SÔnu seletav sÔnaraamat

Ettekirjutus on pĂ€deva organi kirjalik dokument, millele erinĂ”uete puudumisel laienevad haldusdokumentidele ja aktidele esitatavad ĂŒldised nĂ”uded.
Eneseteostus sotsiaal - psĂŒhholoogilisel tasandil on seotud sooviga saavutada isiklikku seisust e. staatust, s.t. tunnustust isiklikult tĂ€htsa ĂŒmbruskonnaringi kĂ€est, milleks on perekonna, referentsgrupp (sĂ”brad, eakaaslased, töökaaslased). Kuid see vĂ”ib olla ka rĂŒhm, kellega inimene ei kontakteeru, kuid kuhu soovib sattuda, saada selle liikmeks.
Eeltoodust on tÔendiks vaid poole vande all antud seletus ning seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande alla antud . Kuigi esindajal (sh lepingulisel esindajal) on menetlusosalise Ôigused ja kohustused ei loeta lepingulise esindaja seletust tsiviilkohtumenetluses tÔendiks vÀlja arvatud juhul, kui pool vÔi tema seaduslik esindaja viibib vahetult lepingulise esindaja seletuse andmise juures ja kinnitab selgesÔnaliselt, et ta nÔustub lepingulise esindaja seletusega .

Eristus - allikad (kui leges, siis ius civile) ja kui vormivaba tehing vĂ”i muud Ă”igusallikad (ediktid nt) siis tegemist ius gentiumiga Preetoreid 2- roomlaste(loodi algselt, pĂŒsis esialgu ius civile pinnal) ja vĂ€lismaalaste (hakkas ĂŒle vĂ”tma teistest Ă”igussĂŒs Ă”igust, st ta vaatas mis on selline universaalsem nt kĂ”ik rahvad tunnevad ostmist ja mĂŒĂŒmist, jĂ€relikult vĂ”iks see olla selline tehing mida kaitstakse ka juhul kui see pole kaitstud pidulike vormidega)
Erinevad ained ehk distsipliinid, mis tegelevad objektiivse Ă”igse vahetu tundmaĂ”ppimise (dogmaatika). nende kĂ”rval eksisteerivad alusained, mille hulka kuuluvad Ă”iguse ajalugu, Ă”iguse filosoofia, Ă”iguse teooria, Ă”iguse sotsioloogia jne. Õigust tuleb tundma Ă”ppida erinevatel tasemetel (rahvuslik Ă”iguskord vĂ”i EU Ă”igus). Jutt on Ă”iguse tundmaĂ”ppimisest, tema seletamisest, tunnetamisest alates rahvuslikest Ă”iguskordadest kuni interaktiivsete Ă”iguskordadeni vĂ€lja.
EripĂ€raks on vajadus reorganiseerimisel luua liikmetele vĂ”imalus enda kuuluvuse mÀÀratlemiseks. Ühingutesse liitumine on vabatahtlik ning isikul puudub kohustus olla ĂŒhingu liikmeks tĂ€htajaliselt vĂ”i tĂ€htajatult, erinevalt töötajast ei saa teda reorganiseerimise tulemusena automaatselt lugeda reorganiseeritud struktuuriga hĂ”lmatuks. SeetĂ”ttu peab reorganiseerimise menetlus sisaldama spetsiaalseid protseduure liikmeskonna ja selle iga liikme enesemÀÀramiseks.

EesmĂ€rkide tarbeks – see on valdkond, mis nĂ”uab kogemust, ja isegi rohkem kogemusi, kui ĂŒks inimene suudab kogu elu jooksul omandada, ĂŒkskĂ”ik kui taibukas ja teraselt vaatlev ta ka ei oleks – vaid ĂŒlimalt suure ettevaatlikkusega vĂ”ib keegi inimene söandada lammutada hoonet, mis on juba ammust ajast saadik piisavalt hĂ€sti teeninud ĂŒhiskonna ĂŒhiseid eesmĂ€rke, vĂ”i seda taas ĂŒles ehitada ilma, et tema silme ees ei oleks kasutatavateks hinnatud mudeleid ja eeskujusid.
Eik on oma lahendis Fox, Campbell ja Hartley vs. Ühendkuningriik jĂ”udnud seisukohale, et vahistamise aluseks vĂ”ib olla ka pĂ”hjendatud kahtlus olukorras, kus isiku sĂŒĂŒtegu pole veel tĂ”endatud, kuid on vaja takistada pĂ”genemist 36. Mida tĂ€hendab „pĂ”hjendatud“ on iga olukorra puhul individuaalne, kuid mainida vĂ”ib siiski, et see eeldab asjaolusid vĂ”i teavet, mis jĂ€taks objektiivsele vaatleja mulje, et asjaomane isik vĂ”is toime panna Ă”igusrikkumise.
Esimeseks lĂŒliks on kĂ”ige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lĂŒliks on sellele on tuvastatud kohtuotsusega; jĂ€rgneval tasandil asuvad kohtud jne. 3. juurdlust teostava isiku, uurija vĂ”i prokuröri kuritegu teistitava kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu vĂ”is KohtusĂŒsteemi astme mĂ”istet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse mĂ”justada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas; asja lahendamisel.

Elluastumistoetus on ĂŒhekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses vĂ”i erivajadustega laste koolis vĂ”i kelle ĂŒle seati eestkoste vĂ”i kelle suhtes sĂ”lmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse vĂ”i erivajadustega Ă”pilaste kooli nimekirjast kustutamisest vĂ”i eestkoste vĂ”i perekonnas hooldamise lepingu lĂ”ppemisest.
Era - ja avaliku Ă”iguse piiritlemine ‱ Huvi teooria – kes on huviline, kas avalik sektor vĂ”i eraisik ‱ Subjekti teooria – kes on normi adressaadiks, subjektiks? Kellele kohustus pannakse? ‱ Subordinatsiooni teooria – alluvussuhted: kui isikute vahel on vĂ”rdsed suhted, on tegemist eraĂ”igusliku suhtega, kui suhted on ebavĂ”rdsed, kus ĂŒks isik on kohustatud midagi tegema ja teine on Ă”igustatud, siis on tegemist avaliku Ă”igusega.
Esemeks on asjad, Ă”igused ja muud hĂŒved, mis vĂ”ivad olla Ă”iguse objektiks  Ese on hĂŒve, mis vĂ”ib alluda Ă”iguslikule valitsemisele inimese poolt  Asi on kehaline ese- meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, vĂ”imalus teostada faktilist vĂ”imu  Mittekehaliste hĂŒvede osas kehtivad subjektiivsed Ă”igused (autoriĂ”igus, patendiĂ”igus jne), Ă”igus peab olema kĂ€sutatav ehk ĂŒleantav  Muud hĂŒved- elektrienergia, arvutiprogrammid

Eelistused – komplekte jĂ€rjestatakse konkreetse majapidamise eelistuste alusel (ranged ja samavÀÀrsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samavÀÀrsetel komplektidel sama vÀÀrtusega ja sĂ”ltub hĂŒviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija
Era - ja perekonnaelu eri tahud, mis kuuluvad EIÕK artikli 8 kaitsealasse, on pĂ”hiseaduses sĂ€testatud eri paragrahvides104. Au ja head nime kaitseb PS § 17, Ă”igust perekonnale PS § 27, kodu puutumatust PS § 33, sĂ”numite saladust PS § 43. JĂ€rgnevalt kĂ€sitleb autor töös pĂ”hjalikumalt PS §-des 26, 27, 43 sĂ€testatud pĂ”hiĂ”igusi, kuna nende paragrahvidega kaitstud pĂ”hiĂ”iguste puhul ilmneb eelvangistusega tekkiv riive kĂ”ige
EraĂ”iguslikud suhted on tĂŒĂŒpilised regulatiivsed Ă”igussuhted, mis rajanevad poolte tĂ€ielikul vĂ”rdsusel. Poolte vĂ”rdsus ei ole aga tĂŒĂŒpiline avalik-Ă”iguslikele suhetele, mis jagunevad: 1) haldusĂ”igussuheteks - (ka: administritatiivĂ”iguslikeks) - pĂ”hinevad alluvuse ehk subordinatsiooni printsiibile (vahekorrale), kus pooled ei ole vĂ”rdsed); 2) kriminaalĂ”igussuheteks - so lihtne Ă”igussuhe, kus pooled ei ole vĂ”rdsed (nt riik><Ă”iguserikkuja).

