektrilaeng - e. laeng on f체체sikaline suurus, mis n채itab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikm천jus. 2. S천na "elekter" p채rineb kreekast.
Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust m채채ratakse toimete p천hjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, 체lijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetv채lja 3)keemiline- paljudes ainetes v천ib el. vool p천hjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab n채rvi 채rritusi.
Ekliptikal on 13 t채htkuju, kuid kui Kreeka astronoom Hipparchos (190-120 a. eKr) n채gi sodiaagi korrap채ratust, otsustas ta sodiaag jagada 12. v천rdseks osaks, mis said endale loomaringi s체mboli - neid osasid nimetatakse t채nap채evani sodiaagim채rkideks. Sodiaagis on t채htkujusid rohkem, kuna mitme t채htkuju nurgad on ekliptika l채hedal, seda 체letamata.

Elektrienergia tootmises - tuumareaktor 3) Tehnikas seadmete uurimisel 4) P천llumajanduses- a) et suurendada mutatsioonide arvu seemnete kiiritamisel b) v채etiste omaduste uurimiseks 5) meditsiinis-a) v채hkkasvajate tapmiseks b)haiguste diagnoosimiseks m채rgistatud aatomi meetodi abil 6) arheoloogias- leidude vanuse kindlaks tegemiseks radioaktiivse s체siniku meetodiga.
Entrope - sees + muundusJ!) ja ta annab veel 체he v천imaluse termod체naamilise s체steemi kirjeldamiseks (on k채sitletav termod체naamilise funktsioonina). P천hjus, miks just entroopia on erilise t채helepanu all, on analoogias mehaanikaga: nagu mehaanilise energia, nii ka entroopia muut ei s천ltu ideaalse p철철ratava protsessi korral 체lemineku t체체bist.
Ekstsentrilisus on 0,0549. 굸Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454째. 굸Kuu v채him kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. 굸Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. 굸Kuu teeb 체he tiiru 체mber Maa 27 철철p채eva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. S체noodilise kuu pikkus on aga 29 철철p채eva ja 12 tundi.
Kuu

Elektriv채lja potensiaal - elektriv채lja mingi punkti potensaiaal n채itab, kui suur on sellesse punkti asetatud 체hiklaengu pot.energia. /q - potensiaal(V).Ekvipotensiaalpind-pind millel k천ikide punktide potensiaalid on v천rdsed.Elektriline pinge 2 punkti vahel n채itab t철철d, mida teevad elektrilised j천ud 체hiklaengu 체mberpaigutamisel 체hest punktist teise.
Elektriv채lja j천ujoon - joon, mille puutuja siht mistahes punktis 체htib elektriv채lja tugevuse vektori sihiga selles punktis.Omadused:elektriv채lja j천ujooned saavad alguse kas +laengult/ l천pmatusest ja l천ppevad laengul/l천pmatuses;elektriv채lja j천ujooned ei l천iku kunagi;mida tugevam elektriv채li, seda tihedamalt paiknevad elektriv채lja j천ujooned.
Erisoojus - F횥횥SIKALINE SUURUS, MIS N횆ITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA 횥HE MASSI횥HIKU AINE SOOJNDAMISEKS 횥HE KRAADI V횛RRA vee erisoojus t채hendab, et 1 kg vee temperatuuri t천stmiseks 1 kraadi v천rra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks.

Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene K천ige madalama energiaga Sisaldab vaid 체ht s- orbitaali P-alakiht J채rgneb s-alakihile Energia k천rgem kui s-alakihil Sisaldab kolme p- orbitaali p짯orbitaalid혻 paiknevad혻 omavahel risti혻(x짯,혻y짯혻ja혻z짯telge혻
Elektromotoorj천ud - Suurust mis on v천rdne positiivse 체hiklaengu 체mberpaigutamiseks tuleva k천rvalj천udude t철철ga nim elektromotoorj천uks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt v천rdne elektrostaatiliste ja k천rvalj천udude poolt positivse 체hiklaengu 체mberpaigutamisel tehtud t철철ga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal.
Elektri s채de - lahendus. Seej채rel avastati elekter, mis tekib h천천rdumisel (n채iteks klaasi h천천rumisel nahaga, v천i juuste kammimisel). S채delahendusel muutub 천hk v채ga tugevas elektriv채ljas l체hiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna 천hus sisalduvad laetud osakesed omandavad p천rkeionisatsiooni esile kutsumiseks piisava kineetilise energia.

Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt vooluringis tehakse, koosneb: Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt v채ljaspool vooluallikat tehtav t철철 ja vooluallika sees tehtav t철철. U = I R ja 琯 = I R + Ir Kus R juhtide p철철rdv채채rtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R. ERITAKISTUS iseloomustab ainet, millest see keha koosneb.
Elavh천bedasamba k천rgus mmHg 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 째C juures = 133,322387415 N/m2 0 째C juures = 133,322387415 kg쨌cm닋1쨌s닋2 at 0 째C
Energia m천천t체hik on d탑aul (1 J). Kehad ja mitmest kehast koosnevad s체steemid v천ivad energiat omada t채nu nende liikumisele v천i vastastikm천jule. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks (觀菅館管꾆민북뚌 kreeka k. liikuma panija). Kineetilist energiat omavad n채iteks s천itev auto, lendav p체ssikuul ja p철철rlev hooratas.

Erialakirjanduses on j천utud j채reldusele, et p천letushaavad tekivad siis, kui temperatuur nahas suureneb 9K (v천i 9C). P천letushaavada raskusaste s천ltub sellest, millises nahakihis t천usis temperatuur 9K(Soojuskiirguse ... 2008:16). Esimese astme p천letuse korral on nahk saanud kahjustada pinnapealselt, mida iseloomustab punetav kuiv nahk.
Endainduktsiooni induktiivsus - endainduktsiooni 11. Endainduktsiooni induktiivsus- endainduktsiooni 11. Endainduktsiooni induktiivsus- endainduktsiooni esinemine m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud esinemine m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud esinemine m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmes체steemis magnetvoogu.
Elektriv채lja p천hiomadus on m천jutada teisele kehale j천uga ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks Selleks, et leida v채lja tugevust mingis punktis tuleb asetada sinna proovilaeng q0 ning m천천ta temale m천juv j천ud F. Def : Elektriv채lja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule m천juva j천u ning proovilaengu enda jagatist.

Efekt vaartus on 1A, siis I=Im/닖2. Pinge efektiivvaartus U=Um/닖2 Efektiivpinge 237V Mahtuvuslik ja induktiivne takistus mahtuvustakistuse puhul voolutugevuse maksimum ennetab pingemaksimumi /2'ndik perioodi vorra Rc=1/덪. Induktiivse takistuse puhul on voolutugevuse max pinge mksimumist /2'ndik perioodi vorra hiljem.
Elastsus - , ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav m천tteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). N채ide: Selleks, et v채hendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % v천rra, on vaja rakendada r천hku 1 % ruumelastsusmooduli v채채rtusest.
Elektromagnetv채li on elektromagnetilist vastastikm천ju p천hjustav v채li, mis v천ib avalduda kas elektri- v천i magnetv채ljana. Elektromagnetv채li levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetv채li muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriv채li tekitab muutuva magnetv채lja, see omakorda muutuva elektriv채lja.

Eneseinduktiivsus EMI mille korral magnetvoo muutus on p천hjustatud vaadeldavas kehas endas / n채htus kus voolu muutmise tagaj채rjel muutub ka magnetvoog, see p천hjustab elektromagneetilise induktsiooni , 늽I 琯 e = 닋L 13. Henry seadus : 늽t Ee- elektromotoorj천ud (1V) L- induktiivsus (1H) I-Voolu muutus (1A) t-aja muutus
Elemendi aatomid on 체hesugused Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel 1905 alustati raadiumi poolt kiiratud 慣- osakeste hajumise uurimisega 1906 t천estati, et 慣- osakeste laeng peab olema 2e (kahekordne positiivne elementaarlaeng) , hiljem saadi teada, et tegelikult on 慣- osake heeliumi aatomi tuum
Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni n채htuse alaliik, mida p천hjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas.

Elektriv채ljaj천ujoon - m천tteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne v채li- v채li, mille j천ujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektriv채lja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne v채li-v채li kus ei s천ltu trajektori kuju
Etalon - on m천천t, mille j채rgi taastekitatakse f체체sikalise suuruse m천천t체hik, mida s채ilitatakse ning millelt kantakse see 체le teistele, tegelikult tarvitatavatele m천천tevahenditele (n채iteks kilogrammi etalon, meetri etalon). SI s체steemi p천hi체hikud-meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool, kandela, sekund.
Elektrilaengu si - 체hikuks on 1 C (kulon). Elektrivoolu t철철 on v천rdeline voolutugevuse, pinge ja ajaga: A = IUt. Elektrivoolu v천imsus n채itab aja체hikus tehtud t철철d: N = A/t. Seega saab v천imsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist.

Elektriv채li metallides Metallides saavad viimase kihi elektronid vabalt liikuda. Kui tekitame metallis el v채lja siis liiguvad vabad elektronid + pooluse poole. Seet천ttu tekib metallis lisaelektriv채li mille suund on vastupidine v채lise el v채ljaga. Saab n채idata et lisa el v채li ja v채line el v채li on arvuliselt v천rtsed.
Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (n채iteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar +, Cd+-aur), molekullasereis molekulid (CO2). Molekullasereis rakendatakse v천nkeseisunditevahelisi siirdeid. Niisuguste molekullaserite kasutegur on 10-30%. Gaaslaseritega on saadud valguse seni 체letamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus.
Efektiivsuse t천stmiseks on lubatud 천hus천idukite kutsungeid raadiosides l체hendada, kuid seda ainult nii nagu lennujuht seda teeb (ehk piloot ei tohi omal algatusel kutsungit l체hendada vaid alles siis kui lennujuht seda teeb) Kutsungi l체hendamine t채hendab seda, et v천etakse kutsungi esimene t채ht ja viimased kaks t채hte.

Elektrol체체diks nimetatakse keemilist 체hendit (hapet, alust v천i soola), mille lagunemisel saavad tekkida erim채rgiliselt laetud ioonid (n채iteks Na+, Cu2+, Cl) v천i keemilised r체hmad (SO42,NO3, OH). Pinge rakendamine elektrol체체di lahusesse paigutatud elektroodidele kutsub lahuses esile elektrivoolu.
Elektronseisundeid ehk auke, mis k채ituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st v천tavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk v천ib pooljuhis tekkida n채iteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi v채listeguri (valgus, temperatuur) m천jul.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Elektromotoorj천ud arvuliselt v천rdne laengu 체mberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava t철철 ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat l채biva elektrivoolu tugevus (I) on v천rdeline selle l천igu otste potentsiaalide vahega (U) ja p철철rdv천rdeline l천igu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) v천rdeline elektromotoorj천udude (E) summaga ja p철철rdv천rdeline ahela kogutakistusega (r). Kogutakistus koosneb v채liosa - ja vooluallika sisetakistisest.

Europa pind on 채mblikuv천rgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega" (albeedo 0,45). Pind "kanalite" vahel on v채ga hele (albeedo 0,7). On alust arvata, et Europa on kaetud 천hukese, vaid m천ne kilomeetri paksuse j채채kihiga ja selle all on ookean v천i kivit체kkidest, j채채st ja veest koosnev segu.
Elektriv채lja tugevuseks nimetatakse elektriv채ljas positiivsele 체ksiklaengule m천juva j천u ja laengu suuruse suhet, mis arvuliselt v천rdub j천uga, millega v채li m천jutab laengut E=F/q kus: E ( N / C ka V / m ) - elektriv채lja tugevus antud punktis, F ( N ) - laengule m천juv j천ud antud punktis, q ( C ) - laengu suurus.
Elektromagnetiline vastasm천ju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud s체steemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 땯 10 닋19 C ) t채isarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus.

Elektriline v천imsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (체hik vatt 1W). Joule셢-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on v천rdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (4). Elektriv채la t철철d Elektriv채lja t철철 laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.
Elongatsioonis on k체llalt suur (47째), ei sega p채ike tema vaatlemist; k체ll h채irib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi - nn. s체noodilise aasta - suur pikkus (584 p채eva e. 1,6 aastat). Valgusfiltrite abil v천ib n채ha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; h채sti on n채ha faasid.
Elastne deformatsioon - def ,mille puhul keha teatud aja jooksul peale deformeerumist taastub esialgsele kujule (vedru).Sisepinged materjalis 밺ef pinged kehas on v천rdelised suhtelise kehadeformatsiooniga.Kui t천mbel 체letatakse elastsusj천ud ,siis keha ei suuda enam oma kuju taastada.Seda nim voolavuspunktiks.

Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust 貫 saab kiirendava pinge U t천stmise teel v채hendada, sest 貫 = h /(2meU)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrot채piks ja seda t채ppi nihutatakse rida- realt 체le uuritava pinna.
Esime - termomagnetilisel (PCM 19) v천i elektroonilisel (yiI-3 jt.) sed koosnevad transistoridest koostatud multivibraatorist, p천him천ttel. Kahel esimesel releel on katkestusmehhanismi mis genereerib suunatulelampide vilkumisimpulsse ja nen- aeglustajaks suure eritakistusega sulamist peen traat.
Elektriautode ajalugu on 체ldiselt v채hetuntud; 깚 Kindlalt teada on see, et nad leiutati enne 깚 sisep천lemismootoriga s천idukeid; 깚 20. sajandi saabumisel oli 38% ameerika autodest elektriautod; 깚 Elektriautode m체체gi tipp oli 1912; 깚 Seoses odava nafta 체lek체llusega j채id elektriautod tagaplaanile.

Elektrostaatiline v채li - mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikm천ju.
Elektritulel on kolm t채htsat omadust: v천ime levida k천ikjal; elektritule osakeste vastastikune t천ukumine; elektrilise aine tugev t천mbumine tavalise aine poole. Kui keha on positiivselt laetud, koguneb kogu liigne elektrituli keha v채lispinnale ja moodustab keha 체mber erilise elektriatmosf채채ri.
Elektrivoolu v천imsus on voolutugevuse ja pinge korrutis Elektrivoolu t철철- elektriv채lja t철철d lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu t철철ks V천imsuse 체hikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub v천imsus 체ks vatt, kui elektriv채li teeb t철철d juhis 1 sek jooksul 1J t철철d.

Energia u on v천rdne energiaga, mis kulub v천i eraldub laengute viimisel l천pmatust kaugusest kaugusesse r. U= k D-1q1q2r -1 26. Kas Na + ja Cl -liikumisel teineteisele l채hemale kulub v천i eraldub energiat? Kuna laengud on vastasm채rgilised, siis on m천juv j천ud negatiivne ning toimub t천mbumine.
Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis elektrivoolu ei teki, sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Elektrivool metallides:Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega.Aineosakesed paiknevad kristallis korrap채raselt, moodustades kritalliv천re.
Elektromagnetv채li - elektromagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne 1.elektromagnetv채li- elektromagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne 1.elektromagnetv채li- elektromagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne v채li v채li v채li 2.Lorenzi j천ud- magnetv채ljas liikuvale laetud osakesele m천juv j천ud.

