- E tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Eoolilised – tuuletekkelised pinnavormid:  luide – positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda  liikuvad luited – ilma taimedeta  valged luited  hallid luited – üksikute rohttaimedega  deflatsioon – kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega (nn. „kõrbe kõnnitee“ tekkimine)  korrasioon – kivimite kulutamine, hõõrutamine tuule poolt kantud osakestega

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Eriteraline ehk porfüüsiline struktuur (kivimmassis esinevad suuremad kristallid, mis on magma põhimassist varem kristalliseeruma hakanud ja suuremaks jõudnud kasvada - fenokristallid). Struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid – tekivad kui magma paiskub maapinnale ja jahtub seal kiiresti.

Maateaduste kordamisküsimused

0

Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 10 punkti: • 3 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 3 punkti) • 2 avatud küsimust (üks küsimus 2-punktiline ja teine 1-punktiline) • arvutusülesanne 2 punkti • mullastikukaardi ülesanne 2 punkti Hinde kujunemine: A üle 9 punkti; B 8; C 7; D 6; E 5; F alla 5 punkti.

Mulla kordamine

0

Elu maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmisel 288 °K e. +15 °C. Tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 °C tekib tänu atmosfääri kaudu toimivale kasvuhooneefektile  osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus’e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi

Loodusmuuseum

0

El eluviaalhorisont – väljauhtehorisont, lessiveerunud horisont Ea leethorisont – väljauhtehorisont, valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja keemilistest ühenditest vaesunud horisont.

Mulla kordamine

0

Endis - Eesti-elu-olu IV. Eesti kirjandusmuuseum, Tartu, 316 lk. 13 2. Krall H, Pork E jt. 1980. Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, Tallinn, 87 lk.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 20 punkti: • 5 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 5 punkti) • 2 avatud küsimust (üks 3-punktiline ja üks 6-punktiline – kokku 9 punkti) • mullastikukaardi ülesanne 6 punkti

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

0

Eristamisel on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu, eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel.

Mullateaduse kospekt

0

Energiatootmisviisidega on tõusnud tänu sellekohasele teadusarendustegevusele Eestis ja Euroopa Liidus • tarbijad on igakülgselt informeeritud kodumaiste taastuvate ressursside kasutamise eelistest lokaalküttes [4]

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

0

Enamus muldadel on ühesugune tabel, kus on lõimis, huumuse sisaldus ja tüsedus. Eraldi tabelid on errodeeritud muldadel (kallak), lammimuldadele, deluviaalmuldadele, turvasmuldadele, paepealsetele muldadele.

Mullateadus

0

Epidoot - , andalusiit-, pürokseensarvkivi jne. 138. Olulisemad moondekivimite lähte- e. emakivimid nende moondeproduktid madala, keskmise ja kõrgema astme metamorfismil.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Enamasti bt - või BC-horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või

METSAMULLATEADUS

0

Eriteraline e. porfüüriline, peitkristalliline e. afaniitne, amorfne e. klaasjas Tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Eestimaal on teada kokku 64 vabaltelavat imetajaliiki (koduloomad ja farmiloomad seega välja arvatud), kellest 38 (59%) moodustavad pisiimetajad.

Puisniitude loomastik

0

Enamasti alumo - silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti.

Mullateadus

0

Erinevatel materjalidel on erinev tekstuur, näiteks mida suurem killustik, seda robustsem muster, või siis plaatpinna puhul väiksem muster tundub tihedam.

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

0

Ehitusdegradatsioon – vaadata, kuhu ehitada, huumusmulla koorimine Muldade ebaõige kasutamine – huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu

Mullateaduse III KT

0

Elektrienergia pakkuja on iga majapidamine ise valinud (enamasti ikkagi Eesti Energia), liinid on külas olemas, kõigis majapidamistes on elekter sees.

Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla

0

Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist.

Mullateaduse eksam

0

Effusiivsete e. purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.

Mullateaduse II. KT

0

Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW \/ See põhjustab ka Põhja-Eesti pankranniku sakilise piiri.

Maateadus alused

0

Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis.

Puisniitude loomastik

0

Efusiivsed ehk purskekivimid. Kui magma kristalliseerub maakoore sügavamates kihtides, tekivad intrusiivsed ehk süvakivimid.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Eesti metsandusel on oluline roll riigi majanduses, ökoloogilise tasakaalu säilitamises ja sotsiaalsete funktsioonide täitmises.

Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid

0

Epifüüdid - epiphytic) või mitmesugustele loomadele(epizoic), samuti võivad mõned liigid elada teiste organismide

Fütobentos

0

Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

0

Elu vee - elu vastu vahetanud, seetõttu nad kord peaaegu kaotasid luukilbid, siis omandasid need jälle uuesti.

Puisniitude loomastik

0

Eratosthenes – kreeka mõttetark, kes tegi 250 e.m.a. erakordselt täpse määratluse Maa ümbermõõdu kohta.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Eesti kliima on välja kujunenud, sõltuvuses merest läänes ja põhjas ning suurest mandrist idas ja lõunas.

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

0

Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Erinevused k1 - st kergema lõimisega, ei esine Bt horisonti, LP-st profiili ülaosas puuduvad ülavee tunnused.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Enamikul roomajatel on süda kolmakambriline, kuid siiski on vatsake jaotatud mittetäieliku vaheseina abil kaheks.