Ettekandja - kohtuniku ettekande pÔhjal ja pÀrast kohtujuristi Àrakuulamist otsustab Euroopa Kohus, kas kohtuasjas on vaja menetlustoiminguid, missuguses koosseisus kohtuasja menetletakse ja kas on vaja korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade esitamiseks; nimetatud istungi kuupÀeva mÀÀrab kindlaks president. Ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuistungi ettekandes on tehtud kokkuvÔte osapoolte esitatud asjaoludest ning argumentidest.
Eelmenetlus – ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nĂ”uded ja kostja vastuvĂ€ited 2) millised tĂ”endid esitatud 3) kas seda on vĂ”imalik lahendada kokkuleppega 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse Ă€rakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele kĂŒsimustele vastata vĂ”iks.
Eesti keelde on saksa Ă”igusteooria eeskujul levinud ka mĂ”iste ĂŒlipositiivne Ă”igus (ĂŒberpositives Recht), kuid selline sĂ”nakasutus vĂ”ib olla eksitav ja jĂ€tab mulje, nagu oleks loomuĂ”igus ĂŒlimalt positiivne Ă”igus, mida ta siiski oma tĂ€hendusest lĂ€htudes olla ei saa. Kantuna Stoa ajastu loomuĂ”iguslikest ideedest, on meie Ă”iguskorda retseptsioon kĂ€igus tulnud paljud pĂ”hiprintsiibid, mis on alusnormiks paljudele teistele normidele.

Eelmise paks - e pĂ”hjaliku muutmise tingis vajadus anda Ă”iguslikud alused pakendi ja pakendijÀÀtmete ĂŒleriigilise kogumise ja taaskasutamise sĂŒsteemi moodustamisele ning sĂŒsteemi toimimiseks vajalike majandusmeetmete (tagasivĂ”tmise kohustus, tagatisraha ja pakendiaktsiis) rakendamisele, samuti nĂ”ue viia seadus tĂ€ielikku kooskĂ”lla Euroopa Liidu Parlamendi ja NĂ”ukogu pakendi ja pakendijÀÀtmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL
Eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tĂ€helepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes kĂŒsimustes nagu nĂ€iteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, vĂ”tab seisukohti vĂ€lissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvĂ”tmise.
Eik on tunnistanud, et isikuandmete sĂ€ilitamine ja kasutamine vĂ”ib riivata Ă”igust eraelu austamisele (EIKo Leander vs. Rootsi, 26.03.1987), kĂ€sitlenud isikuandmetele juurdepÀÀsu lubamist (EIKo Gaskin vs. Ühendkuningriik, 07.07.1989) ning isikuandmete kogumist ja kasutamist (EIKo Amann vs. Ć veits, 16.02.2000 ja EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000), isiku meditsiiniliste andmete kaitset (EIKo Z. vs. Soome, 25.02.1997).

Euroopa kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pĂ€devuse piires tĂ€ielikult kohaldada liidu Ă”igust ning kaitsta sellega kodanikele antud Ă”igusi (liidu Ă”iguse vahetu kohaldamine), jĂ€ttes rakendamata kĂ”ik liidu Ă”igusega vastuolus olevad liikmesriigi sĂ€tted, olenemata selles, kas need on liidu Ă”igusnormist varasemad vĂ”i hilisemad (liidu Ă”iguse ĂŒlimuslikkus liikmesriigi Ă”iguse
Euroopa liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev Ă”igussĂŒsteem, milles eristatakse:  esmane Ă”igus moodustub asutamislepingutes ja neid tĂ€iendavatest lepingutest: ĂŒhenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad vĂ”i tĂ€iendavad kokkulepped teisene Ă”igus koosneb liidu institutsioonide Ă”igusaktidest, s.o liidu enda Ă”igusloome tulemus.
Esimeses osas e. preambulaks on keiser Karl V eessĂ”na ja pöördumine koodeksi kasutajatele poole, mĂ€rkides Ă€ra milleks see koodeks on loodud ja kelle jaoks see on. Teises osas on ĂŒksikasjalikult kirjeldatud kohtupidamise reeglistikku ja protseduurilisi reegleid. CCC on siinkohal kirja pandud pĂ”himĂ”ttel: „Kuriteoks ei saa lugeda tegu, mis ei ole kuritegu Rooma Ă”iguse ja kehtiva seaduse alusel“. Loetletakse kuriteod, nende

Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriĂ”igus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sĂ”brale vĂ”i ajalehele, koolikirjand, ĂŒlikooli referaat vĂ”i kursusetöö, vĂ€lislĂ€hetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapĂ€evase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriĂ”igusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriĂ”iguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse.
Eetiline kogukond on seesmine ja universaalne (kĂ”igile ĂŒks), poliitiline ĂŒhiskond on vĂ€line ja iseĂ€ralik (erinevad riigiti ja ĂŒhiskonniti). “Igavesest rahust”: Kui moraalne mĂ”istus on kindlaks teinud, et sĂ”da (nagu ka valetamine) on ebaĂ”iglane, siis ei teki kĂŒsimust, kas igavene rahu on saavutatav vĂ”i mitte, vaid on kohustus luua sellised riiklikud ja rahvusvahelised vabariikluse institutsioonid, mida rahuks on vaja.
Eeltooduga on eiratud Vabariigi Valitsuse 05.veebruari 1993.a. mÀÀrusega nr.36 kinnitatud “Õigusvastaselt vÔÔrandatud vara tagastamise korra” punkti 16 lg.3, mille kohaselt Ă”igustatud subjektil ja asjasthuvitatud isikul on Ă”igus saada informatsiooni vara tagastamist ettevalmistava menetluse kĂ€igu kohta, osa vĂ”tta vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisest ning esitada tĂ€iendavaid dokumente ja Ă”iendeid.

Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on vĂ”imalik seal, kus etnilised rĂŒhmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistĂ”ttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel ĂŒksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise Ă”igus kohaliku elu kĂŒsimustes jne. Nt Gröönimaa Taanis, PĂ”hja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes.
Elurendis –  Toetamisleping, millega kohustubÂ ĂŒks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele vĂ”i kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise  andja, elurendise saaja vĂ”i muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma vĂ”i andmaÂ ĂŒle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis).  Eeldatakse,   et   elurendise   maksmine   on   tasuta.
Eesti el - i asjade koordinatsioonisĂŒsteemi eesmĂ€rk: tagada terviklik, tĂ”hus ja tĂ”rgeteta osalemine EL-i otsustusprotsessis. Siseriiklikult vastutavad kĂŒsimuse menetlemise eest erinevates etappides erinevad ametkonnad (valdkondlik ministeerium, VĂ€lisministeerium, Riigikantselei). Kui tegemist Eestile olulise kĂŒsimusega, tuleb seisukohad eelnevalt kooskĂ”lastada nind valituses ja Riigikogus heaks kiita.

Enamus vabadusekaotus on pikkusega 0-2a (ĂŒle 70%). Kuna enamike raskete kuritegude puhul on karistuse alammÀÀraks kaks vĂ”i enam aastat vabadusekaotust (nt ĂŒliraske kehavigastuse tekitamine, vĂ€gistamine, rasked narkokuriteod, röövimine, muud varavastaste kuritegude eriti kvalifitseeritud koosseisud), vĂ”ib sellest jĂ€reldada, et enamik vabadusekaotuslikke karistusi mĂ”istetakse suhteliselt kergete kuritegude eest.
Era - ja avaliku Ă”iguse eristamise 3 pĂ”hilist kriteeriumi: Huviteooria – avalik Ă”igus on see, mis lĂ€htud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine). EraĂ”igus on see, mis puudutab ĂŒksikisiku kasu(nt pĂ€randamine, abiellumine). Subjektiteooria – avalikus Ă”iguses ei ole suhte pooled vĂ”rdsed, riik on oma olemuselt ĂŒle ning iseloomulikud on alluvussuhted.
Egaalsuse pĂ”himĂ”te on PS § 12 normiks: kƍik on seaduse ees vƍrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavĂ€rvuse, soo, keele, pĂ€ritolu, usutunnistuse, poliitiliste vƍi muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi vƍi muude asjaolude tƍttu. Rahvusliku, rassilise, usulise vƍi poliitilise vihkamise, vĂ€givalla ja diskrimineerimise ƍhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.

