- E tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Eksponent - JA LOGARITMVÕRRAND EKSPONENT- JA LOGARITMVÕRRAND (kordamine tasemetööks) (kordamine tasemetööks) ( ) 1. log 2 x 2 + 10 x + 8 = 5 ( ) 1. log 2 x 2 + 10 x + 8 = 5 2. log 2 ( 3 − x ) + log 2 (1 − x ) = 3 2. log 2 ( 3 − x ) + log 2 (1 − x ) = 3 3. log 2 ( 4 − x ) + log 2 (1 − 2 x ) = log 2 9 3. log 2 ( 4 − x ) + log 2 (1 − 2 x ) = log 2 9 4. ln ( x −1) = 2 4. ln ( x −1) = 2 5. 3 log 3 + 7 log 3 x = 6 5. 3 log 3 + 7 log 3 x = 6 2 2

Logaritm ja exponentvõrrand

0

Eelnevast on näha, et kohal x 3 funktsiooni kahanemine läheb üle kasvamiseks, järelikult antud funktsioonil on lokaalne minimum kohal x 3 . Arvutame miinimumpunkti ordinaadi: y(3) = 33 5 3 2 3 3 7 2. b) Arvutame funktsiooni y x 3 5 x 2 3 x 7 väärtused lõigu 2; 4) otspunktides: y ( 2) ( 2) 3 5 ( 2) 2 3 ( 2) 7 27, 3 2 y ( 4) 4 5 4 3 4 7 3. Järjestame funktsiooni leitud väärtused: f 2 f 3 f 4 . Seega funktsiooni vähim väärtus lõigul 2; 4) on 27.

Keskkooli lõpueksam (2008)

0

Eespool on n¨idatud, et funktsiooni f (x) = sin x n-ndat j¨rku tuletis f (n) (x) = a a π π sin x + n . Leiame f (0) = 0, f (0) = sin = 1, f (0) = sin π = 0, 2 2 3π 5π f (0) = sin = −1, f (4) (0) = sin 2π = 0, f (5) (0) = sin = 1 jne. Siit 2 2 j¨reldub, et k˜ik funktsiooni sin x paaris j¨rku tuletised punktis 0 v˜rdu- a o a o (2n+1) vad 0-ga, paaritut j¨rku tuletised f a (0) = 1, kui n on paarisarv ja f (2n+1) (0) = −1, kui n on paaritu.

Lembit Pallase materjalid

1

Eksa - E 10 18 ato- a 10-18 peta- P 1015 femto- f 10-15 tera- T 1012 piko- p 10-12 giga- G 109 nano- n 10-9 mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3 hekto- h 102 senti- c 10-2 deka- da 10 detsi- d 10-1

X klassi matemaatika lühikonspekt

0

Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada {𝑆𝑛 } on koonduv, st ∃ lim 𝑆𝑛 = 𝑆, kusjuures suurust Kui astmerida hajub punktis x0, siis see astmerida hajub iga x korral, kui |x|>|x0| teisendusega 𝑓̂(𝜉), siis selle funktsiooni tuletise Fourier' teisendus on2𝑖𝜋𝜉𝑓̂(𝜉). Selle abil saab teisendada 𝑛→∞ diferentsiaalvõrrandid algebralisteks võrranditeks.

Matemaatiline analüüs II 1. kollokviumi spikker

0

Eksponentfunktsiooni väärtus on positiivne argumendi y=(1/a)x y=ax iga väärtuse korral;  kui a>1, on eksponenfunktsioon rangelt kasvav, kui 0

Konspekt

0

Eksponent - ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende Kui asendada muutuja y unktsioonis f(x) ilmutatud avaldisega,siis Funktsiooni piirväärtuse definitsioon ja geomeetriline piirväärtus lim 𝑓(𝑥) = 𝑏 ehk suvalises protsessis x→a, a≠0 läheneb graafiku 𝑥→𝑎 määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud muutub võrrand samasuseks.