Ebastabiilsed - lagunevad v채iksemateks osadeks teatud lagunemine sekundis) Praktikas: 1ci= 37쨌10-9s-1 (37 milj aja jooksul, ebastabiilsete tuumadega aineid nim lagunemist sekundis) (s.o. 1g raadiumi aktiivsus) radioaktiivseteks. Isotoobid:126C- tavaline s체sinik(tahm), 2)neeldunud kiirgust isel.
Elektriline induktsioon elektriv채li kutsub juhis esile laengukandjate 체mberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriv채li tasakaalustab juhile v채ljaspool m천juva elektriv채lja, selle tagaj채rjel summaarne elektrostaatiline v채li juhis puudub,
Emissioon gramm - emissioon mg/kWh ekvival CO2/kWh mg/kWh H체droenergia 2-48 5-60 3-42 Kivis체si 790-1182 700-32321+ 700-5273+ Tuumaenergia 2-59 3-50 2-100 Maagaas 389-511 4-15000 13-1500 Biomassi energia 15-101 12-140 701-1950 Tuuleenergia 7-124 21-87 14-50 P채ikeseenergia 13-731 24-490 16-340

Endainduktsiooni n채htuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on p천hjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L n채itab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorj천ud tekib selles juhis voolu 체hikulisel muutumisel aja체hiku jooksul
Elektromagnetlained on ristlained 10. Kui mingi objekt on valges valguses roheline, siis punases valguses on see must 11. Sinine filter laseb l채bi sinist valgus 12. V채rvus on valguse subjektiivne kirjeldama 13. Kas on 천ige v채ide, et valgele valgusele vastab mingi kindel lainepikkus? V채채r
Elusorganismid on avatud s체steemid ja seet천ttu see ei l채he vastuollu termod체naamika teise

Elektriv채lja potentsiaal ehk potentsiaal on f체체sikaline suurus, mis v천rdub mingisse elektrostaatilise v채lja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me t채histame potentsiaali t채hega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus.
Elastsusj천ud on j천ud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja m천천tmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale j천u m천jumise l천ppu kaha algkuju ja m천천tmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja m천천tmed taastuvad.
Edding - toni varasemate t철철de p천hjal arvati, et hiidt채hed erinevad oluliselt k채채bust채htedest nendes valitsevate madalamate temperatuuride ja r천hkude t천ttu. 횜piku arvutused aga n채itasid, et hiidt채ht pole midagi muud kui 체ks etapp massiivsete k채채bust채htede arengus.

Eksperiment on k체simus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see k체simus esitada selgelt ja 체hem천tteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Energia on f체체sikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda.
Eritakistuse t채his on roo. 18. N채iteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028*꽗*mm2/m. see t채hendab, et 1 meetri pikkuse ja 체he mm2 ristl천ikega alumiiniumi eritakistus on 0.028꽗. 19.Parimateks juhtideks on metallid, milles aineosakesed paiknevad kindla korraj채rgi - kristallv천re j채rgi.
Einsteini v천rrandist on n채ha, et fotoefekt saab esineda vaid juhul kui h쨌f > 0, st kui footonil j채tkub energiat v채ljal철철mise t철철ks v천i on seda 체legi. Piirsagedust fp, mille puhul h 땯 f p = A , st fotoefekt v천ib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks v천i ka pikalainepiiraks.

Edwin hubble avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble쨈i seaduse). ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis p채rineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid).
Ergosf채채r 혻asetseb혻kahe혻horisondi혻vahel;혻miski혻ei혻saa혻seal혻paigal혻p체sida,혻 k천ik혻p철철rleb혻augu혻체mber혻viimase혻p철철rlemissuunas.혻Erinevalt혻s체ndmuste혻 horisondi 혻 sisepoolest 혻 saab 혻 ergosf채채rist 혻 p채채seda 혻 tagasi 혻 auguv채lisesse혻 ruumi.
Esimest satelliit - navigatsiooni s체steemi kasutasid USA merev채elased, kes tegid esimese 천nnestunud testi aastal 1960. See s체steem kasutas viit satelliiti ja v천rdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis.

Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebap체sivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) v천i eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad n채iteks elektrilahenduses v천i korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates p천hiseisundisse langenult kohe lagunevad.
Energiate vahe on 147,15. algsest pot en-st muutus soojuseks 147,15 J. 1L vett soojendan: 142,15J=35,2cal. (cal-energia hulk, mis t천stab 1g vee t* 1* v천rra). 35,2/1000=0,0352* v천rra soojeneb vesi :) Kiirus on f체체s suurus, mida m천천detakse aja체hikus l채bitud teepikkusega.
Elastsed deform - d tekivad siis, kui deformatsiooni esilekutsuv j천ud ei 체leta teatud piirv채채rtust, mille peab m채채rama iga konkreetse keha puhul eraldi. Seda piirv채채rtust 체letades saab keha plastilise deformatsiooni, mis s채ilib ka p채rast j천udude m천ju lakkamist.

Eksperiment on k체simus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see k체simus esitada selgelt ja 체hem천tteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine 체ksikult 체ldisele.
Ekvivalentsusprintsiibi ilminguks on kaaluta olek langevas liftis v천i 체mber Maa tiirlevas kosmoselaevas -- mitte kummaski pole mitte mingite m천천tmistega v천imalik kindlaks teha ei kiirenduse ega gravitatsiooniv채lja olemasolu. Kuidas seda matemaatiliselt v채ljendada, selles on k체simus.
Ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on P채ikeses체steemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta p철철rlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni n채ival kettal on t채heldatavad ekvaatoriga paralleelsed v철철did ja laigud.

Ekvivalentded ehk samav채채rsed. Massi ja energia ekvivalentsust v채ljendab k천igi aegade kuulsaim f체체sikavalem Tuumaenergia Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur.
Elektrilanegu t채hiseks on keha korral t채ht Q ja punktlaengu korralt t채ht q. Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille m천천tmed on t체hiselt v채ikesed v천rreldes nende vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut v천ib vaadelda koondununa 체hte punkti.
Energia reguleerimine - H체droenergiat ja koos sellega v천imsust kantakse 체le vedelikur천huga v천i vedeliku voolamisega. Neid parameetreid on v천imalik muuta kasutades reguleeritavaid pumpi v천i reguleerimisventiili, seda nii tagasissideta - kui ka tagasisidega s체steemides.

Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt vooluallikat tehtav t철철 ja vooluallika sees tehtav t철철. U = I R ja 琯 = I R + Ir Kus R on v채listakistus ehk v천rdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Estcube - 1 alams체steemid Asendi halduse ja kontrolli alams체steem (l체hend ADCS) 뿈 Puudub mikrokontroller, kuid sellel on oma tr체kiplaat, millel paiknevad magnetomeerid, g체roskoobi ning p채ikesesensorite kasutamiseks vajalikud analoog- digitaalmuundurid.
Ehitusega aine on gaas. 궥 Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm p천hieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikm천ju 궥 Makrok채sitlus vaadeldakse gaasi kui tervikut.

Eelk천ige j채rjestikku - elastse komponendi struktuurides Analoogiliselt terasvedruga salvestub lihastesse elastse deformatsiooni energia, mis koormusest vabamemisel sooritab mehaanilist t철철d ja mille tulemusena suurenevad liikuva kehal체li kiirus, j천ud ja v천imsus
Elektrimahutavuse m천천t체hik on 체ks farad (1F) 체hikut nimetatakse nii inglise f체체siku Michael Farady j채rgi 횥hik 1F on valemite C=Q:fi ja C=Cq/u alusel v천rdeline 체hikuga 1C/V 1F on sellise keha mahtuvus millele tuleb anda elektrilaengu 1C et suurendada tema pontsiaali 1V
Elektromagnetil on p체simagnetiga v천rreldes rida eeliseid: tema magnetv채lja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel, voolu v채ljal체litamisel kaob ka elektromagneti magnetv채li. Elektromagneteid valmistatakse erineva kuju ja suurusega.

Eeliseid on p채ikesepaneelidel omajagu: nende abil on elektrienergiat v천imalik toota ilma kasvuhoonegaaside heiteta ning neid saab h천lpsasti 체hitada muude taastumatute ja taastuvate energiaallikatega, 체htlasi saab paneele paindlikult rakendada mujalgi.
Elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonv천rega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks.
Elektrivool - Asetades elektrijuhi elektriv채lja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele m천juma elektriline j천ud f=qE. See tekitab laengute korrap채rase liikumise v채lja sihis (positiivsed v채lja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.

Elektro - magnetlaine 15. Alfa- lagunemisel kaotab tuum kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass v채heneb ligikaudu nelja aatommassi 체hiku v천rra 깲 element nihkub perioodilisuse s체steemis kahe ruudu v천rra ettepoole.
Ehkki on tal oma head ja vead, on ta siiski p채ris hea lahendus, ka praegu kasutusel olevatel fossiilk체tustel on oma miinuspooli. Inimeste teadlikkust biodiisli suhtes tuleks t천sta, et kasutajad saaksidtasa ja targu umber hakata kohanema biodiisliga.
Elementaar - ja fundamentaalosakesi uurides on teadlased j천udnud j채reldusele, et mikromaailm on s체mmeetriline- see t채hendab, et iga kirjeldatud osakese jaoks on olemas osake, mille k천ik omadused (va. Mass) on vastupidised vaadeldava osakese omadusega.

Elektromagneetiline side - ja infotehnika h천lmab helides, kujutistes vms. sisalduva info edasi andmist elektrisignaalina, selle signaali t철철tlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (n채iteks telegraaf, grammofon, televisioon, telefon)
Esihargi amortisaator on kujutatud joonisel 90. Ta koosneb kerest 7 koos silindri 8 ja anumaga 6, kolvivarrest 2 체hes kolviga 4 ning keerdvedrust l ja kahest kaitsekannust 10. Kere koos silindri ja anumaga on 체hendatud 천천tsraami, kolvivars aga tugihargi k체lge.
Elektrij천ud on j천ud millega 체ks , eriliigilised t천mbuvad; 4.Elektroskoobi t철철 p천hineb samaliigilise elektrilaenguga kehade t천ukumisel ;5.Juhid-ained v천i ainete segud, mis juhivad elektri voolu h채sti ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid.

Elektriv채lja tugevus on arvuliselt v천rdne j천uga, mis m천jub antud v채ljapunktis asuvale 체hikulisele punktlaengule.Punktlaengu v채ljatugevus on v천rdeline laengu (q) suurusega ning p철철rdv천rdeline 겛 laengu ja antud v채ljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga.
Elektronidel on elem.laeng -1,6*10-19 C. Ja prootonitel+1,6*10-19 C. C-체ks kulon on laeng, mida , mis l채bib elektrijuhtme ristl천iget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.
Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juhid palju vaba laengukandjaid Dielektrikud ei oma vabu laendukandjaid Pooljuhid juhivad halvasti v천i ainult teatud tingimustel Kindlaid piire ainete kolme r체hma vahel pole

Eluslooduses on t채nap채eva teaduse seisukohalt tingitud informatsiooni kogumisele ja kasutamisele programmeeritud juhts체steemist, mis, t철철tades molekulaarsel tasemel, s채ilitab (arenemisv천imeliste liikide kujul) just madalama entroopiaga seisundeid.
Eriseoseenergia - tuuma seoseenergia 체he nukleoni kohta.
Energias채채stu on lihtne alustada, selleks piisab v채ikestest muutustest igap채evases k채itumises. Energia s채채stmise tagab juba ainu체ksi elektriseadmete kasutamine nendele jaoks etten채htud kohtades ja tegevustel, samuti 천ige ja korrap채rane hooldus.

Erinevuseks on ainult see, et 체htlasel sirgjoonelisel liikumisel on hetkkiirus igas trajektoori punktis ja k천ikidel ajahetkedel 체hesugune. Mitte체htlase liikumise korral on see aga erinevates trajektoori punktides ja erinevatel ajahetkedel erinev.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojus체lekande liigid.
Ei n채htusel on t채nap채eval lugematu hulk rakendusi: andmete taasesitamine (kassett, k천vakettas jne.), mikrofon, induktsioonahjud, generaatorid 4. Induktiivsus: Eneseinduktiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline voolutugevuse muutumise kiirusega.

Energeetiliselt kasulikud on kergete tuumade s체nteesireaktsioon (termotuumareaktsioonid) ja kontrollitavad ahelreaktsioonid (mida kasutatakse tuumareaktoris energia tootmiseks). 6. Energia eraldub tuumareaktsioonides, kui tuum p천rkub kokku elementaarosakestega.
Elektrod체naamika seadustega kiirendusega (ringliikumine on kiirendusega liikumine) liikuv elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega peaks elektron kaotama pidevalt energiat ja langema tuuma Selliste arvestuste j채rgi peaks elektroni energia otsa saama 10 -9
Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) v천i elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne f체체sikaline konstant ja tema t채his on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu t채isarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit.

Einsteini relatiivsusteooria - Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat 체ldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast 체ldrelatiivsusteooriast mis taandab gravitatsiooni aegruumi k천verusele, mida p천hjustab muu hulgas mass.
Elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. Elektronkihis olevaid elektrone saab olla maksimaalselt 2n2. N채iteks esimesel orbiidil saab olla maksimaalselt 2 elektroni, teisel 8, kolmandal 18 jne. Peale peakvantarvu on olemas teisi kvantarve, n채it.
Elektriv채li dielektrikus on h천lpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog l채bi kinnise pinna S s천ltub ainult selle pinna sisse j채채vatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud.

Eneseinduktsioon - induktsiooni elektromotoorj천u tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise t천ttu selles vooluringis endas Lenzi reegel 체tleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui n채iteks r천ngast l채biva magnev채lja suurus muutub
Esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute 체bmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8
Elektrod체naamikaks - liikvad laengud ja sellega kaasnevad n채htused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu t채his 밻 2.Prootonid- laengu t채his +e 3.Joonid- laengu t채his +/-

Elektrostaatika - tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrod체naamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid n채htusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetv채li. Elektri천petus on aluseks tehnilistele teadustele.
Erinevates temperatuurivahemikes on erinevad termomeetrilised kehad ja temperatuurilise parameetri s천ltuvus temperatuurist on valitud nii, et skaala oleks koosk천las gaasitermomeetri omaga: et temperatuuri v채채rtused langeksid kokku gaasitermomeetri n채itudega.
Esi - ja tagapidurite eelreguleerimisel v채hendatakse piduritrumli ja -klotside vahet reguleerseadise (trossi 체mb- rise tugikruvi, trossiotsaku, varda reguleermutri v천i pedaali tugipoldi) abil, kuni ratta p철철ramine on takistatud.

Estcube - 1 orbiidi k천rgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel on j채rgitud kuupsatelliidi standardit (mass kuni 1,3 kg ja m천천tmed 100횞100횞113,5 mm).
Efektiivdoos on see, mis inimesele tegelikult m천jub, kuigi otseselt seda m천철ta ei saa. 200.. .500 mSv suurusest efektiivdoosist tingitud kasvajarisk on m천천tem채채ramatuse foonil juba m채rgatav, seega tegelikkuses kinnitust leidnud fakt.
Estcube - 1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.

Estcube - 1 alams체steemid Elektritoite alams체steem (l체hend EPS) 뿈 Satelliidi t철철 seisukohast 체ks olulisemaid s체steeme, 체lesandega oguda p채ikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alams체steemidele.
Elastsusj천u suund on risti kokkupuutepinnaga.
Estcube - 1 ehitus M천천tmed ja kaal Eesti tudengisatelliidi kavandamise k채igus otsustati ehitada 1U standardi n천utele vastav tehiskaaslane, s.t. 뿈 Kuupsatelliidi 쐏천hja k체lgede pikkused peavad olema 100,0짹0,1 millimeetrit.