EsindusĂ”igus on Ă”iguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Selle Ă”iguse vĂ”ib anda tehinguga (volitus), kuid see vĂ”ib tuleneda ka seadusest (seadusjĂ€rgne esindusĂ”igus; vt TsÜS § 117). Esindaja kasutamist piirab seadus ainult sedavĂ”rd, et esindaja kaudu ei vĂ”i teha tehingut, mille seadusest vĂ”i kokkuleppest tulenevalt peab tegema isik isiklikult (vt TsÜS § 115 lg 2).
Euroopa kohus on juba otsuse teinud, vĂ”i kui ei ole pĂ”hjendatud kahtlust, kuidas kĂŒsimusele vastata, vĂ”i kui vastuse kĂ”nealusele kĂŒsimusele vĂ”ib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, vĂ”ib Euroopa Kohus pĂ€rast kohtujuristi Ă€rakuulamist teha otsuse pĂ”histatud mÀÀrusega, milles viidatakse vajaduse korral kohtu eelnevale otsusele selles kĂŒsimuses vĂ”i asjakohasele kohtupraktikale.
EraĂ”iguse ĂŒldosaks on tsiviilĂ”igus, eriosa moodustavad Ă”igusvaldkonnad nagu: rahvusvaheline eraĂ”igus, intellektuaalse omandi Ă”igus jne. TsiviilĂ”igus TsiviilĂ”igus on kujunenud vĂ€lja Rooma eraĂ”iguse osast ius civile, moodustades eraĂ”iguse kĂ”ige suurema osa. TsiviilĂ”igus laieneb kĂ”igile isikutele ning tsiviilĂ”igus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttel.

Eelotsuse kĂŒsimine on EL Ă”iguse nurgakivi, just eelotsustes on Euroopa Kohus loonud kĂ”ige kuulsamad EL Ă”iguse pĂ”himĂ”tted (EL Ă”iguse vahetu kohaldatavus, EL Ă”iguse ĂŒlimuslikkus, liikmesriikide vastutus EL Ă”iguse rikkumise eest, pĂ”hiĂ”igusi ja -vabadusi puudutavad pĂ”himĂ”tted jne). Eelotsuse kĂŒsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe Ă”igussĂŒsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) Ă”iguse vahel.
Eesti Ă”iguses on kaudse valduse omandamisele pĂŒhendatud sĂ€te, mille kohaselt kaudne valdus omandatakse asja vĂ€ljanĂ”udeĂ”iguse loovutamisega omandajale, kui asja vÔÔrandaja ise vĂ”i kolmas isik jÀÀb asja valdama (AÕS § 37). Teiste sĂ”nadega, asja senine valdaja sĂ€ilitab otsese valduse, teine isik omandab kaudse valduse ja koos sellega Ă”iguse asja vĂ€ljanĂ”udmiseks otseselt valdajalt.
Erakorralised dekreedid – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilĂŒkkamatud riiklikud vajadused 2. HÄDADEKREEDID – juhtudel, kui edasilĂŒkkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt vĂ€lja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa vĂ”i ei jĂ”ua kokku tulla 2.6. MÀÀrused MÀÀrused* - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja tĂ€itmiseks vastu vĂ”etud Ă”iguse allikad.

Elektro - magnetiliste signaalide kaudu ◩ programm on funktsionaalne töötav tervik ◩ autoriĂ”igustega kaitstud Arvutiprogramm on intellektuaalne omand Teos – autorikaitse objekt Tööriist – kasutatakse millegi tegemiseks Toode - mĂŒĂŒdav vĂ”i jagatav vabavarana Teenus - on-line kasutus – garantii, tootetugi, tootearendus, koolitus jms Arvutiprogramm kui toode
Erakorraline kohus on kohus, mis ei ole moodustatud ega tegutse seaduse alusel, mĂ”istab karistusi, mida seadused ette ei nĂ€e. VĂ”ib esineda sĂ”javĂ€eliste vĂ”i autoritaarsete reĆŸiimide puhul.
Era - ja avaliku Ă”iguse jaotuse kaks alusteooriat – avalik Ă”igus hĂ”lmab Ă”igusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus ĂŒheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline subordinatsioon EraĂ”iguse moodustavad Ă”igusharud, -instituute ja Ă”igusnorme, mis reguleerivad suhteid vĂ”rdete isikute vahel 37. TeovĂ”ime – vĂ”ime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid.

Erinevalt töövĂ”tulepingust on mĂŒĂŒgileping suunatud ostetavate asjade hankimisele ning töövĂ”tuleping tellitud asja valmistamisele. Samas kohaldatakse mĂŒĂŒgilepingu sĂ€tteid ka sellistele töövĂ”tulepingutele, mille korral töövĂ”tja on hankinud ise asjade valmistamiseks materjali, vĂ€lja arvatud juhul, kui töövĂ”tja pĂ”hikohustus seisneb tööde tegemises vĂ”i muude teenuste osutamises.
Euroopa komisjon - tĂ€idesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud hÀÀlteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse (president:Jean- Claude Juncker). Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks.
Ettevaatusprints viidates on liikmesriigil vĂ”imalik ka ĂŒhtlustamismeetmete olemasolu korral taotleda kĂ”rgemat keskkonnakaitse taste, mis on piiratud EÜ Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetega, mis ei luba pĂ”hjendamatuid, ebaproportsionalseid ja diskrimineerivaid kekskonnameetmeid isegi siis, kui neid pĂ”hjendatakse teadsuliku ebakindlusega varjatud potensiaalselt olulise kahju tekkimise vĂ”imalusega.

Erinevatel kaubagruppidel on ettenĂ€htud ĂŒlemineku perioodid 1 aastast kuni 7 aastani; 7 aasta jooksul lĂ”ivud kukuvad umbes 11,1 % kuni 8,2 %.TollilĂ”ivud ei kuku neile kaupadele, mida toodetakse Venemaal (vĂ€ljaarvatud autod ja jalanĂ”ud) Samal ajal likvideeritakse subsiidiume arvutitele, alandatakse makse olmeelektroonikale ja elektrotehnikale, ravimitele ja tehnoloogilistele seadmetele.
Ekvivalentsitehe on tautoloogia. NÜ. Koostage vĂ€idete paari kohta tĂ”evÀÀrtustabelid ning tehke kindlaks, kas paarides olevad vĂ€ited on loogiliselt samavÀÀrsed (ekvivalentsed): „Anne tuleb töölt, aga tal ei ole pea uimane”; „Pole tĂ”si, et kui Anne tuleb töölt, siis on tal pea uimane”. Lahendus: tĂ”lgime: A – Anne tuleb töölt; U – tal (Annel) on pea uimane.
Emtio - VENDITIO-ostu-mĂŒĂŒgileping-leping, millega ĂŒks pool –mĂŒĂŒja(venditor) kohustub teisele poolele- ostjale(emptor) teataa asja(merx), nii et see jÀÀks ostjale, ostja omakorda kohustub asj aeest maksma teatava rahasumma(pretium). See on sĂŒnallagmaatiline leping-mĂ”lemal poolel on vĂ”rdsed Ă”igused/kohustused. Vormivaba ostu-mĂŒĂŒgilepingu mĂ”jule pÀÀsemine.

Eeltoodud kĂ€sitlus on ĂŒmberpööratud kujul defineeritud ka KarS prg 34: Isik ei ole sĂŒĂŒdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud vĂ”imeline aru saama oma teo keelatusest vĂ”i oma kĂ€itumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1. Vaimuhaigusega; 2. ajutise raske psĂŒĂŒhikahĂ€irega 3. nĂ”rgamĂ”istuslikkusega; 4. nĂ”drameelsusega vĂ”i 5. Muu raske psĂŒĂŒhikahĂ€irega44
Eriliik on nn absoluutne Ă”igussuhe (autor autoriĂ”iguslikus suhtes, omanik omandiĂ”iguslikus suhtes, riigiorgan vĂ”i ametiisik paljudes haldusĂ”iguslikes suhetes). Õigussuhte funktsiooni jĂ€rgi eristatakse Regulatiivsed (tsiviilĂ”iguslikud, perekonnaĂ”iguslikud, tööÔiguslikud jms). Peamine eesmĂ€rk on faktilistele suhetele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine.
EiĂ”k - s on see Ă”igus ja sellest tulenevad pĂ”himĂ”tted kirjas artiklis 6. IgaĂŒhel on oma tsiviilĂ”iguste ja –kohustuste vĂ”i temale esitatud kriminaalsĂŒĂŒdistuse ĂŒle otsustamise korral Ă”igus Ă”iglasele ja avalikule asja arutamisele mĂ”istliku aja jooksul sĂ”ltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud Ă”igusemĂ”istmise volitusega institutsioonis.