Matemaatiline analüüs 1, teooria, spikker, kontrolltöö 1, matan

0

Eksponent - ja logaritmfunktsiooni omaduste kasutamine vastavate võrrandite ja võrratuste lahendamisel; • eksponent- ja logaritmfunktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; • eksponent- ja logaritmfunktsioonide pöördfunktsioonide, nende määramis- ja muutumispiirkondade leidmine ning graafikute skitseerimine.

logaritm-ja eksponentfunktsioonid ja -võrratused

0

Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul y= , kus astme alus a on konstantne ja a>0 ja a≠1. Määramispiirkond X= ja väärtuste hulk Y=(0,∞). Def.Trigonomeetrilised funktsioonid on funktsioonid kujul y=sinx,y=cosx,y=tanx ja y=cotx radiaanides antud argumendiga x. Määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised:

Matemaatiline analüüs I 1. kt teooria

0

Eelduse kohaselt on funktsioon y = f (x) diferentseeruv kohal x, j¨relikult a teoreemi 2.1 p˜hjal ka pidev kohal x. Pideva funktsiooni p¨¨rdfunktsioon o oo x = ϕ(y) on samuti pidev vastaval kohal y, st sellest, et ∆y → 0 j¨reldub, et a ka ∆x → 0. Siit saame, et 1 1 ϕ (y) = = , ∆y f (x) lim ∆x→0 ∆x

Lembit Pallase materjalid

0

Ehkki tulemuseks on jällegi murdvõrrandite süsteem, on see siiski lihtsalt taandatav lineaarvõrrandite süsteemiks, kasutades võrde põhiomadust: v1 + v2 = 20,  v1 − v2 = 16. Selle süsteemi lahendamiseks liidame võrrandite vasakud ja paremad pooled: v1 + v2 = 20 + v1 − v2 = 16

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa

0

Eelduse kohaselt on ϕ ′ ( t ) ≠ 0 , seega pöördfunktsiooni tuletiseks on antud funktsiooni tuletise pöördväärtus ehk dt 1 = Φ′( x ) = . dx ϕ ′( t ) Kokku saame, et ′ ( ∫ f [ ϕ(t )] ϕ ′(t )dt ) x = f [ ϕ ( t )] ϕ ′( t ) ⋅ 1 ϕ ′( t ) = f [ ϕ ( t )] = f ( x )

Matemaatiline analüüs - konspekt II

1

Eksponentsiaalne kasvamine on palju kiirem kui polünomiaalne ehk polünoomiga antud kasvamine.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Eksaktne dv – M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 nim. Eksaktseks e. täisD-ga võrrandiks, kui leidub f-n u=u(x,y) nii, et täisD on kujul du(x,y)=M(x,y)dx+N(x,y)dy st. u ( x, y ) u ( x, y) = M ( x, y ) = N ( x, y) x , y Eksaktse DV lahendamine taandub sobival kujul f-i u määramisele.

DV võrrandid 1 kontrolltöö Spikker

0

Eelnevas jutus on esitatud kokku 4 kellaaega, tee pikkus, pähklite kaal ja pudelite arv. Kõik need arvud peale pudelite arvu on ligikaudsed arvud, sest pähkleid võis olla ka 301 grammi, Ronald võis tööle jõuda 8.16 ja rong võis väljuda 17.21.

Referaat ligikaudsest arvutamisest

0

Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks.

Loogika kokkuvõte

0

Eksaminandil on vaja selgeks õppida põhimõisted ning aru saada teoreemidest, valemitest ja meetoditest. Teoreemid, valemid ja lahendusmeetodid jms jäävad meelde seda paremini, mida rohkem nende kohta ülesandeid lahendatakse.

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

0

Ekstreemumi leitakse nim. Sihifunktsiooniks. Opt.ül-dex on leida sihifun-i z=f(x,y) maksimum või min, kui muutuja x ja y peavad rahuldama piirangut g(x,y)=b kitsenduste tulemusena väheneb argumentide MP mingi intervalli piires.

Konspekt eksamiks

0

Eksponentfunktsioon on funktsioon järgmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0. Lisaks sellele võrratusele eeldame veel, et a = 1 Eksponentfunktsiooni korral X = R ja Y = (0,∞).