Emaplaneeti pluutosse on k체ll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust v채iksem ja 천igupoolest planeedi nime ei v채채ri). Oma v채iksuse t천ttu ei ole Kuul m채rkimisv채채rset atmosf채채ri, sest ta ei suuda seda kinni hoida.
Erialakirjanduses on 체he v천imalusena v채lja toodud patendikogumikud nanotehnoloogia alusp천him천tetele, mis oleks riigi poolt julgustatud ja limiteeritud nn t채iendavatele 92 tehnoloogiatele, samuti oleks avatud k천igile litsentsi otsijatele.
Elektrivoolu v천imsus on arvuliselt v천rdne pinge ja voolutugevuse on kogupinge v천rdne 체ksikute l천ikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un korrutisega. Elektrivoolu v천imsus on 1 vatt, kui elektrivoolu t철철 1 sekundis on v천rdne 1 d탑auliga.

Elektromagnetinduktsioon - magnetv채lja muutumine tekitab 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetv채lja muutumine tekitab 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetv채lja muutumine tekitab elektriv채lja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetv채ljas.
Entroopia korrap채ratuse kasv Kordamisk체simused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oks체datsiooni 늽H쨘 m천천detuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline v천iks olla sama reaktsiooni 늽H쨘 elusrakus:

Ennustatud osake positron avastati eksperimentaalselt 1932 a. Teineteisega kohtumisel elektron ja positron annihileeruvad (kaovad) tekitades suure energiaga footoneid st muunduvad valguskvantideks (footoniteks). Footonid v천ivad ka
Erinevalt teistest on mootorratta 짬Jawa- juhtpind, peab l천tk kolvi 체laosas olema suurem, allosas aga 350쨩 uuel mudelil (634-01) kepsu 체lemises peas pronkspuksi v채iksem. Selleks et kolb k체lmalt silindris ei loksuks, asemel n천ellaager.
Elektrivool gaasides gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad v채ga v채he vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse aatomitest v천i molekulidest l체체akse v채lja elektrone.

Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt kohta Voolutugevus ahelas on v천rdeline elektromootorj천uga ja p철철rdv천rdeline v천rdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Elektronide energiatasemed on muutumatud, aga tahkistes muunduvad aatomi v채liskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed mitme elektronvoldi laiusteks energitatsoonideks. Lubatud energiatsoonid on 체ksteisest lahutatud keelutsoonidega.
Elektronmagnetv채li elektomagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne v채li, mille piirjuhuks on elektriv채li ja magnetv채li Elektromagnetv채li levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriv채li ja magnetv채li perioodiliselt muutuvad.

Elementaarlaenguks nimetatakse v채himat looduses esinevat laengu v채채rtust *1 e = 1,6 * 10 -19 C 3.Looduses leidub kahte liiki laenguid , neid nim positiivseks + ja negatiivseks -. Erinimelised laengud t천mbuvad ja samanimelised t천ukuvad.
Ernst 철pik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmek체gne teadlane, kes esitas oma ajast ettej천udnud algup채raseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades.
Explorer 1 ehk k천ige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas 얣et Propulsion Laboratory Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesm채rk oli m천천ta kiirguse tasemet Maa orbiidil.

Elektrijuhiks nimetatakse ainet v천i ainete segu, mida m철철da elektrilaeng v천ib kanduda 체helt kehalt teiseleMittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet v천i ainete segu, mida m철철da elektrilaeng ei kandu 체helt kehalt teisele.
Elektrimootori puhul on pandud jadamisi sadu ja tuhandeid raame (traat on keritud vastavale alusele) ja selle raamide jada p철철rdumisel magnetv채ljas muundubki elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mis ongi elektrimootori t철철체lesanne.
Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivates tehnoloogilistes tingimustes tugeva elektriv채lja abil elektriseerituna s채ilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda p천hjustanud elektriv채lja toime lakkamisel.

Ebap체sivas 천humassis on soodsad tingimused konvektsioonipilvede tekkimiseks GEOGRAAFILINE KLASSIFIKATSIOON (p천hineb 천humassi p채ritolul): - Arktiline 천hk (Liigub meile Barentsi mere piirkonnast ja toob talvel kaasa madala temperatuuri.
Elastsusmooduli 체hikuks on normaalpinge 2.Energia j채채vuse seadus v채idab, et j채rgi paskal,Pa. energia ei teki ega kao, ta v천ib vaid muunduda 체hest liigist teise ning kanduda Samaaegselt suhtelise pikenemisega v천i 체helt kehalt teisele.
Eeldused taass체nniks on kaalukad ja p천hjendatud, sest tuumaenergia on CO2- vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu 체ks peamisi energiaressursse (annab n채iteks 31 % Euroopa Liidu elektrist).

Elektronafiinsus ae energia, mis eraldub v천i neeldub isoleeritud aatomile 체he elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel). iseloomustab mittemetallilisi omadusi: mida suurem on elektronafiinsus, seda mittemetallilisem element.
Elusorganismidest on k천ige suurem pinge allikas elektriangerjas, L천una-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki r체nnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpulsse ka ruumis orienteerumisel, kuid siis on pinge palju v채iksem.
Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse t채nu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Sisuliselt on tegemist aatomituuma siseenergiaga, mis vabaneb kas raskete tuumade l천hustumisel v천i kergete tuumade 체hinemisel.

Estcube - 1 loomisel on k천ige olulisem tudengite 천petamine, aga satelliidil on ka teaduslik eesm채rk - Soome teaduri Pekka Janhuneni poolt leiutatud elektrilise p채ikesepurje 체he v천tmeelemendi esimene katsetus kosmoses.
Etalonid on olemas j채rgmiste suuruste jaoks: 1 kilogramm (kg) - seesama kilogrammi etalon, mis vanastigi (plaatina ja iriidiumi sulamist silinder); 1 meeter - laserseade, mis m채채rab meetri valguse kiiruse c ja aja j채rgi.
Elektrimotoorj천ud on arvuliselt v천rdne kontuuri l채biva magnetvoo muutumise kiirusega 琯= 붟/봳. Induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga p체체ab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist.

Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrap채rast (suunatud) liikumist . Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda . R천huv enamus elektrivoolu kandjateks on aga negatiivse laenguga elektroonid.
Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli ja elektrol체체dilahuse piirpinnal, koosneb metalli oks체deerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). levinumad depolarisaatorid: vesinikioonid, 천huhapnik.
Epot potentsiaalne energia 1J m keha mass 1kg g raskuskiirendus 1m/s2 h k천rgus 1m Deformeeritud kehad omavad potentsiaalset energiat aineosakestevahelise vastastikm천ju t천ttu.

Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebap체sivad ergastunud molekulkompleksid. Eksimeerlaserid on t천husaimad ultravioletse laserikiirguse allikad ja nad on v채ga efektiivsed nina-, k천rva- ning kurguhaiguste ravil.
Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA f체체sikud tegid kindlaks, et kiiresti p철철rleva pooli j채rsul peatamisel tekib pooli m채hises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid.
Entroopial on palju 체hist informatsiooniga 겕 Entroopial on palju 체hist informatsiooniga, kuigi informatsiooniteoorias v천etakse informatsiooni hulka iseloomustavaks suuruseks vastupidiselt entroopiale korrastatud aste.

Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus혻ja혻laine혻levimiskiirus혻(+혻valemid혻ja혻joonis)짯 Lainepikkuseks nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima samas faasis v천nkuva punkti vahel.
Estcube - 1 on hariduslik koost철철projekt, milles osalevad tudengid ja g체mnaasiumi천pilased. Lisaks 천ppe-eesm채rgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise p채ikesepurje esimene katsetus kosmoses.
Ektsentrilisus - iseloomustab ellipsi lapikust 뿈 Periheel- orbiidi l채him punkt P채ikesele 뿈 Afeel- orbiidi kaugem punkt P채ikesest Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt kahe keha liikumist orbiidil 체ksteise 체mber.

Ekvatoriaalne diameeter on 120 536 km. Kasutatud kirjandus 겗 http://www.sciencedaily.com/videos/2008/0708-are_saturns_r 겗 http://www.nineplanets.org/saturn.html 겗 http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/saturn/lower_at mosphere.
Elastsusj천ud - keha kujumuutmisel ehk deformeerimisel tekkiv j천ud Hooke셢 seadus- elastsusj천ud on v천rdeline deformatsiooniga Newtoni kolmas seadus- kaks keha m천jutavad teineteist suuruselt v천rdsete, vastassuunaliste
Elektromotoorj천uks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis n채itab, kui suure t철철 teevad k천rvalj천ud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne 체hiklaeng l채bi kogu vooluringi samasse punkti tagasi.

Elektrijuhtivus on aine v천ime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisv천imeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide v천i ioonide) olemasolust aines. Elektriv채lja m천jul hakkavad need aineosakesed liikuma.
Esd - kaitses체steemide hulka kuuluvad p천randakatted (just ESD-, mitte antistaatilised katted), t철철kohamatid, randmev천rud, kontroll- ja m천천teseadmed, signalisaatorid, ionisaatorid, ESD- pakkematerjalid jpm.
Ettev천tete kasumimarginaal on Konkurentsiameti pideva vaatluse all. 횥hegi kodu ega ettev천tte varustamine elektriga ei katke hetkekski ning elektrim체체jat saab iga체ks suvalisel ajal vahetada kuid see otsus j천ustub alles j채rgmisest

Elektroskoop kasutades spetsiaalset riista, elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, mis v천ib 체mber horisontaaltelje p철철rduda, saab teha kindlaks, et elektrilaenguga kehad v천ivad t천mbuda ja t천ukuda
Ettekandes on aga tuumarelva valmistamiseks vajalik toormekogus kirjas suhteliselt t채pselt, mis viitab v천imalusele, et m천ned natsi-Saksa teadlased m천istsid aatomituuma l천hustamise k체simusi Heisenbergist paremini.
Eelnimetatu on meid suunanud 천petajatena loodusega s체vitsi tegelema valmistame k채sitlevad teemad ette v채ga p천hjalikult, sest ainult 엝avateadmistest meie arvates lastes s체gava huvi 채ratamiseks ei piisa.

Elektritakistus ehk juhi takistus R n채itab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles jhis 체hikulise tugevusega vool: U R takistus (체hik: 1꽗) 1 V R= 1꽗= I U pinge (1V) 1A I voolutugevus (1A)
Erilist t채hele - neljataktilise p체stklappmoptoriga (K-750) 45000... panu p철철ratakse seejuures liiklusohutusega seotud sea - 50000 km; neljataktilise rippklappmootoriga (M-66, K- diste ja mehhanismide korrasolekule.
Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille m천천tmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna 체hte punkti.

Elektriautod on vaiksemad; 깚 Pidurdamisel saab osa elektrienergiat taas akudesse laadida; 깚 Elektriauto kilomeetri hind on mitu korda odavam kui sisep천lemismootoriga autol; 깚 Elektriautol on hea kiirendusv천ime.
Elastsusmoodul e materjali iseloomustav suurus (체hikuks 1 Pa), mille arvv채채rtus v천rdub kehas tekkiva mehaanilise pingega juhul, kui suhtelise deformatsiooni suurus on 1 (keha pikeneb oma esialgse pikkuse v천rra).
Elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas v천rdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused.

Elektrijuht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (k천ige sagedamini elektrone). Pooljuhtides tekivad vabad laengukandjad elektronide v천i "aukude" n채ol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima.
Elektrivool osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab m천juma j천ud(elektriv채li) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu.
Elektromagnetlaineks nim. kiirendusega liikuva laengu 체mber tekkivat, muutuvate, teineteisega risti olevate, teineteist p척hjustavate elektri- ja magnetv채ljade s체steemi, mis h척lmab 체ha suuremaid ja suuremaid piirkondi.

Elektrikut철철ks on vaja selliseid omadusi: hea loogiline m천tlemine ja silmam채lu; keskendumis- ja kohanemisv천ime; j채rjekindlus ja t채psus; hea anal체체sioskus; oskus t철철tada h채sti meeskonnas.
Elektrilaengu 체hikuks on 1 kulon, l체hendatult 1 C. Sellele 체hikule on nimi antud prantsuse f체체siku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikm천ju seaduse.
Elektriv채lja korral on v채ljatugevuse muut v채lja endaga samasuunaline ning n천rgeneva v채lja korral vastassuunaline.Maxwell uuris ka v채ljade levikut t채iesti t체hjas ruumis, juhtmete ja kondensaatoriplaatide puudumisel.

Elektriv채lja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektrol체체siks nimetatakse elektrol체체ti l채biva vooluga kaasnevat elektrol체체di ioonide eraldumist lahuses olevatel elektroodidel.
Eetria t천ttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geom eetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja 체ks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Maa Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu
Elektrinihe dielektrikus on muutumatu 3. Juhid elektriv채ljas 3.1. Laengute tasakaal juhis Juht - materjal, kus on vabad laengukandjad, mis saavad liikuda kuitahes suurtele kaugustele, kuitahes v채ikese elektriv채lja korral.

Ent laserikiired on niiv천rd intensiivsed, et registreerivad suitsupilve ka siis, kui see on paljale silmale ammu n채htamatuks muutunud. Selle meetodi (hajumisefekti) abil on uuritud atmosf채채ri saastatust suitsuga.
Ekin kineetiline energia 1J 2 m keha mass 1 kg v keha kiirus 1m/s POTENTSIAALNE ENERGIA - Energiat, mida omavad kehad vastastikm천ju t천ttu, nimetatakse potentsiaalseks energiaks.
Elektrilaeng keha iseloomustav f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik m천jus (t채his q) Laengute jagunemine jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks.

Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikm천jus, samuti osakese v천i makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetv채lja ja alluda selle toimele.
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi h천천gniidis, mootoris jne.). Ka v채lgus채hvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade n채rvirakkudes kulgeb samuti vool.
Esemete valmistamisel on metalli massi k천rval olulisim metalli tihedus (st massi ja ruumala vahekord); v천rdluseks: 체hesuguse kuju ja suurusega s천rmuste puhul on h천bes천rmus 체le kahe korra kergem plaatinas천rmusest.

Elektriline induktsioon - Kui juht asetada elektriv채lja, siis liiguvad positiivsed laengud v채lja suunas ja negatiivsed laengud v채lja vastassuunas, mille tulemusena juhi otstesse tekib 체hte otsa + ja teise laengud.
Erilise kontroll - ja juhtimiss체steemi abil suunatakse vool ennetavalt vaid nendesse piki teed paiknevatesse m채histesse, millest rong parajasti m철철da liigub, mist천ttu tekib teel rongi vedav liikuv magnetv채li.
Erisoojus f체체sikaline suurus, mille v채채rtus s천ltub keha materjalist ning m( t L 닋 t A ) ta on arvuliselt v천rdne selle soojushulgaga, mida on vaja anda kindla massiga kehale selleks, et keha temp.

Efektiivsuseks - kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus ( SBE) on arv, mis n채itab, mitu korda on antud kiirguse neeldunud doos v채iksem sama suure bioloogilise kahjustuse p천hjustanud 款 -kiirguse doosist.
Eksperimendist on teada, et temperatuuri t천usul 궘 t v천rra on gaasi ruumala suurenenud: V =V 0 궅1굛궥 궘 t궆 , (1.26) kus V 0 on etteantud gaasikoguse ruumala temperatuuril T =0O C ning 궥 on konstant.
Elektromagnetiline induktsioon on n채htus, mille puhul magnetv채lja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorj천ud (emj.). P철철risv채ljaks nimetatakse elektriv채lja, mille j천ujooned on kinnised jooned ehk p철철rised.