EraĂ”iguslikud kitsendused – piiravad omandiĂ”igust teise eraĂ”igusliku isiku huvides(naabrusĂ”igused, kallasrada jne). Avalik-Ă”iguslikud kitsendused – piiravad omanikku ĂŒhiskonna kui terviku huvides (veeseaduse piirangud jne). Seaduslikud kitsendused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata, tehingulised peavad olema kantud, kohtulahendiga tehtud kitsendused tuleb samuti kanda.
EiĂ”k alusel on sĂ”navabaduse piiramine lubatud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse vĂ”i ĂŒhiskondliku turvalisuse huvides, korratuste vĂ”i kuritegude Ă€rahoidmiseks, tervise, kĂ”lbluse vĂ”i kaasinimeste reputatsiooni ja Ă”iguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vĂ€ltimiseks vĂ”i Ă”igusemĂ”istmise autoriteedi ja erapooletuse sĂ€ilitamiseks.
Eesti puhul on oluline 1992.a. Helsingis alla kirjutatud LÀÀnemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, mis on ainulaadne seetÔttu, et seab eesmÀrgiks mitte ainult saastuse vÀhendamise, vaid ka selle ennetamise ja kaugema eesmÀrgina tÀieliku vÀltimise, et saavutada LÀÀnemere ökoloogiline taastumine ja slle ökoloogilise tasakaalu sÀilimine.

Eriline osakaal on Ôigusallikate hulgas Suurbritannias. Nt on tavaks, et monarh peab andma valitsuse moodustamise parlamendi alamkoja valimistel vÔitnud parteiliidrile, tavaks on et monarh peab peaministri ettepanekul peaministri poolt soovitud ajaks vÀlja kuulutama alamkoja valimised; tavaks on et monarh peab seadused vÀlja kuulutama ja ei kasuta vetoÔigust.
Ehtsad lĂŒngad on tingitud eelkĂ”ige meie Ă”iguskorra kujunemisloo suhtelisest lĂŒhiajalisuset ja elu kiirest muutumisest (situatsioon, mis peaks olema Ă”iguslikult reguleeritud, aga tegelilikult pole seda); nĂ€iva lĂŒngaga on tegemist siis, kui seaduseandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise kooseisu kaudu siduda Ă”iguslike tagajĂ€rgede saabumisega.
EttevĂ”tlikule inimesele on omased jĂ€rgmised isiksuseomadused: loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued lĂ€henemised), enesekindlus, sihikindlus , otsustusvĂ”ime , töökus, pĂŒsivus, riskijulgus (meeldivad vĂ€ljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvĂ”ime, saavutusvajadus , realistlikkus hea kohanemisvĂ”ime, optimistlikkus

Euroopa kaitse - ja kriisireguleerimisalaste vÔimete suurendamiseks on oluline kooskÔlastada Euroopa Liidu ja NATO sÔjalise planeerimise protsessid. 2.3. Teised rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheliste organisatsioonide raames tegeleb Eesti poliitiliste, majanduslike, sÔjaliste ning inimÔigusi ja demokraatlikke vabadusi kÀsitlevate probleemidega.
Eraldi seadustega on ette nĂ€htud reguleerida relvi valdavate, samuti sĂ”javĂ€eliselt korraldatud vĂ”i sĂ”jalisi harjutusi harrastavate ĂŒhingute, tööandjate ja töövĂ”tjate ĂŒhingute, vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmĂ€rgil moodustatud ĂŒhenduste ning juriidilisi isikuid ja fĂŒĂŒsilisi isikuid ĂŒhendavate ĂŒhenduste asutamise ja tegevuse korda.
Esemeks on kĂ”ik see, millele suhe on suunatud ja mida ta mĂ”jutab. See vĂ”ib olla teatud kĂ€itumine, vara, soodustused jne. Kestvuse jĂ€rgi vĂ”ib haldusĂ”igussuhteid jagada - Ühekordsed (ad hoc) – tekivad konkreetsetest ja ĂŒhekordsetest asjaoludest (nt mingi kontrolli teostamine ja selle tulemused). - Kestvad – Ă”iguslikult suurema tĂ€hendusega.

EsindusĂ”iguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab vĂ”i peab teadma esindusĂ”iguse kohta registrisse kantud kande ebaĂ”igsusest (ÄS § 34 lg 2). Juhatuse otsuse vaidlustamine ja tĂŒhisuse tunnustamine Vt RKTKo otsus nr. 3-2-1-135-02. Juhatuse otsuse tĂŒhisusele on kohaldatavad analoogia korras nĂ”ukogu otsuste vastav regulatsioon.
Erinevalt notarist on advokaatide eetika peamiseks tingimuseks erapoolikus, see tÀhendab, et ta kasutab kÔiki vahendeid klientide kaitsmiseks. Niisugune lÀhenemine ei ole aga lubatud notari jaoks tulenevalt tema ameti olemusest, kuna kutse-eetika reeglite ja seaduse jÀrgi ta on kohustatud konsulteerima erapooletult kÔik pooli, kes kasutavad tema teenuseid.
EttevĂ”tte pakkumiskĂ”ver – ĂŒhtib osaliselt piirkulukĂ”veraga – ettevĂ”ttel pole mĂ”tet toota, kui kogutulu ei kata kogukulu Pika perioodi pakkumiskĂ”ver – horisontaalsirge minimaalse keskmise kulu tasemel, sest tegutsedes tĂ€ieliku konkurentsi tingimustes ei ole ettevĂ”ttel vĂ”imalik kasumit teenida, hind alaneb nii palju kui vĂ”imalik, ehk tĂŒkikulu tasemeni.

EelnĂ”us on pakutud lahendus, et mĂ€luasutus, kelle kogus on selline teos, saaks Ă”iguse seda kasutada, ilma et see tooks kaasa autoriĂ”iguse rikkumise). 10. Kolme astmeline test (three step test). - said 17. AutÕS § 17 - nn. kolmeastmeline test (three step test), mis tuleneb Berni konv-st ja on autori heaved ja ainuĂ”iguste kaitse garantiiks.
Erandina on nÔustamisteenust lubatud ametiteenusena osutada tÔestamistoimingu juures, kui ameti- teenuse valdkonnaks on nÔustamine maksunduse vÔi vÀlismaa Ôiguse valdkonnas (NotS § 32 lg 3 p 2). Nen- del teemadel nÔustamine ei kuulu tÔestamistoimingu paketti, vaid seda on kliendi ja notari kokkuleppel vÔimalik notarilt eraldi tellida.
Eesti majandus on tugevalt integreeritud maailmamajandusse ning seetĂ”ttu on Eesti mĂ”jutatav vĂ”imalikest ĂŒlemaailmsetest majanduskriisidest vĂ”i Eesti jaoks oluliste vĂ€listurgude ebastabiilsusest. Oluline ohutegur on Eesti gaasi- ja elektrisĂŒsteemide tugev sĂ”ltuvus Eesti- vĂ€listest monopoolsetest energiasĂŒsteemidest ning energiatarnijatest.

Eik on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on vÔimeline mÔistma, millised on temalt vabaduse vÔtmise olulisemad Ôiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks vÔimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduma kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks.
Esimeseks tÀhenduseks on see, et deputaat ei kanna Ôiguslikku vastutust poliitiliste avalduste ja muude tegude eest, mis on toime pandud deputaadi mandaadi kasutamisel (hÀÀletamine, esitatud seaduseelnÔud, avalikud esinemised parlamendis ja vÀljaspool seda). Mandaadi kehtivusajal tehtud selliste tegude eest ei saa teda vastutusele vÔtta ka hiljem.
Eraldusid mandri - Euroopa Ă”igussĂŒsteemist 2 allsĂŒsteemi: *romaani e. prantsuse Ă”. sĂŒsteem /reguleerida vaid ĂŒldpĂ”himĂ”tted/ ja *germaani e. saksa Ă”. sĂŒsteem /reguleeritakse kĂ”ike keerukalt ja aeganĂ”udvalt – notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma Ă” suur mĂ”ju). Germaani sĂŒsteem omaks vĂ”etud enamikus Ida- Euroopa maades, s.h. Eestis.