Matemaatiline analüüs I

0

Eelduse kohaselt on f (x) pidev l˜igul [a; b]. Seega keskv¨¨rtus omaduse p˜hjal o aa o leidub selline ξ ∈ [x; x + ∆x], et Φ(x + ∆x) − Φ(x) = f (ξ)(x + ∆x − x) = f (ξ)∆x. Sellest j¨reldub, et

Lembit Pallase materjalid

0

Ehakaalude jaotus on paremale kallutatud (asümmetriakordaja>0) ning jalanumbrite jaotus on sümmeetrilin tus on terava tipuga (järsakus>0) ning kehakaalude ja jalanumbrite jaotused on lameda tipuga (järsakus<0).

Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

0

Ekstreemumite uurimine on päris oluline, kuna tänapäeval on ikka kombeks kõike kas maksimeerida või minimeerida: majandusteadlased tahavad maksimeerida kasumit, vormeli-insenerid tippkiiruseid ja õpilased uneaega.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Eksisteeri või on lõpmatus: lim 𝑓 𝑥 = ±∞ või puudub 𝑥→𝑎+ lim 𝑓 𝑥 = ±∞ või puudub 𝑥→𝑎− Ülesanne. Leida järgmiste funktsioonide katkevuspunktid, teha kindlaks nende liik.

Funktisooni pidevus

0

Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks.

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

0

Ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga: f′(a) = f′(b) = f′(c) = 0. Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed.

Matemaatiline analüüs l.

0

Eksponentf - n on f-n milles sisaldub e ( ....), mis on võetud astmesse x. 8. Mis on logaritmfunktsioon? Esitage logaritmfunktsiooni näide ja koostage selle graafik!

Matemaatiline analüüs

0

Eksponentfunktsioon on üksühene ja tal on pöördfunktsioon x= (logaritmfunktsioon) Pöördfunktsiooni võtmisel määramispiirkond ja muutumispiirkond vahetavad kohad.

Matemaatiline analüüs I kontrolltöö

0

Eksponentfunktsioon – y = , kus astmealus a on konstantne ja rahuldab võrratust a>0. Lisaks sellele eeldame veel, a ≠ 1, sest muidu oleks see konstantne funktsioon.

Matemaatiline analüüs I KT

0

Ekse ehk anomaalia, jäme viga on ekslik katse- või vaatlustulemus, mis tavaliselt on eristatav suure kõrvalekaldena ülejäänud katsetulemustest.

Rakendusstatistika kokkuvõte

0

Eksponentfunktsioon on funktsioon järgmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0. Lisaks sellele võrratusele eeldame veel,

Matemaatiline analüüs l.

0

Ekstsessi kordaja - 1.06 Variatsioonikoefitsiendid variatsiooniamplituudi järgi 25.16 standardhälbe järgi 7.44 dke tunnuse kaal järgmised arvkarakteristikud:

Statistika kordamisülesanded

0

Eesmark on laiendada Riemanni mottes integreeruvust funktsioonidele: ˜ ˜ ˜ funktsioon f (x) on antud lopmatul poolloigul [a, +∞), (−∞, b] voi

Matemaatiline analüüs terve konspekt

0

Eestikeelsetes proosatekstides on a-tähe esinemissagedus ligikaudu 0,14. Kui suur on tõenäosus, et kümne juhuslikult valitud tähe hulgas on vähemalt üks a-täht?

Tõenäosusteooria II

0

Eelduse kohaselt on funktsioon v(x) diferentseeruv kohal x. Teoreemi 2.1 p˜hjal on v(x) ka pidev kohal x. Seega pidevuse kolmandast tingimusest

Lembit Pallase materjalid

0

Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks.

Matemaatilise analüüsi kollokvium nr.1

0

Eksponent - ja logaritmfunktsioon tirgonomeetrilised ja arkusfunktsioonid Piirväärtus Lõpmata väike suurus, selle omadused.

Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I"

0

Eksponent - ja omadusi; logaritmvõrrand, 7) lahendab lihtsamaid eksponent- nende ja logaritmvõrrandeid ning – lahendamine.