Elektromootorj천ud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektriv채lja ja k천rvalj천udude poolt positiivse elektrilaengu 체mberpaigutamiseks nende j천udude poolt tehtava t철철 suhet sellesse elektrilaengusse.
Efektiivv채채rtused on v천imsustegurid. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivv채채rtus on niisugusealalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistuseleraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral.
Elektromagnetlainete skaala on astmik, millele on paigutatud elektromagnetlained sageduse v천i lainepikkuse j채rgi ning selle 체hes otsas on madalsageduslikud ja pikad, teises otsas k천rgsageduslikud ja l체hikesed lained.

Elektrilaeng - (Q) n채itab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikm천jus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= j천ud suureneb kaugus suureneb-=j천ud
Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha v천ib elektrilaengu omandada h천천rumisel v천i kokkupuutel laetud kehaga. H천천rumisel elektriseeruvad m천lemad kehad.
Elektriv채lja j천ujooned - Faraday tegi ettepaneku kujutada joonte abil elektriv채lja graafiliselt. Elektriv채lja j천ujooneks nim joont mille igast punktist t천mmatud puutuja siht 체htib v채ljatugevuse vektori sihiga.

Elektromagneetiline induktsioon on n채htus, mille puhul magnetv채lja toimel tekib juhtmes elektrivool. See n채htus avaldub selles, et magnetv채ljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe l천ikab magnetv채lja j천ujooni.
Elektronmotoorj천ud - Suurust mis on v천rdne positiivse 체hiklaengu 체mberpaigutamiseks tuleva k천rvalj천udude t철철ga nim. elektromotoorj천uks E. E=A/q (V)volt. On v천rdne vooluallika maksimaalse klemmipingega.
Elementaar - laenguks e nimetatakse v채himat looduses esinevat laengu v채채rtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil 밻. Elementaarosakesed on v채ikseimad aine ja v채lja osakesed.

Edasised tuuma - ja k천rgenergiate f체체sika uuringud on j천udnud pikkusteni, mis on veel miljard korda l체hemad. N채ib, et nii v천iksime l천putult j채tkata, avastades ikka pisemaid ja pisemaid struktuure.
Eksperiment on k체simus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see k체simus esitada selgelt ja 체hem천tteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole).
Elektrijuhtivus on 체ks t채htsamateks parameetriteks mille j채rgi eristatakse elusorganismi anorganiliselt ainelt. Inimkeha, ka loomkeha, juhib elektrit, sest ta koosneb v천rgustikust, kus on vett ja ioone.

Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse j채rgi kahanevas(sageduse j채rgi kasvavas) madalsagedusv천nkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, n채htav valgus, ultravioletkiirgus, r철ntgenkiirgus, gammakiirgus.
Elektronseisundeid ehk auke (elektroni puudumine keemilises sidemes). Dielektrikutes ehk isolaatorites on energiatsoon elektronide poolt t채ielikult h천ivatud, liikumisvabadus puudub, pole vabu naabertasemeid.
Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud m채hisega raam, mis hakkab p철철rlema, kui m채hises tekitatakse elektrivool 8)t철철tavas elektrimootoris muutub elektrienergia mehaaniliseks energiaks

Energianivoosid nimetatakse doonornivoodeks (elektrone 채raandvateks) ning lisandeid ise doonoriteks. Doonorlisanditega pooljuhtide elektrijuhtivus kujutab endast elektronjuhtivust ehk n-t체체pi pooljuhid.
Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia 체hikuks on J/K. Entroopia on s체steemi korrastamatuse (korralageduse) m천천t.
Ekvivalentsusprintsiip - raske (graviteeruv) mass ja inertne mass on ekvivalentsed; pole mingit v천imalust kindlaks teha, kas vaadeldav keha asub gravitatsiooniv채ljas v천i kiirendusega liikuvas tausts체steemis.

Entroopia e. korrap채raTUse kaudu: kui protsess on J채채val temperatuuril entroopia muudu p철철rdumatu, siis kasvab kinnise s체steemi entroopia ja saavutab valem: suurima v채채rtuse tasakaaluolekus.
Eriseoseenergia seoseenergia 체he nukleoni kohta Tuuma mass ei ole v천rdne 체ksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati v채iksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast
Elektrostaatiliseks induktsiooniks nimetatakse erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektriv채lja asetatud juhis. N채iteks kui elektriv채lja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on m천lemal osal elektrilaeng.

Estcube - 1 orbiidi k천rgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal.
Entroopia on s체steemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis j채tavad tema makrooleku muutumatuks 14 Akc 3 valemiga S = , kus A on musta augu s체ndmuste horisondi pindala, h on Plancki konstant, 4겏 G
Elektritakistuseks ehk takistuseks. Juhi takistus s천ltub materjali eritakistusest, juhi pikkusest, ristl천ikepindalast ja temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati soojust vastavalt juhi takistusele.

Elliptilised - ketas puudub, sisaldab vaid vanu t채hti, sisaldab ka v채ga v채he v천i 체ldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute t채htede teket, t채hed omavad kolmes m천천tmes juhuslikult orienteeritud
Elektrilaeng - f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikm천judes. Laengu j채채vuse seadus- elektriliselt isoleeritud s체steemi kogulaeng on j채채v.
Elektromagnetlainete skaala - Lainepikkuse jargi kahanevas (sageduse jargi kasvavas) jarjekorras: pikklaine, kesklaine, luhilaine, ultraluhilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, rontgenkiirgus, . kiirgus.

Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriv채ljaga kiirendada.
Elektromotoorj천ud on maksimaale pinge, mida antud vooluallikas 체ldse suudab vooluallikat tehtav t철철 ja vooluallika sees tehtav t철철. U = I R ja 琯 = I R + Ir Kus R on v채listakistus ehk tekitada.
Elektrotoonilised ehk passiivsed omadused on need omadused, mis v천imaldavad (n채rvi)rakul impulssi edasi kanda ilma voltaa탑tundlike kanalite avamiseta ehk ilma membraani elektrijuhtivuse muutuseta.

Elementaarosakeste kiirendid on seadeldised, kus elektronmagnetv채ljas antakse osakestele 체lisuur energia ning sobival hetkel korraldatakse nende osakeste kokkup천rge ning uuritakse p천rkel tekkivaid osakesi.
Energiakadu on suurem kui vabastatav energia, kustub tuli 채ra. Leegitsemine ilmneb n채iteks juhul kui k체tus ning hapnik on segatud enne s체체tamist, n채iteks Bunseni p천leti v천i gaasipliit.
Eritakistus on tingitud elektronide p천rkumisest metalli kristallistruuriga (p천rkumiste arv s천ltub ka temperatuurist), samuti kristalliv천re defektidest ja v천천rainete aatomite sisaldusest.

Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse p천hjal teame 철elda, et ka raskusj천ud v채heneb kauguse suurenedes ja vedrukaal n채itab v채hem.
Ergutusm채hisega on kinnitatud silindrilisele alusele, mis sesse surutakse vedruga vastu kommutaatorit vaselisan- paikneb hooratta 천천nsuses ja on nelja kruviga kinnitatud diga grafiidist harjad.
Eritakistus on f.s - t채his roo | valem roo = R x (S / l) | 체hik 1oom x m. Vooluringis saab reguleerida vooluringitugevust muutes pinget vooluallika klemmidel v천i siis vooluringi takistust.

Elektrijaamas on kaks PWR t체체pi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. M천lemad on netov천imsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta 체hendati v천rku 1977. aastal.
Elektrostaatiline v채li - paigalseisvate laengute tekitatud elektriv채li Elektriv채lja tugevus- elektriv채lja tugevus n채itab, kui suur j천ud m천jub selles v채ljas 체hikulise positiivse laenguga kehale.
Elementaarlaenguks e nimetatakse v채himat looduses esinevat laengu v채채rtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil 밻. Elementaarosakesed on v채ikseimad aine ja v채lja osakesed.

Entrope - sees + muundus, otse eesti absoluutv채채rtusega erim채rgilised keelde t천lkida raske) S on laengud v천ivad ainult teineteise defineeritud oma juurdekasvu abil: neutraliseerida.
Erinevalt t체ristorist on s체mistor s체mmeetriline, ehk seda saab t체체rimpulsiga sisse l체litada nii p채ri- kui vastusuunas pingestatult, mis v천imaldab seda kasutada ka vahelduvvoolu elektriahelates.
Erisoojus ce soojushulk, mis kulub 1 g aine Standardne entalpia - reaktsiooni entalpia 298K juures temperatuuri t천stmiseks 1째 v천rra Standardne entalpiamuut delta H sellise protsessi

Elektriv채lja m천jul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste v천i kehade liikumist vaakumis v천i keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks.
Elektron on ergastatud seisundis siis kui ta neelab footoni ning saades sellega energiat juurde t천useb k천rgemale orbitaalile, mille 체ks v천i mitu kvantarvu on suuremad minimaalsetest.
Emissioon - ja neeldumisjooned koos= t채heaine pidev v채ljavool; 7. Joonte l천hestumine= magnetv채lja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosf채채r 체mbritsemas v채ga kuuma pinda.

Erandjuhuks on l채ikivad metallpinnad, millel on madal kiirgusv천ime nii n채htavas kui ka infrapunases keskkonnas. Selliseid pindu saab kasutada soojus체lekande v채hendamiseks kahes suunas.
Elektromagnetn채htustele on iseloomulik see, et elektri-ja magnetv채lja ei ole v천imalik vaadelda teineteisest lahus(체ks muutub teiseks ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu.
Estcube - 1 Mis on ESTCube-1? 뿈 Esimene Eesti satelliit, mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil.

Elektrimotoorj천ud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja n채itab kui suure t철철 teevad k천rvalj천ud selleks, et toimetada positiivne 체hiklaeng l채bi kogu vooluringi.
Elektromehhaanilisel ehk tavalisel s체steemil on m천ningane eelis pneumaatilise ees.Pneumaatiline s체steem n천uab hermeetiliste torukeste paigutamist sinna, kus on tarvis lukku avada v천i sulgeda.
Elektromagnetism k채sitleb elektri- ja magnetn채htuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektriv채lja teke magnetv채lja muutumise

Elektromotoorj천ud - maksimaalne pinge, mis vooluallika klemmidel v천ib tekkida T채his: Kirja E :D 횥hik: V Valem: Kirja E = I R . r I= kirja e jagatud R + r vaata valemid ise p채rast 체le :D:D
Elliptilised galaktikad on miljarditest t채htedest koosnevad sf채채rilised moodustised 혻hajusgalaktikad Galaktika on nagu miljonite t채htede saar,eraldatud teistest galaktikatest tohutu t체hjusega.
Efektiivseimad on p o o r s e d (vahetatava paberele- menpiga) 천 h u f i 1 1 r i d, mis p체체avad 천hust peaaegu 99% tolmu (joon. 34;"; c). Samal ajal on l채bivoolutakist체s v채ga y채iMe.

Elektormagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetv채ljas v천i liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda l채biv magnetvoog.
Elektrilaeng ehk elektrihulk kui f체체sikaline suurus iseloomustab ka n채iteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu ja mingit pinda l채bivate osakeste elektrilaengute summat.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetv채ljas v천i liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda l채biv magnetvoog.

Elektronide kiirus on valemi hv= A+ p천hjal m채채ratud ainult valguse sageduse ja v채ljumist철철ga, mis s천ltub metallist ja tema pinnast. Valguse intensiivsusest elektronide kiirus ei s천ltu.
Ekvaatoril on raskuskiirendus 9,7805 m/s2 ja poolustel on raskuskiirendus 9,8322 m/s2. Kuna minu katse tulemused j채채vad nende suuruste vahele, siis v천ib lugeda katset 천nnestunuks.
Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline l채bitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektriv채lja seadusi ratsionaliseeritud (체ldsustatud) kujul v채ljendavatesse valemitesse.

Elektrivooluga elektrivooluks nim. laetud osakeste korrap채rast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid n채htusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad.
Encrypted - tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR4N4SX9oT-8Tv3MdPO_8tJ3g6b ekYCEUPElInb_IbpVbKbEDC4 http://www.autostuudio.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/Clarion
Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (k천ige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (t채psemalt eritakistus) on seet천ttu v채ike.

Elektromotoorj천ud on maksimaale pinge, mida JADA횥HENDUS: Jadamisi 체hendatud vooluringis on voolutugevus k천ikjal 체jesugune I = I1 = I2 = ...In. antud vooluallikas 체ldse suudab tekitada.
Eesti erip채raks on see, et talvekuudel langeb p채ikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil m채rts kuni oktoober toodavad p채ikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest.
Elektrilaeng on f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikm천jus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud v천i mitte.

Elektrilaeng - f체체sikaline suurus,mis iseloomustab elektrilist vastastikm천ju q=ne. 횥hik-1C ! Elektrilaeng n채itab,kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikm천jus.
Elektromagnetlained faraday - on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel Magnetv채lja muutumisel tekib p철철riselektriv채li s천ltumatult muutuse p채ritolust.
Elongatsiooniks e. eemaldumuseks. Magnetv채li Merkuuri magnetv채li on k체ll v채ike, moodustades maa magnetv채lja tugevusest vaid 체heprotsendi, kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski.

Erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust p천hiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid.
Esmane ohutus - Viskoossus 천li t채htsaim omadus iseloomustab n천ue bensiini k채sitsemisel on tuleohutuseeskirjade range 천liosakeste omavahelist seotust, s. o. 천li voolavust.
Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis v천ib 철elda, et 체ks p채ev vahetavad m채lukandjad v채lja need samad plaadid. Eelk천ige sellep채rast, et mahutavus on suurem.

Elektriskeemis on veel jadamisi l체litatud ampermeeter A, mis m천천dab voolutugevust ahelas ja takistiga r철철biti voltmeeter V, mis m천천dab pinget (천igemini pingelangust ) takistis.
Elektriv채lja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektromagnetilise induktsiooni n채htuseks nimetatakse elektriv채lja tekkimist magnetv채lja muutumisel.
Elektrogeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetv천nkumisi, kasutades selleks kas alalisvooliallikast v천i mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat.

Elektromotoorj천ud n채itab, kui suure t철철 teevad k천rvalj천ud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne 체hiklaeng l채bi kogu ringi samasse punkti tagasi.
Elektromotoorj천ud maksimaalne pinge Induktsiooni elektromotoorj천ud esilekutsutud maksimaalne pinge Magnetiline induktsioon (B) magnetv채lja iseloomustav vektoriaalne suurus.
Esimest reaktsiooni on toimunud 2 korda , on meil, formaalselt v천ttes, 2 heeliumi isotoopi He3. Nende 체hinemise t천en채osus on v채ike, kuid juba esimese miljoni aasta jooksul saabub siin

Elektrostaatika - f체체sika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega, mille p천hiseaduseks on liikumatu punktikujulise laetud keha vastastikuse m천ju seadus F=K q1q2/r2
Entroopia on termod체naamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava s체steemi erinevate v천imalike juhuslike 체mberpaigutuste arvu.
Energiatasemed tahkistes Tahkistes muunduvad valentselektronide energiatasemed naaberaatomite elektronidega toimuva vastastikm천ju k채igus mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks.

Entroopia s on suurus ,mis iseloomustab s체steemi ja v채liskeskkonna vahelise soojusvahetuse kulgemise suunda ning isoleeritud s체steemi iseeneslike protsesside kulgemise suunda.
Elektrilaengu v채채rtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele v천i kehale v천idakse omistada elektrilaengu v채채rtus 0.
Elektriv채lja potentsiaal ehk potentsiaal on f체체sikaline suurus, mis v천rdub mingisse elektrostaatilise v채lja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.

Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusj채rgus 10 닋22 eV , st 체liv채ike ning elektronide siirdumine 체helt alatasemelt teisele on lihtne kogu energiatsooni ulatuses.
Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori j천ul; 깚 Elektriautot k채itab 체ks v천i mitu elektrimootorit, mille toiteallikad on autol paiknevad akud v천i k체tuseelemendid.
Elektrijuhiks nimetatakse ainet v천i ainete segu mida m철철da elektrilaeng v천ib kanduda 체helt kehalt teisele ning milles vabade laengukandjate arv ei erine aatomite 체ldarvust.

Elektrivoolu v천imsus on arvuliselt v천rdne pinge ja voolutugevuse Takistuse m천천t체hikuks on oom (1꽗) . 횥ks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.
Elektriv채lja tugevus on vektoriaalne suurus ja teda v천ib l체hidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole.
Elektriv채lja tugevus on vektoriaalne f체체sikaline suurus, mis on arvuliselt v천rdne elektriv채lja mingisugusesse punkti asetatud laengule m천juva j천u ja vastava elektrilaengu suhtega.

Elektronlaserid on kiirendiga 체hendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni.
Elementaarlaeng - elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu j채채vuse seadus: elektriliselt isoleeritud s체steemis on summaarne laeng muutumatu.
Elastsusj천ud on vastassuunaline Elastsed deformatsioonid keha Plastsed deformatsioonid kehakuju deformeerivale j천ule ja p체체ab taastab oma algse kuju peale ei taastu.

Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (n채iteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar+, Cd+-aur), molekullasereis molekulid (CO2). Molekullasereis rakendatakse v천nkeseisunditevahelisi siirdeid.
Enamikus tuumades on olemas ka mingi kindel arv neutraalseid tuumaosakesi, neutroneid, kuid nendest ei s천ltu, mis elemendile aatom kuulub ja aatomi omadusi m천jutavad nad n천rgalt.
Energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektri-jaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse.

Eritakistus on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi v천imet voolu l채bi lasta Pinge on f체체sikaline suurus, mis n채itab elektriv채lja poolt tehtava t철철 hulka.
Elektrin채htuste tekkep천hjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt aktiivseid algosakesi elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende
Elektrivooluga on seotud j채rgmine paradoks: elektronide suunatud triivi kiirus juhtmes on v채ga v채ike, kuid ometi s체ttib elektrilamp silmapilkselt, kui me l체litile vajutame.

Entroopia kasvamine t채hendab sellist protsessi s체steemis, mille tulemusena s체steem l채hen 체철e v채iksema termod체naamilise t천en채osusega olekust suurema t천en채osusega olekusse.
Erisoojuse 체hik on J/(kg*K) , Moolsoojuse 체hik J/(mol*K). 2. Vabadusastmete arvu all m천istetakse s천ltumatute suuruste arvu, mille abil on v천imalik m채채rata s체steemi olekut.
Eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; e = 1,6*10-19C *Ioon on selline aatom, mis on juurde v천tnud v천i 채ra andnud elektrone.

Elektrimootor t철철 p천hineb Ampere seadusel, kaks p천hilist osa: rootor(liikuv osa) ja staator (liikumatu osa). Rootoriks v천ib olla pool, elektromagnet v천i p체simagnet.
Elering on s천ltumatu ja iseseisev Eesti elektris체steemihaldur, mille peamiseks 체lesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus.
Elektrienergia saamiseks on v천imatu loodete perioodilisuse t천ttu . Laineenergia Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme k천ikumisel lainetuse tekkemisel.

Elektrilaeng - osakese elektriline vastastikm천ju seda 체mbritsevate kehadega s천ltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad t천ukuvad, erinimelised t천mbuvad.
Elektrivool on elektronide vool kohast, kus on liiga palju elektrone, kohta, kus on elektrone liiga v채he, just nagu vesi voolab k천rgemast kohast madalamatele tasanditele.
Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) v천i elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne f체체sikaline konstant ja tema t채his on e.

Eesti territooriumil on t채naseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusj채lgi (kaheksanda v천imaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud).
Elektritakistus on erinev nii tugeva ja ka n천rga voolu koral, piir on 100A. Alalisvoolu soolalahuse l채bimisel muutub ka potentsiaalide vahe ja elektriv채li, elektritakistus.
Elektritakistus r on tingitud juhi kristallv천re takistavast m천just laengukandjatele: R = 땯 , kus S on juhi aine eritakistus, l juhi pikkus ja S juhi ristl천ikepindala.

Elliptilistes galaktikates on v채he tahtedevahelist ainet ja need koosnevad p천hiliselt vanadest, rohkem arenenud t채htedest, mis tiirlevad 체mber gravitatsiooni keskme suvalises suunas.
Elastsusj천ud - Keha kuju ja m천천tmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv j천ud, mis on vastassuunaline ning suuruselt v천rdne j천uga, mis keha antud hetkel deformeerib.
Elektrivoolu t철철 - f체체sikaline suurus,mis iseloomustab elektrienergia muundumist teisteks energialiikideks.v천rdub voolutugevuse, pinge ja t철철 sooritamise aja korrutisega.

Elektromagnetlainete skaala on v채ga lai ja seega ka nende kasutamine on v척imalik paljudel aladel : 1) raadio-, telesides; raadiolokatsioonis; sides (kosmosega) 2) infrapunakiiri kasut.
Elektromotoorj천ud e on v천rdne t철철ga W, mida teevad k천rvalj천ud, s.t mitte-elektrilise p채ritoluga energiaallikad, elektrilaengu q체mberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses:
Elementaarosakeste f체체sika on f체체sika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesm채rgiks on elementaarosakeste s체stematiseerimine ja eri vastastikm천jusid 체hendav

Energiad on En ja Ek, siis kiiratava v천i neelatava valguskvandi energia avaldub hf = Ek En . Energia on m채채ratud t채isarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks.
Erand on Saturni kuu Hyperion, mis on k체ll regular satellite, kuid tema orbiit ei ole tidally locked, sest teda m천jutab Saturni suurima kuu Titan'i gravitatsioon.
Esi - illuminaatorist n채ha olev taevas on musta augu 체mbruses tugevasti moondunud: astronaudid n채evad suuremat osa meie universumi t채htedest ja galaktikatest.

Efektiivv채채rtus on v천rdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga v천rdse soojushulga. V천rdleme olukorda 10-oomise takistiga R
Elektrikaabel on 체he v천i mitme voolu juhtiva isoleeritud soonega elektrijuht, mida 체mbritseb v채liskeskkonna kahjustava toime eest kaitsev hermeetiline kest ehk mantel.
Elektrimahtuvus Mahtuvus ehk elektrimahtuvus on elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav f체체sikaline suurus, mis iseloomustab keha v천imet s채ilitada elektrilaengut.

Elementaarsetest osakestest ehk kvarkidest. Seet천ttu on kasutusele v천etud t채psustavad terminid nagu : 1) Subatomaarne osake- h천lmab k천iki osakesi, mis on aatomi tuumast v채iksemad.
Ergastamine - aatomitele energ andmise teel nende viimine k천rgemasse energia olekusse, ergastamise viisid: soojendamine, elektriv채ljas kiirendatud elkt, eksotermiselt,
Erisoojuse si - 체hikuks on J / (kg K) . Seega 체lekantav soojushulk Q = c m 늽T ja keha soojusmahtuvus C = c m . Aine moolsoojus on 체he mooli selle aine soojusmahtuvus.

Egiptuse keeles t채hendab saaros kordumist ja t천epoolest v채hemalt kuuvarjutused korduvad selle 18-aastase (t채psemalt 18 aastat 11 p채eva ja 8 tundi) perioodi j채rel.
Elektrostaatilisel aerosool - v천i pulberv채rvimisel pihustatud v채rviosakesed laetakse elektriliselt, mist천ttu nad t천ukuvad 체ksteisest ja jaotuvad d체체sist v채ljumisel 체htlaselt.
Erinevatel t철철keskkondadel on v채ga palju erinevaid ohtusid, toon m천ned n채ited: sundliigutused, milleks on samat체체pi liigutused 체hes ja samas asendis ligikaudu 45min v채ltel.

Eksperimentaalne v천nkeperiood on poole v채iksem kui teoreetiliselt saadud v천nkeperiood, seega v천ib arvata, et tegemist on m천천tmisveaga ehk ei ole korralikult ekraanilt t채isv천nkeid
Elektol체체t keemiline 체hend, mis vee toimel laguneb erim채rgilisteks ioonideks Elektrol체체tilisine dissatsioon aine lagunemine ioonideks veemilekulide toimel
Elektrimootorit on vaja, et inimese elu kergendada, sest siis saab tekitada elektrist mehaanilise j천u, mille abil n채iteks asju liigutada, t천sta v천i 체ldse midagi muud.

Elektrivoolu t철철 on v천rdne pinge, voolutugevuse ja voolukestvuse korrutisega(A=UxIxt). Elektriline v천imsus n채itab kui palju t철철d tehakse elektrivoolu poolt aja체hikus.
Entroopia on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab s체steemi olekut.Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti, mida k천rgem on kvaliteet,seda omadalam on entroopia.
Eraldamise ehk vooluallika. Sellist energiamuundurit nimetatakse fotoelemendiks v천i fotorakuks. Selleks, et saada suuremat efekti, 체hendatakse palju rakke jadamisi.

Edasised arengusuunad on mikromaailma s체gavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne).
Einsteini j채rgi on valguse intensiivsus v천rdeline energiakvantide (-portsjonite) arvuga valgusvihus ja sellep채rast m채채rabki ta metallist emiteerunud elektronide arvu.
Elektroni antiosake on positron, mille mass on t채pselt sama suur, kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutv채채rtuselt aga elektroni omaga t채pselt v천rdne.

Elu maal on eksisteerinud. Spiraalharudes plahvatavate supernoovade kiirgus v천ib teoreetiliselt planeetide pinnad steriliseerida, hoides 채ra suurte loomade tekke
Elektrol체체did on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites v천i sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrol체체did ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus.
Elektronlained on olemas. Kui elektronlained muunduvad seisulaineiks aatomis, siis peavad nad olema v채ga l체hikesed, aatomi m천천tmetele (10-10 m) l채hedase pikkusega.

Empiiriliselt on t천estatud, et v채hki suremus on tuumajaama t철철tajate hulgas keskmiselt ligi kolmandiku v천rra v채iksem kui tuumajaamas mittet철철tavatel inimestel.
Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure r천hu all v천ib esineda ka tahke faas.
Etten채gelikkus e. juhiinstinkt. Juhi korras meeleorga- Kes tunneb, et ta reageerib aeglaselt, hoidku suuremat nid, tema t채helepanelikkus ja kure reageerimine, koordi -

Elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas.
Elektrimootoril on t채nap채eva maailmas suur t채htsus, sest k천ik on p천hiliselt elektri pealt toimiv, seega kasutatakse ka neid mootoreid igal pool, et elu kergendada.
Elektrivoolu t철철 on v천rdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega: A = I 닕 U 닕 t. Elektrivoolu v천imsus on v천rdne voolutugevuse ja pinge korrutisega: N = I 닕 U.

Elektriv채lja tugevuseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub antud v채ljapunkti asetatud positiivsele punktlaengule m천juva j천u ja selle laengu suhtega: r r F E= . q
Erisoojus cv keha soojusmahtuvus j채채val ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on 체he mooli selle aine soojusmahtuvus.
Elektrienergia 체lekanne - elektrienergia on 체ks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks.

Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet 체he 체hiku v천rra 2. Elektriahel koosneb 체hendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast.
Elektrivoolu m천천duks on voolutugevus, t채his I ja 체hik 체ks amper (1A SI-s체steemi 체hik) Voolutugevus on v천rdne aja체hikus juhi ristl천iget l채biva laengu suurusega.
Elektroluminestsents - gaasides elektronid p천rkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised

Elektromagnetiline induktsioon on n채htus, mille puhul magnetv채lja toimel juhtmes tekib elektromotoorj천ud. Faraday katsed: 1. Voolutugevus m채hises muutub magneti asukoha muutudes.
Elastsusmooduli 체hikuks on normaalpinge j채rgi paskal,Pa. Samaaegselt suhtelise pikenemisega v천i suhtelise survega,toimub suhteline kokkut천mbumine v천i suhteline paisumine.
Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud 체liv채ikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elut채htis energiaallikas.

Energialiik - energia-tarbija Probleemid Eestis S체sinikuleke tekitab혻vajaduse혻k천rgete혻taastuvenergia혻toetuste혻j채rele혻ja혻takistab혻uute혻elektrijaamade혻
c
Eemalduvas kosmoselaevas kaksikute paradoks). Pikkuste l체henemine e kontraktsioon t채hendab keha m천천tmete l체henemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes.
Elektrol체체di vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrol체체di vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist.

Elektromagnetinduktsioon - magnetv채lja muutumine 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetv채lja muutumine 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetv채lja muutumine tekitab elektriv채lja.
Energiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio+activus - kiirgustoime). Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine.
Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav f체체sikaline suurus, mis v천rdub elektritakistuse ja ristl천ikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega.

Esd - standardite n천udeid tuleb arvesse v천tta arvutiruumides, lennujuhtimiskeskustes, haiglates, elektroonikat철철stuses, remondi- ja hoolduskeskustes.
Edasi vih k채ekiri halb Elektron laengu t채his on e = -1.6.10 -19 Elektrilaeng on elektonipeamine omadus Iga keha laeng on elektronilaengu t채isarv kordne
Elektrivoolu v천imsus on arvuliselt v천rdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu v천imsus on 1 vatt, kui elektrivoolu t철철 1 sekundis on v천rdne 1 d탑auliga.

Energiasalvestiteks nad v천imaldavad sama massi juures salvestada umbes 100 korda suuremat energiahulka ning on umbes 10 korda v천imsamad kui tavaline kondensaator.
Estcube - 1 alams체steemid Kaamera alams체steem (l체hend CAM) 뿈 V채rvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis v천imaldab teha VGA-lahutusega RAW-formaadis pilte.
Elektriohutuse 체hisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. K천igis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema m천lemad kaitseliinid.

Elektrivool 혻laetud혻osakeste혻suunatud혻liikumine혻벬쟶천ib혻tekkida혻igas혻 keskkonnas혻elektriv채lja혻m천jul,혻kus혻on혻olemas혻엟abu씲쟫aenguid.
Elektriv채lja energia - Kui pinge toiteallikaga 체hendatud kondensaatoril t천useb, siis suurenevad laengud viimase elektronidel ning suureneb v채ljatugevus dielektrikus.
Elektriv채lja j천ujoon on m천tteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus v채li on tugevam, paiknevad j천ujooned tihedamalt.

Eneseinduktsiooni n채htus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorj천udu p천hjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis
Eritakistus - f체체sikaline suurus, mis iseloomustab kui suur on sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga juhi takistus.
Esma - olla 체hendatud jalatoenditega ja neid saaks k채sutada ka joones on kaitseloogad vajalikud keskmistele (250 . . . 350 fc체lgpakiraarnide aluseks.