Eelotsus - vĂ”imalus liikmesriigi kohtul kĂŒsida kĂŒsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute tĂ”lgendamise vĂ”i EL institutsioonide Ă”igusaktide kehtivuse ja tĂ”lgendamise kohta. Algab siseriiklikult, lĂ”ppeb, lihtsalt vahepeal kĂŒsitakse EL kohtult arvamust, tĂ”lgendust. JĂ”uab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jĂ€lgima.
Esmased nĂ”uded – tĂŒhistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks on isikul aega vaid 30 pĂ€eva (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Kahju hĂŒvitamise nĂ”ue (ja tuvastusnĂ”ue) – isikul on aega selleks 3 aastat pĂ€evast, millal kannatanu kahjust ja selle pĂ”hjustanud isikust teada sai vĂ”i pidi teada saama (max 10 a) (RVastS § 17, HKMS § 9 lg 4 (lg 5)).
Enesekontroll on iseloomulik ka avalik-Ôiguslikele asutustele ja fondidele (sihtasutustele). NÀiteks ringhÀÀlinguseaduse § 33 1. lÔike kohaselt kontrollivad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust RinghÀÀlingu nÔukogu (Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kÔrgeim organ) mÀÀratud korralised ja erakorralised revisjonid.

Erandina on viivise nĂ”ude esitamise Ă”igus majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes sĂ€testatud VÕS §-s 105, mille kohaselt ei sĂ”ltu viivise maksmise nĂ”ude esitamise Ă”igus majandus- vĂ”i kutsetegevuses sĂ”lmitud lepingute tĂ€itmisega viivitamise korral sellest, kas vĂ”lgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.
EttevĂ”tte visiooniks on olla kogu Eesti piires tunnustatud teenusepakkujaks, kelle töö suudaks rahuldada klientide ĂŒha suurenevaid nĂ”udmisi ning luua ka nn iseenesliku reklaamisĂŒsteemi „kliendilt-kliendile”. TeisisĂ”nu loodame pakkuda rahulolu, millest tulenevalt mainitaks meid hea sĂ”naga nii oma sĂ”pradele kui ka Ă€ripartneritele.
Eesti kinnistusregistril on tiitelleht ja neli jagu, millesse kantakse: - Esimene jagu „Kinnistu koosseis“ * kinnistu katastritunnus * kinnistu sihtotstarve * kinnistu asukoht * kinnistu kasuks seatud piiratud asjaĂ”igused * kinnistu pindala * kinnistute ĂŒhendamine ja jagamine, samuti kinnistuga teise kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa

Esimeheks on ametikoha jĂ€rgi Riigikohtu esimees, Riigikohtu esimehe nimetab presidendi ettepanekul Riigikogu. Liikmeid on neli ja nendeks on vĂ€hemalt ĂŒks esindaja kĂ”igist ĂŒlejÀÀnud kolleegiumidest (haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium). Liikmed nimetab Riigikohtu ĂŒldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul viieks aastaks.
Era - ja riikliku omandi vahekord 3.2.2. majanduse mitmelaadilisus 3.8. 1922.a. Tsiviilkoodeksi rakendamine Eestis 3.9. Koodeksi roll ja tÀhendus 4. Vene NFSV 1926.a. Kriminaalkoodeks 4.1. Varasem nÔukogude kriminaalseadusandlus 4.1.1. 1922.a. Kriminaalkoodeks 4.1.2. NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandluse alused
EsindusĂ”igus –  Ôiguste kogum, mille piires  esindaja saab tegutseda esindatava nimel.  EsindusĂ”igust vĂ”ib anda volitusega (tehinguga)  vĂ”i see tuleneb seadusest. ïŻ Volituse vorm oleneb, millist tehingut soovitakse  volitusega teha.  ïŻ Edasivolitus – vĂ”imalik, kui tuleneb volitusest.

Erandina on dispositiivsust piiratud vĂ”lasuhte nĂ”rgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkĂ”ige tarbija kaitseks (nt tĂŒĂŒptingimuste regulatsioon, tarbijakrediit). Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”te, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile tĂ€itmiseks kohustuslik.
Eelotsus on menetluse peatanud Eesti kohtule siduv, alates selle teatavaks tegemisest, otsus saadetakse kĂŒsimuse esitanud Eesti kohtule ● Euroopa Liidu Ă”iguse tĂ”lgendamise kĂŒsimustes on eelotsus siseriiklikule kohtule siduv rangelt vĂ”ttes ainult konkreetses asjas ja konkreetse asja menetlusosalisi silmas pidades.
EhitusĂ”igus – Ă”igusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid Ă”igussuhteid sĂ€testades nĂ”uded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusĂ”iguse aktide rikkumise eest ning ehitusjĂ€relvalve ning riikliku jĂ€relvalve korralduse.

Eelarvedefitsiidi pĂ”hjuseks on nt. riiklik soov hoida stabiilset elustandardit majanduslanguse vĂ”i kriiside korral; valitsuse valearvestused. Defitsiiti ĂŒritatakse tavaliselt parandada laenude vĂ”tmisega, kuid kui areng on ettearvamatu ja ebastabiilne, vĂ”ib ĂŒlemÀÀrane laenamine tuua kaasa vĂ€ga raskeid majanduslikke tagajĂ€rgi.
Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta Ă”igusi ja kohustusi ometi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse ĂŒldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadusest Esimene ja kĂ”ige tĂ€htsam esinduse eeldus on see, et tehingut saaks ĂŒldse esindaja kaudu teha.
Eesti Ôigusaktides on nimetatud kolme liiki litsentse: lihtlitsents, ainulitsents ja all-litsents. Vastavalt lepinguvabadusele vÔib litsentse nimetada ka teistmoodi, nt arenduslitsents, lÔppkasutuslitsents, vabavara litsents jms, kuid vaidluse korral vÔetakse aluseks ikkagi vÔlaÔigusseaduses ja eriseadustes sÀtestatu.

EdasikaebeĂ”igus on piiratud maksekĂ€su kiirmenetluses, kus vastavalt TsMS 489 ÂŽ lg 2 jĂ€rgi saab kaevata ĂŒksnes siis, kui maksekĂ€su kiirmenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Samuti on kaebeĂ”igus piiratud lihtmenetluses arutatud asjades, kus esimese astme kohus vĂ”ib keelata kohtulahendile edasikaebamise.
Eel - ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga;  Ius ja eelklassikaline Ă”iguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga;  Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga;  JĂ€relklassikaline aeg - dominaadi ajastu;  Justinianuse kodifikatsioon ja rooma Ă”iguse edasine eksistents.
Eik - sse esitatava kaebuse vastuvÔetavuse perspektiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka 1. juunist 2010 kehtivat konventsiooni artikli 35 lÔike 3 punkti b, s.t uut vastuvÔetavuse kriteeriumi, mille kohaselt tun- nistatakse kaebus vastuvÔetamatuks, kui kaebaja ei ole kandnud mÀrkimisvÀÀrset kahju.

Ette mĂ”tte - , usu-, teabevabaduse jne. ‱ Harta kehtestab inimĂ”igused ja rahvaste Ă”igused ning ĂŒksikisiku kohustused oma perekonna ja ĂŒhiskonna riigi ja muude Ă”iguslikult tunnustatud ĂŒhenduste ning rahvusvahelise ĂŒldsuse ees. ‱ Art 28-29. Artikkel 29 loetleb konkreetsed kohustused, mida tuleb tĂ€ita.
Euroopa liidul on ainupĂ€devus jĂ€rgmistes valdkondades: ‱ tolliliit; ‱ siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; ‱ Nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaĂŒhik on euro; ‱ mere bioloogiliste ressursside kaitse ĂŒhise kalanduspoliitika raames; ‱ ĂŒhine kaubanduspoliitika.
Erinevad institutsioonid – Riigikogu (§59), Vabariigi Valitsus (§86), KohtuvĂ”im (§146, tĂ€psustavad §148, §149)), lisaks: Vabariigi President (§77) − Personaalne vĂ”imude lahusus – ĂŒkski isik ei tohi tĂ€ita korraga mitme vĂ”imuharu funktsioone, nt §63 Riigikogu liige ei tohi olla ĂŒheski muud riigiametis.