Puisniitude loomastik

0

Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja.

Toompark

0

Eelviikingi - ja viikigiaegsete asulate ja linnuste luumaterjalis torkab kohati silma hobuseluude rohkus.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Eklektitsism - erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil.

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

0

Elavhõbedabaromeeter on elavhõbedaga klaastoru, mille alumises otsas on väike kinnine elavhõbeda reservuaar.

Meteoroloogia konspekt

0

Erinevates muldades on liikuvaid toitaineid erinevalt, järelikult kehtib iga mulla kohta oma kindel võrrand.

Mullateadus

0

Eesti loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses.

Loodusmuuseum

0

Eksogeensed pinnavormid - Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks.

Maateadus

0

Elektromagnetiline kiirgus - energia levimine ruumis või keskkonnas elektri- ja magnetvälja lainetusena.

Maateadus

0

Epitsenter – kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Eriniiskuseks nimetatakse ühes kilogrammis niiske õhus sisalduva veeauru hulka grammides.

Meteoroloogia konspekt

0

Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur.

KÕDUSÕNNIK

0

Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Erinevalt tekstuurist on enamik struktuurseid tunnuseid paremini jälgitavaid mikroskoobi abil.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Erinevates taimsetes - loomsetes organismides on nende koostiskomponentide osatähtsus erinev.

Mullateadus

0

Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja dolomiitidega, piiratuma levikuga.

Savimineraalid ja mineraalid

0

Energia ülekaalus - vool on käre h

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

0

Eriniiskus - antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumis oleva niiske

Eksami materialid

0

Efektiivne kiirgus - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.

Maateadus

0

Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad.

Puisniitude loomastik

0

Erinevaid mineraale on ca 3000. Primaarsed mineraalid – magma tardumisel tekkinud.

Mullateaduse üldosa

0

Endogeenne – Endogeenne – Klaasi, L ebaselge K5 M – (F,Cl, OH Isel.

Kivimid ja mineraalid

0

Eluvorm – ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Eellastel on tiivad evolutsiooni käigus tekkinud, aga hiljem kadunud.

Puisniitude loomastik

0

Eluvio - deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted

Mullateadus

0

Eelduseks on asukoht, mis peaks olema võimalikult hästi vaadeldav.

Maastiku kujundamine

0

Ekr keskpaik - X saj. eKr) asualid ja kalmistuid on väga vähe leitud.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Emased on väiksemad. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas.

Puisniitude loomastik

0

Ehitusdegradatsioon – ehitamine mingi püsiva infrastruktuuri mulla peale.

Mullateaduse loengud

0

Elastsed – keha kuju taastub, deformatsioonistruktuure ei teki.

Maateadus alused

0

Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Eemaldada mehhaaniliselt – pika kepi ümber keerates ja veest välja tõstes.

Veesilmade aastaringne hooldus

0

Elementaarprotsessideks kamardumine – Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine.

Mulla eksam

0

Eriotstarbega satelliite on palju. Neist igaüks täidab vastavaid ülesandeid.

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

0

Eesti alale on tõenäoliselt kõik koduloomaliigid sisse toodud.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Erinevad osakesed on erineva mineraloogilise ja keemilise koostisega.

Mullateadus

0

Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas

Niiskus pilvedes

0

Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle.

Muru väetamine

0

Eluvate organismide - kõrgemate taimede ja mikroorganismide omadus.

Mullateadus

0

Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki:

Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid

0

Eralduvatd - ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad

Eksami materialid

0

Eristub kaela - , rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks.

Puisniitude loomastik

0

Enamikul satelliitidest on pardal transporderinimelised seadeldised.

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

0

Ebatsuuga – viljakat, parasniisket mulda nagu kuusk

Mullateaduse III KT

0

Eesti puisniitudel on täheldatud nematoodide suurt arvukust.

Puisniitude loomastik

0

Eesti põlevkivimaardla on tekkinud ühe vetikaliigi jäänustest.

Maateadus alused

0

Elementaarvalgla - valgla on jaotatud väikesteks osadeks.

Hüdroloogia materjalid

0

Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed.

Puisniitude loomastik

0

Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi – suvine

Hüdroloogia eksam

0

Eesti põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.

Maateadus alused

0

Epipedonid e. huumusprofiilid, kliimaolud.

Mullateaduse III KT

0

Erisuunas - vulkaanide purse maavärinad

Eksami materialid

0

Eelduseks on vormidevaheline harmoonia.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal.

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

0

Eoolilised - tuuletekkelised pinnavormid

Eksami materialid

0

Erinevatele erialadele on vaja erinevaid käsitlusi.

MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED

0

Elg – näivleetunud horisont.

Mullateaduse üldosa

0

Eesti muldadele on iseloomulik ka kivisus.

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

0

Eemaldatud põhjasete on hea kompostimaterjal.

Veesilmade aastaringne hooldus

0

Erinevtel teguritel on sageli erinev skaala.

Mullateadus

-1

Eksogeenne – eksogeenne – fosforiidid muguljad, kihilised punakaspruun, agreg.

Kivimid ja mineraalid

-2

Eesti talupoeg on juba minevikust saati rassinud kividega, on korjanud neid põldudelt piirete rajamiseks ja Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks.

Kiviktaimla rajamine

-3

Ekseeder - aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

-3

Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad.

Maateadus alused