Estcube - 1 eluts체kkel kosmoses 뿈 Esimesed antennide avamisele j채rgnevad 48 tundi saadab satelliit ainult telegraafimajakat 3- minutilise intervalliga.
Elastseks nimetatakse keha, mille Hooke'i seaduse kohaselt kehas tekkiv kuju peale deformeeriva m천ju elastsusj천ud Fe on v천rdeline keha lakkamist taastub.
Elektrilaeng - on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste v천imet avaldada erilist (elektrilist) m천ju ja ka ise alluda sellele m천jule.

Elektromagnetlaineks nim. ruumis lainena levivat elektromagnetv채lja (elektriv채lja+magnetv채li). Seda v천ib nimetada ka elektromagnetv채lja perioodiliseks muutuseks.
Elementaarlaeng - v채him looduses eksisteeriv laengu v채채rtus=1,6*10-19C Laengu j채채vuse seadus-elektriliselt isoleeritud s체steemi kogulaeng on j채채v suurus.
Elementaarlaneg v채him v천imalik laengu v채채rtus (e=1.6 * 10 astmes -19). Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) v천i elektroni (negatiivne) elektrilaeng.

Elleptilised galaktikad on 체mmarguse v천i pikliku kujuga, nende heledus v채heneb 체htlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse j채rgi.
Eneseinduktsiooni n채htus Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorj천u tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise t천ttu selles vooluringis endas.
Entroopia on suurus, mis iseloomustab TD-lise s체steemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust: mida tasakaalulisem on s체steem, seda surem on entroopia.

Erisoojus on soojusmahtuvus massi체hiku kohta (c= C/m) entroopia on Q/T=S. Entroopiat ei saa m천천ta, seda kasutatakse s체stemaatilise oleku m채채ramiseks.
Elektormagneetline induktsioon elektriv채lja tekkimist magnetv채lja muutumisel P철철riselektriv채li nim elektriv채lja, mille j천ujooned on kinnisied jooned ehk p철철rised.
Elektrivool pooljuhtides pooljuhid on Arseen, 2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja r채ni,germaanium,indium. Laengukandjateks soolade vesilahustes.

Eks - pluatatsioonis v천idakse seda aga rikkuda teadmatusest v천i kogemata. M천천teseadiste puudumisel on v천imalik vaid ligikaudne reguleerimine.
Eleastsusj천ud on j천ud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja m천천tmete muutmisel. P천hjused: raskusj천u kasvamisega peab suurema ka elastsusj천ud.
Elektrilaenguid on kaks t체체pi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib v채him positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutv채채rtuselt t채pselt v천rdsed.

Elektrivoolu t철철ks nimetatakse f. suurust, mis on arvuliselt v천rdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Erialakirjanduses on v채lja pakutud ideed, et varajased nanotehnoloogilised leiutised v천iks ja peaks j채tkama ilma patendis체steemi kaitseta ja maksustamiseta.
Edu kiiremini - - esimene pisiplaneet Ceres avastati 1801. a., j채rgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide.

Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. M철rdi osakesi - vastastikm천jude (j천udude) 체lekandjaid - aga vahebosoniteks.
Elektriv채lja tugevus ehk elektriv채ljatugevus on f체체sikaline suurus, mis v천rdub antud v채ljapunkti asetatud punktlaengule m천juva j천u ja selle laengu suhtega.
Emj - i m채rki, tuleb k천igepealt kokku leppida, kumma suuna vooluringis me loome pos. Joonisel on pos loetud kella osuti liikumise vastandsuuna.

Elekter on praegusel ajal k천ige k채ep채rasem ja mitmek체lgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osat채htsuse suurt kasvu ka tulevikus.
Elektrimootor - M. Jacobi 1834, mehaanilise t철철 muutmine elektromotoorj천uks - elektromagnetilise induktsiooni n채htusel p천hinev generaator - 1858.
Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt v천rdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.

Elektron 10 30 체he t채he tr체kiv채rv 10 9 Maa 6횞10 24 vase aatom 10-25 inimene 80 P채ike 2횞10 30 punane verelible 10 -13 supertanklaev 4횞10 8
Elleptilised on v채ljavenitatud ringid, korrap채ratud avastas Herschel 1924. Kohalik R체hm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada.
Euleri meetodit on protseduur esmase v채채rtuse probleemide arvutamiseks, kus iga j채rgneva v채채rtuse arvutamiseks kasutatakse eelneva arvutuse v채채rtust.

Elektriv채lja j천ujoon on joon, mille igas punktis elektriv채ljatugevuse vektor on puutujaks. J천ujooned l채htuvad positiivsest laengust ja l천pevad negatiivsetel
Elektromeeteriks nimetatakse metallikesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi. Selle seadme t철철 p천hineb samam채rgiliste laengute t천ukumisel.
Elektrostaatiline induktsioon n채htus, mille korral v채lise elektriv채lja m천jul tekivad juhi pinnal kompenseerimata laengud Laengu jaotus juhis oleneb pinna kujust.

Elementaarlaeng on v채ikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10-19 Prootonil on laeng +e Elektronil on laeng 밻 Neutronil laeng puudub
Erinevates piirkondades on erinevad mullad, sest : Olenevalt geoloogilisest asendist on erinevates piirkondades erinev sademete hulk, temperatuur ja auramise hulk.
Edison 1804 1896) 천hutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga l채biloetud teose eest poisile 10 senti.

Eelnevast seisundist on saavutatav efekt kuni 10% 체ldisest k체ttekoormisest. Taimer koos k체ttekehade termostaat- ventiilidega t천stab tulemuse 20 30%-ni.
Einsteini v천rrandist on n채ha, et fotoefekt saab esineda vaid juhul kui h쨌f > 0, st kui footonil j채tkub energiat v채ljal철철mise t철철ks v천i on seda 체legi.
Ekvipotentsiaalpind - Pind, millel potentsiaal ei muutu, =const. A12=0. 45. Mis on inertsj천ud? Kuidas n채eb v채lja Newtoni II seadus inertsj천u olemasolul?

Elastsusj천ud on keha kuju ja m천천tmete muutumisel tekkiv j천ud, mis on vastassuunaline ja suuruselt v천rdne j천uga, mis antud hetkel keha deformeerib.
Elektrilistele soojenditele on m채rgitud nende v천msus, tavaliselt, kilovattides (kW). 횥ks vatt on v천imsus, kui 체ks d탑aul t철철d (soojust) tehakse 체he sekundiga.
Elektromotoorj천ud - t철철, mida teevad k천rvalj천ud 체hikulise positiivse laengu 체mberpaigutamisel kogu vooluringis (vooluallika sees ja v채lisvooluringis)

Elektroodipotentsiaal e potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses p철철rduva reaktsiooni tulemusena (metall/lahus potentsiaalide erinevus)
Erisoovidega allveelaevades kasutatavatel ei tohi laser sisaldada p천levaid osi v천i n채iteks Jaapani jaoks tuli teha aparaadi korpus musta v채rvi.
Elektromagnetiline induktsioon igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel l채bi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool.

Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (n채iteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda l채biv magnetvoog.
Erisoojus - (ka erisoojusmahtuvus) on f체체sikas soojushulk, mis on vajalik 체hikulise massiga ainekoguse temperatuuri t천stmiseks 1 kraadi v천rra.
Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks V-keha kiirus Maa pinnal langemise hetkel nimetatakse normaalpinget,mis p천hjustab 체hikulise suhtelise pikenemise.

Elektrivoolu t철철 on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise m천천t ja v천imsus iseloomustab elektrivoolu t철철d 체hes aja체hikus.
Elektromotoorj천ud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on 체ldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis k천igi vooluringis esinevate pingete summa.
Elementaarlaeng v채him v천imalik laeng 1,6 x 10-19C. Elektrilaengu j채채vuse seadus: elektriliselt isoleeritud s체steemi kogulaeng on j채채v suurus.

Ergastusenergia on paljudele ainetele suurusj채rgus m천ned elektronvoldid ja ergastamiseks peab kasutama mitteelektriline moodust: soojust v천i valgust.
Erisoojus soojusmajtuvus massi체hiku kohta; soojushulk, mis on vajalik 체hikulise massiga ainekoguse temperatuuri t천stmiseks 1 kraadi v천rra.
Elektrilaeng - F체체sikalist suurust, mis iseloomustab seda kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasm천jus, nimetatakse elektrilaenguks.

Elektriv채lja j천ujoon on m천tteline joon, mida kasutatakse elektriv채lja kirjeldamiseks ja mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puudujat.
Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse n채htust, kus magnetvoo muutumine l채bi suletud juhtiva kontuuri (nt. traatraam) p천hjustab voolu teket selles kontuuris.
Elementaarosake struktuurita v천i struktuuriga mikroosake, mis osaleb k천igis n체체disajal tuntud f체체sikalistes protsessides kui jagamatu tervik.

Elukeskse suhtumise on Albert Schweitzeri eetiline printsiip : elu iseenesest on k천rgeim v채채rtus, k천igil elusolenditel on absoluutne iseenda v채채rtus.
Endastm천istetavalt on konstruktorid huvitatud, et magnetiline t철철 oleks v천imalikult suur ning soojusena kaotsi l채inud energiahulk v천imalikult v채ike.
Eraldunud ainemass on v천rdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrol체체sil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev

Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis t천stab antud aine 체he massi체hiku temperatuuri 체he kraadi v천rra Valem: ╈╈╈╈╈╈╈╈╈.
Eelduseks on see, et igal elanikul on v천imalik saada nii palju soojusenergiat, kui ta soovib, ning vajadusel on v천imalik ka tarbimist piirata.
Elastsed deformatsioonid on sellised deformatsioonid, kus peale j천u k천rvaldamist, mis kutsus esile deformatsiooni, keha esialgne kuju ja m천천tmed taastuvad.

Elektrilaengu seadusp채rasus - Samanimelised laengud t천ukuvad ja erinimelised laengud t천mbuvad ( magnet ) - Sellest j채reldub, et elektrilaenguid on kahte liiki.
Elektrituul teravike ligiduses v천ib elektriv채li olla nii suur, et elektriv채li ioniseerib 체mbritseva gaasi ja need ioonid hakkavad liikuma.
Elektromagnetil on p체simagnetiga v천rreldes j채rgmised eelised: 1) tema magnetv채lja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel.

Elementaarlaeng on v채ikseim v천imalik laengu v채채rtus, see on 1,6*10-19C. 4. Elektroni laengu m채rk on ja laengu suurus on 체ks elementaarlaeng.
Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb k천igis n체체disajal tuntud f체체sikaprotsessides kui jagamatu tervik.
Enamgi veel mass ja energia on 체ks ja sama! Nad on 체he ja sama f체체sikalise maalma mateeria kahe erineva avaldusvormi v채ljendused.

Entroopiat on v천imalik v채hendada v채ljastpoolt s체steemi saadava energia arvel, kuid sellega kaasneb paratamatult entroopia kasv 체mbruskonnas.
Elavh천beda m체rgitus on seotud haigusliku 채rritatavusega, unetusega, vaimse h체peraktiivsusega neid n채htusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul.
Elektromagnetiline indutsioon Mingis kinnises vooluringis indutseeritud elektromotoorj천ud on v천rdeline seda vooluringi l채biva magnetvoo muutumise kiirusega.

Endainduktsiooni n채htus n채htus, mis seisneb induktsiooni elektromotoorj천u tekkimises juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise t천ttu.
Energia muundamine - Mehaanilise energia muundamisel h체droenergiaks on kasutusel h체dropumbad ja vastupidises suunas h체drosilindrid ja h체dromootorid.
Ebap체siv tasakaal - kui s체steem viia tasakaalust v채lja, siis hakkab talle m천juma nullist erinev resultantj천ud, mis on suunatud tasakaalust eemale.

Eestlaste probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele v천i teadmatusele.
Ehkki v천rrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta k체llalt h채sti ka reaalsete vedelike puhul, kui siseh천천rdumi-ne nendes on v채ike.
Elastsusj천ud - keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv j천ud, mis on vastassuunaline ning suuruselt v천rdne j천uga, mis keha deformeerib.

Elektromagneeinduktsioon - igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kntuuripoolt piiratud pinna elektrivool.
Elementaarlaeng - v채him Elektrivool on vabade laetud Vooluringiks nimetatakse omavahel olemasolev laeng (elektronil ja osakeste suunatud liikumine.
Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad p천hiv채rvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge v채rvi

Ebastabiilsed - (radioaktiivsed isotoobid on ebastab) 1)eriseoseen.v채ike 2)liiga v채he/palju neutroneid.Energianivood pole v천rdsetel tasemetel.
Elastsusj천ud - j천ud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste t천mbe- ja t천ukej천u t천ttu.
Elektrol체체s tekib kehas, kui inimest l채bib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja v채ljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid

Elektronlaserid on kiirendiga 체hendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus
Elementideks on punktid ja aja elementideks hetked, siis aegruumi elementideks on punkthetked ehk elementaars체ndmused v천i lihtsalt s체ndmused.
Eriseoseenergia 체hik on 1MeV. A Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikm천jus elementaarosakeste v천i teiste tuumadega.

Elektriliseks pingeks nimetatakse suurust, elektriline pinge U U= 1V voltmeeter mis v천rdub laengute 체mberpaigutuseks q tehtud t철철 ja laengu suhtega.
Elektromagnetkiline kiirgus gammakvandid. Aatomituumade v천imet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks.
Elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks.

Endainduktsiooni n채htuseks - elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on p천hjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas.
Energeetiliselt on siis elektronvolt dzaulist niisama palju kordi v채iksem kui elektroni laeng onv채iksem kulonist, seega 1 eV = 1. 6021쨌10-19 J.
Eneseinduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on p천hjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas.

Eneseinduktsiooni n채htus elektromagnetilise indutsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on p천hjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas.
Epr - AREVA poolt pakutav EPR on kaitstud v채liselt maav채rina, s천jav채e reaktiivlennuki kokkup천rke ja plahvatuse impulsslaine eest.
Eritakistus - f체체sikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi v천imet avaldada teda l채bivale voolule takistust

Ettevalmistusel on veelgi ulatuslikumad programmid, eesm채rgiks rohkem kui miljoni galaktika "ruumi panemine". Aga p천hiline on n채ha juba praegu.
Elektrol체체tide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle j채rgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja n천rki elektrol체체te.
Elektromagnetv채li - elektromagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne v채li 2.Lorenzi j천ud- magnetv채ljas liikuvale laetud osakesele m천juv j천ud.

Eraldamiseks on kasutusele v천etud elektrol체체s, mis on v채ga oluline samm t철철stuses, lihtaineid eemaldatakse elektrol체체tilise raku abil.
Erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagak체lje erinev v채limus, kuna paksema koore t천ttu ei p채채senud laava tagak체ljel v채lja.
Ehkki piirkiirustest on huvitatud eesk채tt v천idus천itjad, on seda kasulik teada ka tavalisel s천itjal, n채iteks m철철dat- s천id체 sooritamisel jrns.

Elastsusj천uks nimetatakse kehas n채itab, kui suur elastsusj천ud tekib tekkivat j천udu, mis on v천rdne kuid keha pikkuse 체hikulisel muutmisel.
Elektrimahtuvus kahe keha omavaheline mahtuvus n채itab, kui suure laengu viimisel 체helt kehalt teisele tekib kehade vahel 체hikuline pinge.
Elektritarvitiks on n채iteks arvuti, telekas, tinutuskolb, kell, pangaautomaat, k천lar, k체lmkapp, elektrimootor, k체ttekeha, lamp, taskutelefon.

Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria k천ige v채iksemaid koostisosi, mis k채ituvad vaadeldavates f체체sikalistes protsessides jagamatu tervikuna.
Emulsioon heterogeenne s체steem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud teise vedeliku tilkadest, mis ei segune esimese vedelikuga.
Enamus elektriseerimisi on p천hjustatud elektronide 체leminekust 체hest kohast teise, see v천ib tekkida kokkupuutel, l철철gi tagaj채rjel, h천천rdumisel.

Esimeseks faktoriks on 천huhapniku v채henemine atmosf채채ris, mis on tingitud nende k체tuste p천letamisega. Sellest tulenevalt v채heneb O2 pidevalt.
Elektrilaeng on f체체sikaline suurus, mis n채itab kui tugevalt laetud kehad 체ksteist m천jutavad. Elektrilaeng kandub 체helt kehalt teisele.
Elektrimahtuvus c on arvuliselt v천rdne laenguga, mille v천rra tuleb juhil olevat laengut muuta, et selle potentsiaal muutuks 체he 체hiku v천rra.

Enimlevinud t채his on c.Nii koolif체체sikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust t체체piliselt mitmesuguste soojusbilansi 체lesannete lahendamisel.
Enne suremist ehk kustumist m천ned t채hed paisuvad, muutudes tohutu suurteks k체lmadeks t채htedeks, mida nimetatakse punasteks 체lihiidudeks.
Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane s체nkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit.

Elastsusj천ud kehas tekkiv j천ud, mis on v천rdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale j천ule. V천imaldab kehal algse kuju taastada.
Elektreedid - j채채vad p채rast elektriv채lja eemaldamist polariseerituks (analoogselt p체simagnetitele magnetv채ljas).Kondensaator ja tema
Elektrilaeng mingit keha iseloomustav f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui tugevatsti keha osaleb elektromagentilises vastasikm천jus.

Elektrilaengute 체lekanne - )Elektrilaengut v천ib edasi anda 체helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha.
Epot potentsiaalne energia 1J 2 k j채ikus (s천lub materjalist ja keha kujust) 1N/m 늽l keha kuju muutus 1m
Ehtematerjal - ta ei ole toksiline, ei t천mbu 천huga kokku puutudes mustaks, et m채채rdu, on h체poallergiline ja s채ilitab oma v채채rtuse.

Elekromagnetv채li elektri- ja magnetv채li koos Paigalseisev laeng tekitab elektriv채lja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetv채lja
Elektrivool vedelikes elektrol체체tides Elektrol체체did (leeliste, soolade ja hapete lahused) juhivad elektrit; l천huvad aatomid ioonideks.
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on f체체sikaline suurus, mis v천rdub aja체hikus elektrijuhi ristl천ike pinna체hikut l채binudelektrilaenguga.

Elektromagnetv채li on v채li, mis avaldab m천ju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda m천jutatud nendest osakestest ja nende liikumisest.
Endainduktsioon - induktsiooni elektromootorjpu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus v천ib olla p천hjustatud voolu muutumisest juhtmes endas.
Energiaj채채vuse seadus - mehaaniliselt isoleeritud s체steem Energia체lekandel soojuse v천i (h천천rdej천udude) t철철 vormis t천useb keha temperatuur.

Energiatasemed tahkises kristallides v채liskihi elektronide vastastikm천ju t천ttu muutunud mitme elektronvoldised valentselektronide v채liskihid.
Ebap체siv tasakaal - keha v채ikesel k천rvalekaldumisel tasakaaluasendist viib kehale rakendatud j천udude resultant ta tasakaaluasendist eemale.
Eksperiment on eluaja pingutuse kulminatsioon ning see erutus on t채iesti asjakohane, sest teadlased pole kunagi kogenud midagi sellist.

Energiale on v천imalik saada veel suuremat energiat tuumade liitmisel ehk s체nteesil, kuid selleks on vaja v채ga k천rget temperatuuri.
Entroopia s on defineeritud j채rgmiselt: S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W s체steemi oleku termod체naamiline t천en채osus.
Eraldi n천uded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja s철철daks kasutamise taotlemisele.

Ekvipotentsiaalpind - 체hesugust elektrilist potentsiaali omavate v채ljapunktide kogum Elektriliselt isoleeritud s체steemi kogulaeng on j채채v
Elektrimahtuvus - elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav f체체sikaline suurus, mis iseloomustab keha v천imet s채ilitadaelektrilaengut.
Esitamise kuup채eva on kirjaliku v천i suulise kirjeldamise ja kasutamise kaudu v천i mis tahes muul viisil avalikkusele k채ttesaadavaks tehtud.

Elektrivool on laengute korrastatud (suunatud) liikumine Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda.
Elektriv채lja tugevus (E) f체체sikaline suurus, mis v천rdub antud v채ljapunkti asetatud punktlaengule m천juva j천u ja selle laengu suhtega.
Elektromagnetiline induktsioon on n채htus, mille korral kinnist juhtivat kontuuri l채biva magnetvoo 過 m muutus p천hjustab seal induktsioonivoolu tekke.

Elektromagnetism on p천him천tteliselt kolmem천천tmeline: enamus tema valemitest sisaldavad vektorkorrutist. Tuletame meelde definitsiooni:
Endainduktsiooniks nimetatakse n채htust, mis seisneb selles, et vooluga juhtme magnetv채li indutseerib elektomotoorj천u samas juhtmes endas.
Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorj천u tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise t천ttu selles vooluringis endas.

Entroopia - mida suurem ons체steemi entroopia S, seda v채hem on s체steem korrastatud ja seda raskem on s체steemi energiat kasutada.
Elastne p천rge - on p천rge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks.
Elektol체체tkondensaator - 1 katteks metallfoolium, teiseks elektrol체체dis immutanud paberileht dielektrikus on 1 kattel olev 천huke oksiidikiht

Elektrienergiat on 철konoomsem 체le kanda vahelduvvooluna, kuid paljud seadmed t철철tavad alalispingega seal l채heb tarvis alaldeid.
Elektriv채lja j천ujooned - elektriv채lja iseloomustavad jooned, mille igast punktist t천mmatud puutuja siht 체htib elektriv채lja tugevuse sihiga.
Endainduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorj천u tekkimist juhis sellese juhis esineva elektrivooli tugevuse muutumise t천ttu.

Eneseinduktsiooni n채htus seisneb selles, et muutuv magnetv채li industreerib elektromotoorj천u samas juhis, mida l채bib v채lja tekitanud vool.
Elektriline mahtuvus on 1 mikrofarad/cm2 꺖 Pinge(potentsiaalide vahe). J천ud, mis tekib selle t천ttu, et laengud on ruumiliselt eraldatud.
Elektrol체체disk nimetatakse keemilist 체hendit, mille lagunemisel saavad tekkida erim채rgiliselt laetud ioonid v체i keemilsied r체hmad.

Elektromagnetilised v천nkumised - v천nkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt.
Elektrostaatiline varjestus kaitsmine v채lise elektriv채lja m천jude eest, keha 체mbritsetakse metallkesta v천i -v천rguga. 3.2. Elektrimahtuvus.
Eritakistus on arvuliselt v천rdne sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga keha takistusega.

Eritakistus n채itab, kui suur on sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga keha takistus.
Elastsusj천ud - j천ud mis taastab elastse keha kuju[t채his-Fe]. Hook셞 seadus-elastusj천ud on v천rdeline deformatsiooni suurusega.
Elektrivoolu eriv천imsus on v천rdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (v천i v채ljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega).

Elementaarlaengul on positiivne v천i negatiivne elektrilaeng, 1,6021 x10-19 C. Mistahes elektrilaeng on elementaarlaengu t채isarvkordne.
Entroopia - t채hendab s체steemi p철철rdumatut 체leminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet v채heneb.
Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atset체leen ja fosfiin.Temperatuur atmosf채채ris 180 째C.

Eeta - kasutegur; A- kasulik mehaaniline t철철, Q1/Q2 S=A soojendilt/jahutilt saadud soojushulk (J). P/V teljestikus ring.
Elastsusj천ud on elektromagneetiline j천ud, mis tekib keha deformeerimisel ja mille m천jul keha p체체ab taastada oma esialgse kuju.
Elastsusj천ud on keha kuju ja m천천tmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv j천ud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.

Elekrtimahtuvus kahe keha s체steemis n채itab, kui suure laengu viimisel 체helt kehalt teisele tekib kehade vahel 체hikuline pinge
Elektriohutus t채hendab ka seda, et te teate, kuidas k채ituda juhul, kui elektripaigaldis v천i m천ni elektriseade on rikki l채inud.
Eksimeerlaserid on t천husaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad t철철tavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate v채lgetega.

Elektri v채li on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev v채li ja mis m천jutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid.
Elektrontihedus on nihutatud molekulis tulenevalt elektronide nihutatud paiknemisest tekib nn dipool. Distilleeriutd vesi, piiritus.
Elementaarlaeng - Elementaarlaengu v채채rtus on 1.6*10^-19 C ( ^ = astmes ) Elementaarlaeng on prootoni v천i elektroni elektrilaeng.

Elementide mateeria on algmateeria, mida aktuaalsena olemas ei ole. Mateeriale vastandub vorm, mis substantsi organiseerib ja korrastab.
Entroopia on s체nergeetika keskne m천iste ja see termin iseloomustab mistahes s체steemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet.
Erinevalt fotost on holograafiline kujutis ruumiline, seda saab vaadelda mitmest k체ljest ning n채ha esiplaanil olevate esemete taha.

Einstein k천ik inertsiaalsed tausts체steemid on nendes kulgevate f체체sikaliste protsesside kirjeldamisel samav채채rsed.
Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis n채itab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena.
Elektrilised j천ud on ka v채ga tugevad 체letades gravitatsioonij천ude aktuaalses energia piirkonnas rohkem kui 40 suurusj채rgu v천rra.

Elektriv채ljatugevus on f체체sikaline suurus, mis v천rdub antud v채ljapunkti asetatud punktlaengule m천juva j천u ja selle laengu suhtega
Elektromagnetiline vastastikm천ju - tugevam kui gravitatsiooniline vastastikm천ju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikm천jud.
Elektromotoorj천ud - suurus,mis on v천rdne pos 체hiklaengu 체mberpaigutamiseks tuleva k천rvalj천udude t철철ga (emj.)E. 횥hik volt (V).

Elementaarosakesteks nim. mateeria k천ige v채iksemaid koostisosi, mis k채ituvad k천igis f체체sikalistes protsessides jagamatu tervikuna.
Elu marsil on P채ikeses체steemi etidest k천ige t천en채olisem, sest seal leidub vett ja seal on kliimav철철tmed ning aastaajad.
Europal on v천rreldes teiste kuudega m채rkimisv채채rne osoonikiht mis sarnaned Maa omaga, kuid on siiski kordades h천redam.

Efektiivdoos hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust v천ttes arvesse kiirguste erip채rad.
Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel k체llaldaselt v천imalusi energia kokkuhoiuks.
Elektrik체te on mugav ja vajab v채ga v채he hooldust, elektrik체tte s체steem on usaldusv채채rne ja ei pea seda kogu aeg valmama.

Elektriv채lja tugevus f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui suur j천ud m천jub selles v채ljas 체hikulise positiivse laenguga kehale.
Elektrol체체t nim keemilist 체hendit, mille lagunemisel saavad tekkida erim채rgiliselt laetud ioonid v천i keemilised r체hmad
Elemendil on praegusel 1 H Triitium ehk 체liraske vesinik ajal teada kokku 체le 300 stabiilse isotoobi 9 Vesiniku혻isotoobid

Elementaarlaeng on v채iksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne)
Ellips - ovaaliga sarnane kinnine k천verjoon, mille suurim l채bim천천t on v채iketelg, v채ikseim l채bim천천t aga suurtelg.
Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele kehale tema temperatuuri t천stmiseks 체he kraadi v천rra.

Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis t천stab antud aine 체he massi체hiku temperatuuri 체he kraadi v천rra : (valem vihikus)
Ehkki jupiteril on suur mass, P채ikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda v채iksem, on tal suhteliselt v채ike tihedus.
Elektromagnetilist vastastikm천ju on lihtsam m천ista, kui alustada eraldi selle kahest piirjuhust: elektrilisest ja magnetilisest vastastikm천just.

Elektronegatiivsemal aatomil on seet천ttu negatiivne osalaeng 灌 -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng 灌 +. See on polaarne side.
Entroopia on ka s체steemi korrastamatuse m천천t: mida suurem on entroopia, seda suurem on s체steemi korrastamatus ehk kaos.
Elastsusj천ud - On j천ud mis tekib keha kuju muutumisel ( deformeerimine) on alati vastassuunaline keha kuju muutuvale j천ule.

Elastsusj천ud on j천ud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha p체체ab v천tta tagasi oma esialgset kuju.
Elektrilaeng on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha v천imet v천tta osa elektromagneetilisest vastastikm천just.
Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine h천천rumise, elektrostaatilise induktsiooni v천i laetud kehaga puudutamise teel.

Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4)
Elektrol체체tkondensaator v채ike vahekatete kaugus 체heks katteks metallfoolium deelektrikuks aga tema pinnal moodustunud oksiidikile.
Elektromagnetv채li on elektromagnetilist vastastikm천ju vahendav 체htne v채li, mis v천ib avalduda kas elektri- v천i magnetv채ljana.

Elektromagnetv천nkumised v천nkumised on perioodilised elektrilaengu edasi-tagasi liikumised vooluringis, mis toimuvad ilma v채lise vooluallika abita.
Emj on vooliallika max pinge, saadakse avatud vooluringi puhul kui voltmeeter on 체hendatud r철철biti vooluallikaga.
Energiakvant on v천rdne v천nkesagedusega f. Valgusosakese footoni energia E. V천rdetegurit h nimetatakse Plancki konstandiks.

Entroopia on suurus, mis kasutab TDS kaugust tasakaaluasendist, mida tasakaalulisem on s체steem, seda suurem on entroopia.
Esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas v천etakse soojust ja antakse tagasi k체tteseadmetes voolavale veele.
Esik체ljel on kraatritega k천ige tihedamalt kaetud mandriline l천unaosa, mis sarnaneb selles osas m천nev천rra tagak체ljega.

Elastsusj천ud on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni p천hjustavale j천ule, sellest ka miinusm채rk Hooke셢 seaduses.
Elektrilaeng e. laeng on f체체sikaline suurus, mis n채itab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikm천jus.
Elektrilie varjestamine - mingi keha kaitsemine elektriv채lja m천jude eest, selleks tuleb keha 체mbritseda metall v천rguga v천i kestaga

Elektrimahtuvus - Elektrostaatikas t채hendab elektrimahtuvuse m천iste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini.
Elektriv채lja j천ujooneks nimetatakse m천ttelist joont, mille igast punktist t천mmatud puutuja siht 체htib v채ljatugevuse vektori sihiga.
Ena - masti ei ole sellisel juhul esimene m철철das천itja m채rganud, et tagas천itja on m철철das천itu juba alustanud.

Elektriv채lja potensiaal on t철철, mida tuleb teha positiivse 체hiklaengu A = viimiseks sellisesse punkti, kus elektriv채li ei m천ju.
Elektromagnetlainetel on k척ik samad omadused nagu teistelgi lainetel : nad murduvad, peegelduvad, interfereeruvad ja difrageeruvad.
Energia 체lekanne - H체draulilistes s체steemides toimub energia 체lekanne torustikes ja l천dvikutes voolava h체drovedeliku abil.