Esindus on aktiivne kui teist isikut esindatakse tahteavalduse tegemisel ja passiivne kui teist esindatakse tahteavalduse vastuvĂ”tmisel (ofert - aktiivne, aktsept – passiivne). Esindaja poolt sĂ”lmitud lepingu kehtivuseks peab leping olema sĂ”lmitud esindatava poole poolt antud esindusĂ”iguse piires.
Esitamise Ôigus on apellatsioonimenetluse apellandil ja vastustajal, kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusÔiguse normi vÔi ebaÔigesti kohaldanud materiaalÔiguse normi (TsMS § 668 lg 1). Seega isikutel, kes apellatsioonimenetluses poolteks ei olnud, ei ole kassatsioonkaebuse esitamise Ôigust.
EesmĂ€rkide poole on see,mis meid hingestab,toetades organisatsiooni elulisust ja tervet konkurentsivaimu.See on loomulik pĂŒĂŒdlus,mille vahetust kasu tunnevad ka meie kliendid.Nagu ka meie kliendid ja koostööpartnerid,hindame vastastikulist usaldust ja lojaalsust ning liidrile omaselt teame,mida tĂ€hendab.

Elektriimpulssravi – toimib kiiresti ja ohutu NĂ€idustused: *rasked psĂŒhhootilised v melanhoolsed D *raske D-ga kaasnev enesekahjustus *raviresistentne mÔÔdukas v raske D Erevalgusravi *NĂ€idustused - sesoonne D *Ere valgus(2500lx) 30-60min *Efekt ilmneb ca nĂ€dalaga *KĂ”rvaltoimed - silmade Ă€rritusnĂ€hud
Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri Notariaalne vorm (TsÜS) § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine Kui seaduses on sĂ€testatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari vĂ”i seaduses sĂ€testatud juhtudel muu isiku poolt kinnitatud.
Esinduse juht on ametisse mÀÀratud, kui tulevaselt asukohariigilt on saadud nĂ”usolek ja volikiri on vormistatud, seejĂ€rel peab esinduse juht pidulikult tseremoonial ĂŒle andma volikirjad vĂ”i edastab teate mĂ”nele pĂ€devale ametiasutusele oma saabumisest ning annab edasi oma volikirja audentse koopia.

EttevĂ”tja on fĂŒĂŒsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu vĂ”i teenuseid ja kaupade mĂŒĂŒk vĂ”i teenuste osutamine on talle pĂŒsivakss tegutseks, ning seaduses sĂ€testatud Ă€riĂŒhing (ÄS §1). Seega on ettevĂ”tjad Ă”iguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad
Eesti koht on lĂ€hemal germaani perekonnale, kuhu peale Saksamaa kuulub ka Sveits, TĂŒrgi, Kreeka, Lichtestein jne. Sellest ei asu kaugel ka viis Skandinaaviamaad: Soome, Rootsi, Taani, Island, Norra Õigusnormi ĂŒldisus tĂ€hendab tema abstaktset iseloomu, Ă”igusnorm sĂ€testab vaid tĂŒĂŒpjuhtumeid.
Erand –  kohustatud tööle minema vÀÀramatu jĂ”u  korral ja ajutiste edasilĂŒkkamatute tööde  tegemiseks ïŻ HĂŒvitatakse kas: ïź rahas ­ lisatasu mitte vĂ€hem kui 50% palgamÀÀrast  puhkepĂ€evadel ja 2­kordne palk riiklikel pĂŒhadel ïź vaba aja andmisega

EnesemÀÀramisÔigus pÔhimÔtteliselt tÀhendab suverÀÀnse riigi rahva Ôigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkÔige vabade ja tÔeliste valimiste kaudu.; etnilise vÔi rassilise grupi Ôigus sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule vÔi poliitilisele arengule selle riigi raames.
Eelkontrolli puhul on vÔimalus taotleda jÔustumata vÔi vÀljakuulutamata seaduse vÔi Ôigustloova akti pÔhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist, jÀrelkontrolli puhul juba jÔustunud seaduste ja teiste Ôigustloovate aktide Riigikohtu pÔhiseaduse jÀrelevalve kolleegiumile arutamiseks esitamist.
Eesti Ă”iguses on reguleeritud, et vallasomand vĂ”ib lĂ”ppeda ĂŒmbertöötlemisega AÕS § 106 lg 1 vĂ”i ĂŒhendamise ja segamisega AÕS § 107 lg – d 1, 2, 4. Vallasasja omand vĂ”ib lĂ”ppeda veel kinnisasjaga ĂŒhendamisel sest saab siis maatĂŒki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale.

Eesti kohtusĂŒsteem on 3astmeline koosneb: 1) esimese astme kohtud – Maa-(4), linna- ja halduskohtud(2) 2) teise astme kohus – ringkonnakohtud(2) (vaatavad apellatsiooni korras lĂ€bi esimese astme kohtu lahendeid) 3) kolmanda astme kohus - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid lĂ€bi kassatsiooni korras.
Eesti Ôiguskorras on vahistamise Ôiguslikuks aluseks PS § 20 lÔige 2 punkt 3, mille kohaselt vÔib isiku vahistada kuriteo vÔi haldusÔiguserikkumise 29 Àrahoidmiseks, sellises Ôiguserikkumises pÔhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pÀdeva riigiorgani ette vÔi tema pakkumineku vÀltimiseks.
EriotstarbelinekalapĂŒĂŒk kalapĂŒĂŒk on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmĂ€rgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade pĂŒĂŒgiks, hĂŒpofĂŒĂŒsi kogumiseks, kalade ĂŒmberasustamise eesmĂ€rgil, kalade hukkumise vĂ€ltimiseks vĂ”i veekogu ökosĂŒsteemi parandamiseks.

EbaÔige on kassaatori vÀide, et U. Kombe ei saanud avaldust nÔudeÔiguse pÀrimiseks esitada, 12. Ringkonnakohus on Ôigesti leidnud, et pÀrimistunnistus ei tekita tsiviilÔigusi ega -kohustustusi. kuna nÔudeÔigus tekkis alles pÀrast U. Kombe surma vara tagastamise korralduse alusel.
ErinÔuded on ka organisatsioonidele, mis tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (Ndx. tervishoiuasutused). Nendes asutustes tagab streigi vÔi töösulu kuulutanud organ hÀdavajaliku tootmis- vÔi teenindusmahu, mis mÀÀratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega.
Euroopa liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev Ă”igussĂŒsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) Ă”igust: 1) ELi esmane Ă”igus – moodustub asutuslepingutest ja neid tĂ€iendavatest lepingutest, need Ă”igusaktid on ĂŒhenduse Ă”iguslikuks aluseks.

Eelotsus on siduv, kui kohus uuesti eelotsust ei kĂŒsi ● kohtukulude jagamise mÀÀrab siseriiklik kohtunik ● eelotsuse kajastamine siseriiklikus otsuses: liikmesriigi kohus toob oma otsuses Ă€ra ka Euroopa Kohtu eelotsuse resolutsiooni ja pĂ”hjendused Euroopa Liidu Ă”iguse kĂŒsimuses
Erisused on aga selles, kuivĂ”rd seotud on tavad, harjumused ja formaalne kontroll eesmĂ€rkidega. Emotsionaalsed suhtumused vĂ”ivad grupeeruda ĂŒhiskondlikult tunnustatud eesmĂ€rkide ĂŒmber ning jĂ€tta oma toetusest ilma antud kultuuri poolt mÀÀratletud eesmĂ€rkide saavutamise vahendid.
Edastamine tÀhendab   ettepaneku   tegija   tahet   lasta   oma  ettepanek ÔiguskÀibesse.    Ofert ei kehti enne, kui see on teise poole poolt kÀtte saadud.  Akseptant on ettepaneku  vastuvÔtja,  kelle   aktsept  kehtib   samuti  alles   kÀttesaamisest.

Erand – kui ĂŒleviimiseks ei ole vaja T nĂ”usolekut ‱ §65 tootmishĂ€davajadus so tööandja jaoks erakorraline olukord (loodusĂ”nnetus, tootmisavarii, Ă”nnetusjuhtum, tööandja vara riknemise vĂ”i hĂ€vinemise oht vms) kus tal on vaja töötajaid ĂŒmber paigutada vĂ”i ĂŒle viia.
Esinduse juht – diplomaat, kellele lĂ€hetajariik on teinud ĂŒlesandeks tegutseda lĂ€hetaja nimel ning kes juhib esindust;  muu diplomaatiline personal – esinduse liikmed, kes omavad diplomaatilist au- vĂ”i teenistusastet ning kes on volitatud esindama lĂ€hetajariiki vĂ€lissuhtlemises.
Esinemisel on   Tööandja   vastavalt   töölepingu   seaduse   §   69   lg­le   7  kohustatud   andma   Töötajale   pĂ”hipuhkust   Töötajale   sobival   ajal,   on   Töötaja   kohustatud  teavitama (k.a. laste arv, sĂŒnniajad) Tööandjat viivitamatult.

EbamĂ”istlik kahjustamine on konkretiseeritud VÕS § 42 lg-s 2. TĂŒĂŒptingimust ei loeta ebamĂ”istlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu pĂ”hilist eset vĂ”i hinna ja ĂŒleantu vÀÀrtuse suhet vĂ”i kui tingimuse sisu tugineb Ă”igusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kĂ”rvale kalduda.
EraĂ”igus – reguleerib ĂŒksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaĂ”igus, Ă€riĂ”igus Rooma Ă”igustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile – 1. OmandikĂŒsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid vĂ€lja erinevad Ă”igussĂŒsteemid, kuid ajapikku nende arv vĂ€henes.
Esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses vĂ”i protestis vĂ€ljendatud pĂ”hjendatud huvi; 4. mĂ”ista vĂ€lja hĂŒvitus avalik-Ă”iguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5. tunnistada avalik-Ă”igusliku suhte olemasolu vĂ”i selle puudumist; 6. jĂ€tta kaebus vĂ”i protest rahuldamata.

Euroopa ĂŒhendus – Euroopa MajandusĂŒhendus, on rahvusvaheline organisatsioon, juriidiline
Elukoht rahvastikuregistris on ........ vald ning kellel puudub elukoht ja Perekonnaseaduse § 96 mĂ”istes ĂŒlalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised neile eluaset pakkuma kuna ĂŒlalpidajate kasutuses olevat eluaset on kas ruumipuudusel vĂ”i muu omandiĂ”iguse puudusel kliendil vĂ”imatu kasutada.
EraĂ”iguslikus valdkonnas on subjektid vĂ”rdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus Ă”iguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku Ă”iguse valdkonda, kui vĂ€hemalt ĂŒks pool esineb vastavas Ă”igussuhtes kui avaliku vĂ”imu kandja ja seda vĂ”imu ka realiseerib.

Esemeks on asjad, esemed(kehalised), muud hĂŒved(intellektuaalse loomingu viljad) ja Ă”igused(subjektiivsed Ă”igused). ‱ AsjaĂ”igusseadus ‱ Õiguse objektid on kehalised esemed ja mittekehalised esemed(nĂ”uded, Ă”igused). ‱ Loomadele kohaldatakse asjadele kehtivaid sĂ€tteid.
Esitatud loetelu on kĂŒllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab pĂ”hiseaduse § 26 lause 2 pĂ”hiĂ”iguse adressaatidel sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kĂ”lbluse, avaliku korra vĂ”i teiste inimeste Ă”iguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tĂ”kestamiseks vĂ”i kurjategija tabamiseks.
Eel - nĂ”u esimesel lugemisel Riigikogus kaitses justiitsminister MĂ€rt Rask §-i 6 jĂ€rgmiselt: „Pealkiri on „Õigus- kantsleri taotlus“, Ă”iguskantsler vĂ”ib esitada Riigikohtule taotluse ja siis tuleb ammendav loetelu juhtu- mitest, millal ta seda taotlust saab esitada.

Era - ja avalik Ă”igus, Ă”igusharude sĂŒsteem (ÕE lk 44-46 ja skeem lk 47 (nummerdamata, aga jĂ€rjestuses 47.); LM I lk 84-85 skeemid nr 4 ja 5, LM II lk 60-61; SÕT lk 23-26). Teema kohta vt veel: III SA 25.; Narits,R., Merusk, K. Õiguse olemusest ja seaduse vĂ”imalustest.
Erakorralisi dekreete – juhtudel, kus RK ei saa kokku tulla ja on tekkinud edasilĂŒkkamatu riiklik vajadus (PS § 108); ja 2. hĂ€dadekreete –olukord, kus VV on vĂ€lja kuulutanud eriolukorra - RK ei saa vĂ”i ei jĂ”ua kokku tulla ja on tekkinud edasilĂŒkkamatu riiklik vajadus (PS § 87 p 8).
Ebastabiilne isiksus – impulsiivne, tagajĂ€rgi mittearvestav kĂ€itumine, kĂ”ikuv meeleolu, vĂ€hene ettemĂ”tlemise vĂ”ime, sageli vĂ€givaldsed Impulsiivset tĂŒĂŒpi – emotsionaalne ebastabiilss, vĂ€hene impulsikontroll, vĂ€givallapuhangud, Ă€hvardav kĂ€itumine Piirialast tĂŒĂŒpi – emots.

Equiv – Equivalence (ekvivalents disjunktiivsel normaalkujul) p↔q ≡ [(p & q) √ (ÂŹp & ÂŹq)]. Exp – Exportation (implikatsiooni vĂ€ljaviimine) [(p & q) → r] ≡ [p → (q→ r)]. HS – Hypothetical Syllogism (hĂŒpoteetiline sĂŒllogism) p → q, q → r ⊱ p → r.
EnergiatĂ”hususe miinimumnĂ”uded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmÀÀrad, lĂ€htudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi nĂ€itajaid, vĂ”i tehnosĂŒsteemidele esitatavad nĂ”uded, et mÔÔta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud nĂ€itajaid.
Ehtne erialakeel on alati seotud spetsialistiga... Kui seda kasutab diletant, kaotab erialakeel oma vahetu seose erialase mĂ”tlemisega; mĂ”isted ja ĂŒtlused minetavad olulise osa oma sisust ja tĂ€psusest, eelkĂ”ige aga oma suhtest erialase sĂŒsteemiga, millest vĂ”hik ei oma ĂŒlevaadet.

Erandina on pĂ”llumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumÀÀr 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. MaksumÀÀra kehtestab KOV volikogu ĂŒhtsena mĂ”lema kategooria kohta hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks.
Esialgne Ă”iguskaitse on vĂ”imalik kohtu algatusel, kusjuures riigikohtu lahendi 3-2-1-94-09 jĂ€rgi saab kohus lapse vĂ€lisriiki omavolilise viimise takistamiseks reguleerida hagita perekonnaasjas esialgse Ă”iguskaitse korras vanema Ă”igusi ĂŒhise lapse suhtes TsMS § 378 lg 3 p 1 mĂ”ttes.
Ehkki on vÀidetud, et korraline Ôigustee ei saa endast kujutada kahju tekitamist, on samas siiski tÔsi, et pahatahtlik hageja vÔib oma tegevusega kostja tÀiesti Ôigustamatult sundida tegema mÀrkimisvÀÀrseid kulutusi selleks, et pahatahtliku hagi vastu end kaitsta.

Elamisluba –  dokument, mis annab vĂ€lismaalasele Ôiguse viibida  riigis pikemalt. Eestis antakse tĂ€htajalisi elamislubasid  kehtivusajaga kuni 5 aastat ja pikaajalisi elamislubasid. TĂ€htajaline  elamisluba ei annaÂ ĂŒldjuhul Ôigust töötada.  
EraĂ”iguseks nimetatakse   norme,   mis   reguleerivad   suhteid   ĂŒksikisikute   vahel   (Ă”iguslikult   vĂ”rdses   situatsioonis  olevaid Ôigussubjekte. NĂ€iteks Ôigussuhe ostja ja mĂŒĂŒja vahel, kus mĂ”lemal poolel on omad Ôigused ja kohustused). 
Eeltoodud seisukoht on aluseks funktsionaal-organisatoorsele riigivÔimu jaotuse pÔhimÔttele, mis vÔimal- dab struktuurselt erinevaid funktsioonikandjaid niimoodi konstrueerida ja spetsiifiliselt legitimeerida, et iga riigivÔimu teostamise akt lÀhtuks suverÀÀnilt, s.t rahvalt.