Energiaaudiitorile on suureks abiks eelnevalt regulaarselt ja s체stemaatiliselt kogutud vee-, elektri- ja energiatarbe n채itajad.
Entroopia s on termod체naamilise s체steemi olekuparameeter, mis kirjeldab energia p철철rdumatut hajumist soojusn채htustel.
Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel k체llalt kineetilist energiat, et levida laiali ning t채ita t채ielikult teda 체mbritsev

Ernest ratherford orbitaalmudeli 엍sa. Orbitaalmudel vastuolud: *aatomite seletamatu stabiilsus. *aatomite eristamatus.
Elastsusj천u t철철 on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusj천ud on omavahel vastassuunalised.
Elektriv채lja potentsiaal t철철, mida tuleb teha (positiivse) 체hiklaengu viimiseks antud v채ljapunktist sinna, kus v채li ei m천ju.

Elektrol체체d - keemilised 체hendid ( hape, alus v천i sool), mille lagunemisel saavad tekkida erim채rgilised laetud ioonid.
Elektrol체체tide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrol체체di lahustumisel vees.
Elektromagnetism on p천him천tteliselt kolmem천천tmeline: k천ik tema valemid pannakse kirja kas rootori v천i vektorkorrutisega.

Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz.
Elektromagnetlainete spekter on l천pmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis j채채b raadiolainete ja r철ntgendiapasooni vahele.
Elektromagnetv채li on elektromagnetilist vastasikm천ju vahendav 체htne v채li, mille piirjutudeks on elektriv채li ja magnetv채li.

Elektromotoorj천ud on arvuliselt v천rdne t철철ga, mida k천rvalj천ud teevad 체hikulise positiivse laengu nihutamisel piki ahelat.
Elementaarosake on mikroosake, mis v천tab k천igist t채nap채eval tuntud f체체sikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna.
Elementaarsed on vaid 6 kvarki ja 6 leptonit (aineosakesed) ning bosonid, mis vahendavad fundmentaalseid vastastikm천jusid.

Elliptilised E0, E3, E7 Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad
Efektiivdoos kogu inimese keha kiiritust v채ljendav doos, m천천t체hikuks Sv (siivert, sagedamini mSv ehk millisiivert
Elastsed - v천tab p채rast j천u m천jumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei v천ta tagasi esialgset kuju.

Elektrilaeng f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikm천jus.
Elektriv채lja tugevus - elektriv채lja tugevus n채itab, kui suur j천ud m천jub selles v채ljas 체hikulise positiivse laenguga kehale.
Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda l채biva magnetv채lja muutumisel.

Elementaarosakesed - mateeria k천ige v채iksemad koostisosad, mis k채ituvad 체htse tervikuna ega koosne lihtsamatest osakestest.
Energialiigid tuule-, p채ikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse.
Eneseinduktsiooni n채htus Muutuv magnetv채li tekitab elektromotoorj천u sellessamas juhis, mida l채bib magnetv채lja tekitanud vool.

Eneseinduktsiooni n채htuseks nimetatakse n채htust, mille puhul magnetilist induktsiooni juhtmes p천hjustab voolu muutumine juhtmes endas.
Eritakistus n채itab, kui suur on mingist ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja ristl천ikepindalaga juhi takistus.
Esmased tunnused on erutus, peap철철ritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja s체dametegevuse kiirenemine.

Eukleides Tema on Antiik-Kreeka 천petlane, kes pani aluse t채nap채eva koolimatemaatikas 천petatavale geomeetriale.
Ekg on ohutu. Ei anna elektrilisi laenguid nt: l철철ke V천ib tekkida l철철ve kohtadele kus asetati elektroodid.
EKG
Elektrijaamad on 체hendatud energias체steemiks, mis tagab meile elektrienergia ka m천ndade s체steemi osade rikete korral.

Elektrivool - Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine aines elektriv채lja poolt avaldatava j천u m천jul.
Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektriv채lja ,mis tekkida j천u pannes laetud osakesed liikuma.
Elementaarlaeng - q=1.6*10-19C. 3. Erim채rgiliste laengute vahel m천jub t천mbej천ud, samam채rgiliste vahel aga t천ukej천ud.

Elementaarosake on aineosake, mis pole jagatavad v채iksemateks osakesteks, ei jagune t체kkideks, nad muunduvad 체ksteiseks.
Enegitase - aktseptornivoo.19.Ruumlaengu tekitatud elektriv채li pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.
Elastsusj천ud - elastsusj천uks nim. kehas tekkivat j천udu, mis on v천rdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva j천uga.

Elekriv채ljaj천ujooned on jooned mille puutuja siht mis tahes punktis 체htib elektriv채lja tugevuse vektori sihiga antud punktis.
Elektri hulka - mi체체체lituss iseenesest on samav채채rne elektrilaenguga - m천천detakse mitte kulonites, vaid kilovatt-
Elektrimahtuvus on suurus mis iseloomsutab elekttrit juhtiva keha v천imet v천tta vastu ja s채ilitada endas elektrilaengut.

Elektritarvitiks on nt elektrimootor, k체ttekeha, lamp jne. Tarvitis muutub elektrienergia mingiks teiseks energia liigiks.
Elektriv채lja j천ujoone - on sellised jooned, mis igas punktis t천mmatud puutja siht 체htib elektriv채lja tugevuse vektori sihiga.
Elektromagneetiline induktsioon - Galvanomeetri ahelas tekivad voolu nim induktsioonvooluks.Selle p천hjustaja on magnetvoo muutumine ajas.

Elektromagnetilised 체hikud on osa elektriliste 체hikute s체steemist ning p천hinevad p천hiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda l채biva magnetv채lja muutumisel.
Elektromotoorj천ud on v천rdne t철철ga, mida teevad k천rvalj천ud elektrilaengu q 체mberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses.

Endainduktsioon on n채htus, kus voolu muutmise teel tekib magnetvoo muutus, mis p천hjustab induktsiooni elektromotoorj천u.
Energiaspekter on diskreetne. Energiakvantide suurus on m채채ratud mingite t채isarvudega, mida nimetatakse kvantarvudeks.
Entroopia makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternod체naamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel.

Europa pind on 채mblikuv천rgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega ". Pind "kanalite" vahel on v채ga hele.
Eesti j천eorgudes on terrassid kujunenud kitsaste, enamasti m천nek체mne kuni m천nesja meetri laiuste l천ikudena piki j천ge.
Elastsusj천ud on tingitud: Elastsusj천ud on tingitud keha koostisosakeste asendi muutumisest v채lise m천ju tagaj채rjel.

Elektrimahtuvus kahe juhi elektrimahtuvuseks nimetatakse 체he juhi laengu ja nende juhtide potentsiaalide vahe suhet.
Elektrimotoorj천ud on k천rval j천udude poolt vooluallikas laengute 체mber saavutamiseks tehtud t철철 ja laengu suuruse suhe.
Elektrivoolu t철철 on v천rdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega

Elektrivoolu v천imsus on 1 v천rdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Elektrol체체did - osakesteks on ioonid (soolad, happed ja leelised ) metallid vabadeks laengukandjateks on elektronid
Elektromagentiline vastastikm천ju - Elektromagnetiline vastastikm천ju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise

Elektromagnetism - k채sitleb laetud osakeste mitte체htlast liikumist ning elektri ja magnetv채lja muundumist teineteiseks.
Eml - i tekitas esimesena saksa f체체sik Heinrich Hertz (1857-1894). Ta tekitas need avatud v천nkeringi abil.
Endainduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorj천u tekkimist elektriahelas, kui voolutugevus muutub samas ahelas.

Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust.
Ekraneerimine - sideme n천rgenemine elektroni(de) ja tuuma vahel, mille tagaj채rjel kasvab elektroni(de) potentsiaalne
Elastsusj천ud on v천rdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusj천ud Fe on v천rdeline keha pikkuse muutusega.

Elektrijuhtivus on muudetav mingi v채listeguri (valgus, temperatuur) m천jul Lubatud tsoon Keelutsoon T채idetud tsooniala
Elektriv채li dielektrikus - Kui dielektrik asetada v채lisesse elektriv채lja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi.
Elektronide v채ljumist철철 - nim elektronide v채ljumist철철 on minimaalne footoni energia, mis antud aines kutsub esile fotoefekti.

Endainduktsiooni induktiivsus - endainduktsiooni esinemine m채채ratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmes체steemis magnetvoogu.
Edaspidises tekstis nimetatakse osakese leiut천en채osust lihtsamalt leiulaineks 3. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega.
Efektiivv채채rtus on v천rdne niisuguse alalisvooluga, mis KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)체ldine- elektril철철k.

Elektorn on v천imeline 체letama kitsaid t천kkeid, mille 체letamiseks tal tegelikult energiat ei tohiks j채tkuda.
Elektri salvestamine - Elektrienergia salvestamine t채hendab lihtsustatuna teatud salvestusseadme kasutamist v천i olemasolu.
Elektrivoolu suund on m채채ratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda.

Elektrivoolu t철철 voolu kulgemisel juhis teb elektrij천ud laengukandjate liikumist pidurdavate j천udude vastu t철철d.
Elektriv채lja tugevus - f체체sikaline suurus, selleks nim. elektriv채ljas pos. laengule m천juva j천u ja laengu suuruse suhet.
Elektrod체naamikaks nim. f체체sika haru, mis l채htub n채htuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikm천just.

Elektronegatiivsuste erinevus on suhteliselt v채ike. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side.
Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja 체htlase heledusprofiiliga (heledus v채heneb 체htlaselt serva suunas) galaktika.
Energias채채stu on lihtne alustada, selleks piisab v채ikestest muutustest igap채evases k채itumises Kasutatud materjalid

Esimese m천천temehhanism on elektrod체naamiline v천i elektromagnetiline logomeeter, harvem alaldiga magnetoelektriline s체steem.
Elektrijuht nimetatakse ainet v천i ainete segu, mida m철철da elektrilaeng v천ib kanduda 체helt kehalt teisele.
Elektrimahtuvuse t채hiseks on C. C= q/w. Mahtuvus on arvuliselt v천rdeline laenguga, mis t천stab juhi potentsiaali 체hiku v천rra.

Elektrimootorid on palju suurema kasuteguriga: m천ned muudavad rohkem kui 90 % sissetulevast elektrienergiast t철철ks.
Elektromagnetism - k채sitleb elektri ja magnetn채htuste s체gavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi.
Elektromotoorj천ud n채itab k천rvalj천udude t철철d positiivse 체hiklaengu 체hekordsel l채biviimisel kogu vooluringist:

Elektromotoorj천ud on pinge v채lja l체litatud (t체hijooksul) vooluallika klemmidel v천i avatud vooluringi katkestuskohas.
Elektromotoorj천ud on p천hjuseks mis tekitab ja s채ilitab elektrivoolu suletud vooluahelas. M천lemad l체litid on suletud.
Esivanemate kohta on veel v채hem andmeid, kui isa kohta; Newton ise arvas end p천lvnevat Wesby쨈st Lincolni krahvkonnas.

Estcube - 1 alams체steemid Satelliitsidejaam (l체hend GS) 뿈 횥lesandeks v천imaldada raadiosidet satelliidiga
Eba체htlus on muutnud valguse, soojuse ja aine koostoime uurimise tavaliste objektide n채itel 체sna keeruliseks.
Ei kehti selle asemel peab paika summaarse energia, ehk mehaanilise ja siseenergia summa j채채vuse seadus.

Ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.v채ljas v천rdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele j채채b dielektriku kiht.
Elektriv채ljal on mitmeid omadusi kuid tema p천hiomadus on see, et ta m천jub v채lja asetunud laengule elektrij천uga.
Elektromotoorj천ud on v천rdeline voolukontuuri pinda l채biva k-v천rde tegur k=9109 Nm2/C2 magnetvoo muutumise kiirusega.

Elektronvolt - eV, t철철 mida elektriv채li teeb elementaarlaengu viimisel 체hest v채ljapunktist teise kui pinge 1V
Enamasti 10 43 s) puudusid kontiinuumi omadused, nii et v채ited ajavahemiku kohta 0...1043 s on m천ttetud.
Eritakistuse 체hik on 1꽗 x m. Takistuse s천ltuvus temperatuurist Temperatuuri t천usmisel metallkeha takistus suureneb.

Ettevaatust laserkiirgus! Ettevaatust laserkiirgus! Ettevaatust! N채htav ja/v천i n채htamatu laserkiirgus.
Elamis - ja kasutusk천lbmatu maa kogupindala 31 500 km2 on v천rreldav kolmveerandi Eesti maismaa pindalaga.
Elastsusj천uks nimetatakse j천udu, mida elastselt Vedelik ja gaas deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale.

Energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termod체naamilises ringprotsessis.
Entroopia s on termod체naamiline olekufunktsioon, mis kirjeldab energia p철철rdumatut hajumist soojusn채htustel.
Esemel on pragusid v천i konarusi, siis on v천imalik kajameetodil m채채rata defektide asukohta ja s체gavust.

Esi - hariliku roolikangi asendamist tugevdatud ja pikema mene m천jub esirattale, teine tagarattale.
Estcube - 1 alams체steemid Kommunikatsiooni alams체steem (l체hend COM) 뿈 V천imaldab suhtlust satelliidiga.
Etalon on seade m천천t체hiku reprodutseerimiseks, s채ilitamiseks ja t철철m천천tevahenditele 체lekandmiseks.

Efektiivsemad on aga n채iteks luminestsentsdosimeetrid, mis reageerivad vahetult k천rgenenud radiatsioonifoonile.
Elastsusj천uks nimetatakse kehas tekkivat j천udu, mis on v천rdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale j천ule.
Elastsusmoodul ehk Youngi moodul on defineeritud kui normaalpinge, mis p천hjustab 체hikulise suhtelise pikenemise.

Electric - sailing.fi/ http://cubesat.atl.calpoly.edu/ http://www.lr.ttu.ee/eriala/2010sygis/Eriala_1102.pdf
Elektrivool - laengukandjate suunatud liikumine Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on v채ga suur.
Elektriv채lja p천hitunnus - Elektriv채lja mistahes punktis m천jub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrij천ud.

Energiasambad on looduses esinevad erineva tugevuse, struktuuri ja konsentratsiooniga sambakujulised energiavood.
Elastsusj천ud - keha kuju v천i m천천tmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat j천udu nim. elastusj천uks.
Elektrienergiaga on tegu energeetika seisukohalt, f체체sika seisukohalt on tegu tuumaenergiaga ehk aatomienergiaga.

Elektriv채ljatugevus on 체ksikute laengute poolt tekitatud elektriv채ljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis
Elektromagnetiline induktsioon igasugune magnetvoo muutus juhi asukohas p천hjustab juhis induktsiooni elektromotoorj천u tekke
Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetv채ljas.

Elektromagnetiline induktsioon on n채htus, mille puhul magnetv채lja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorj천ud (emj.).
Elektromagnetlainete skaala on diagramm, kus k천ik elektromagnetlainete liigid on reastatud sageduse v천i lainepikkuse j채rgi.
En1 - En2=hf Bohril 천nnestus oma teooria abil tuletada valem, mis kirjeldab vesiniku aatomi spektrit.

Erisoojuse si - 체hikuks on J / (kg . K) . Seega 체lekantav soojushulk Q = c m T ja keha soojusmahtuvus C = c m.
Eesti teadlased on seega 체pris p채devad nii p채ikesepatareide v채ljat철철tamise alal kui ka nende uurimise alal.
Elastsus on keha omadus muuta v채lise j천u toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju.

Elektrimahtuvus - 35. kondensaator- teineteisele l채hedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar.
Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt on arvuliselt v천rdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
<