EripĂ”hjus –  tööandjapoolne oluline lepingurikkumine,  ettevĂ”tteÂ ĂŒleminek vĂ”i osalise tööaja kehtestamine ïŻ Etteteatamine vĂ€hemalt 5 pĂ€eva ïŻ HĂŒvitis kuni 2 keskmist kuupalka ïŻ Avalduse saab tagasi vĂ”tta ainult tööandja nĂ”usolekul
Energia mĂŒĂŒk - TĂ€htajaline elektri- ja soojusenergiaga ĂŒhendusvĂ”rgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tĂ€htajaks ja samadel tingimustel, kui vĂ€hemalt ĂŒks kuu enne lepingu kehtivusaja lĂ”ppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest.
EttevĂ”tja - fĂŒĂŒsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu vĂ”i teenuseid ja kellele kaupade mĂŒĂŒk vĂ”i teenuste osutamine on pĂŒsivaks tegevuseks, vĂ”i seaduses sĂ€testatud Ă€riĂŒhing; on Ă”iguste ja kohustuste kandja, kes on juriidiliselt lepingupooleks, omavad

Eestkostaja - ja hooldajaÔigused vanemapuhkusele: Eestkostjal ja isikul, kellega on sÔlmitud lapse perekonnas hooldamise lepin, on gÔigus saada lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust samadel tingimustel, nagu sedusega ettenÀhtud lapse vanematele.
Esemeks on   liigitunnustega   asjad,   ei   loeta   neid   ostja  kĂ€sutusse   andmiseks   valmispanduks   enne,   kuni   neid   ei   ole   lepingu   jĂ€rgi   ĂŒleandmiseks   tĂ€histusega,  veodokumentidega vĂ”i muul viisil selgelt eristatud. 
Era - JA AVALIK ÕIGUS ïź AVALIK ÕIGUS  ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja Ă”igussuhted, kus isiklikud suhted ĂŒheks pooleks on vĂ”rdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus)

Eik on mitmel korral mÀrkinud, et kui kinnipeetav isik soovib konsulteerida oma kaitsjaga, siis peab see toimuma vaba ja usaldusliku suhtluse tingimustes ilma jÀrelevalveta 132. Ka kirjavahetus kinnipeetava ja kaitsja vahel ei kuulu EIK arvates kontrollimisele.
Esindataval on aga Ă”igus tehing isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing, vt TsÜS § 11 lg 1; 129 lg 1). tĂŒhistada (TsÜS § 123 lg 1). TĂŒhistamise aluste kindlakstegemisel juhindutakse ĂŒldjuhul esindaja teadmistest, va kui esindatav on tehingu Piirangud hĂ”ljumisajal.
Erinevad printsiibid on konfliktis siis kĂŒsimus sellest, et kumba printsiipi jĂ€rgides situatsioon lahendada, sĂ”ltub vĂ€ga paljus konkreetse situatsiooni tĂŒĂŒbist ning erinevates situatsiooni tĂŒĂŒpides vĂ”ib peale jÀÀda ĂŒkskord ĂŒks kuid teine kord hoopis teine printsiip.

EttevĂ”tjana tegutsemiseks on olulised jĂ€rgmised oskused: planeerimisoskus (s.h. eesmĂ€rgi seadmine, jne.), suhtlemisoskus, liidriks oleku oskus , lĂ€birÀÀkimisoskus, aja juhtimise oskus, konfliktide lahendamise oskus, veenmis- ja motiveerimisoskus, analĂŒĂŒsioskus, koostööoskus.
EesÔigus on presidendil; - Presidendil on seadusandliku initsiatiivi Ôigus; - TÀidesaatev vÔim ei sÔltu parlamendi usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees; - Peamine poliitika kujundaja on parlament, presidendil on vetoÔigus.
Euroopa kontinentaalĂ”iguse ehk romaani-germaani sĂŒsteem 2. anglo-ameerika ehk common law sĂŒsteem 3. islami Ă”igussĂŒsteem 4. hinduistlik Ă”igussĂŒsteem 5. judaistlik Ă”igussĂŒsteem 6. Kaug-Ida Ă”igussĂŒsteem 7. Aafrika ning Madagaskari Ă”igussĂŒsteem 8. sotsialistlik Ă”igussĂŒsteem

Erialases sÔnakasutuses on vajalik, et sÔna vÔi fraas oleks vÔimalikult tÀpselt piiritletud tÀhendusega. Selliseid sÔnu vÔi fraase nimetatakse oskuskeelenditeks ehk terminiteks vÔi erialaterminiteks, ingl (technical) term, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiteks.
Era - ja avaliku Ă”iguse piiritlemise Ă”iguslikeks alusteks on see, et avalik Ă”igus lĂ€htub avalikust huvist (riigi huvist). EraĂ”igus lĂ€htub erahuvist (ĂŒksikisiku huvist). 351. Milliste pĂ”himĂ”tetega tuleb arvestada Ă”iguskorra normatiivsuse tagamisel?
Erinevates kultuurides on erinevad tavad ja kombed. Kui isik satub teise kultuuriruumi ning tundmata selle tavasid ja kombeid neid seetÔttu (vÔi tahtlikult) rikub, satub ta kindlasti oma kÀitumisega kentsakatesse olukordadesse. Tulemuseks on, et teda peetakse ebaviisakaks.

European council – Lisbon: aimed to make the EU the most competitive economy in the world and achieving full employment by 2010. Treaty of Nice: adopted European social policy agenda up to 2005, converting the political commitments made at Lisbon into concrete action.
Eesti politsei - ja kohtustatistika ei anna veel adekvaatset pilti vÀgivallast naiste suhtes, kuid vÀgivalla alased uuringud nÀitavad, et vÀgivalda talub aasta jooksul enda kallal iga viies naine, 2/3 naiste vastu suunatud vÀgivalla juhtudest leiavad aset kodus.
Eelarvepoliitika ehk fiskaalpoliitika. 7.5. Potentsiaalne tootmismaht, selle mĂ”ju tegelikule kogupakkumisele lĂŒhiajaliselt, pikaajaliselt 1. LĂŒhiajaliselt – hinnad ja palgad ei ole piisavalt paindlikud ning turumajanduse iseregulatsiooni vĂ”ime on seega piiratud.

EdasilĂŒkkav vastuvĂ€ide – ei vaielda et nĂ”ue on olemas, kĂŒll aga selle vastu, kas nĂ”ue on sissenĂ”utav tuginedes, et â€œĂ”ige aeg pole veel kĂ€tte jĂ”udnud”. Kui tĂ€itmise tĂ€htaega pole kindlaks mÀÀratud, siis tuleb tĂ€ita selleks vajaliku mĂ”istliku aja jooksul.
Eesti seadusandja on vallasasjade omandamisel pidanud esmaseks omandaja heausksuse tunnustamist: ehk isik kes on asja ĂŒleandmise teel heauskselt omandanud, on asja omanik selle valdusesse saamise hetkest ka siis kui vÔÔrandajal puudus Ă”igus omandi ĂŒlekandmiseks.
EĂŒ sĂ€te on tingimusteta, kui selle rakendamine ei ole sĂ”ltuvuses ei LR ega EÜ institutsiooni tĂ€iendavatest meetmetest ning on isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks kĂŒllaldaselt tĂ€pne, kui kohustus on sĂ”nastatud piisavalt mÀÀratletud kujul.

Eesti kodanikul on Ôigus seaduses sÀtestatud korras tutvuda tema uurimine kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike (1) Kohus, prokurör ja uurija on kohustatud tarvitusele vÔtma kÔik omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.
EttevĂ”tte ĂŒleminekul on tööandjad kohustatud vĂ€hemalt 1 kuu enne ettevĂ”tte ĂŒleminekut kirjalikult informeerima usaldusisikut -ĂŒlemineku kuupĂ€evast, ĂŒlemineku pĂ”hjustest, ĂŒlemineku tagajĂ€rgedest töötajatele, -töötajate suhtes kavandatavatest meetmetest.
Esimeses kĂŒsimuses on kĂŒsitud, kas liikmesriigi seaduse puhul, millega keelatakse pornograafiliste toodete import kĂ”nealusesse liikmesriiki, on tegemist meetmega, mis on koguseliste impordipiirangutega samavÀÀrse toimega asutamislepingu artikli 30 tĂ€henduses.

EraÔiguse valdkonnas - vÔlaÔigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sÔlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nÔustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Eelduseks on normi rikkumine 4. sooritatud teo analĂŒĂŒs ja hinnang – Ă”iguspĂ€rase kĂ€itumise korral hinnatakse ja ergutatakse subjekti positiivselt. Negatiivse hinnangu korral pĂŒĂŒtakse jĂ”uda selgusele, miks subjekt nii kĂ€itus ja taunitakse tema

Evk - sse (ÄS § 229 lg 22). ‱ AktsionĂ€ri ei saa ĂŒhingust vĂ€lja arvata, vaid vĂ€ljumine toimub reeglina vabatahtliku mĂŒĂŒgi teel, va squeeze-out (ÄS-i 291. peatĂŒkk). ‱ AktsionĂ€ri surma korral lĂ€heb aktsia ĂŒle pĂ€rijale (ÄS § 231).
Eesti Àriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tÀhelepanu ettevÔtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevÔtjatele kes investeerivad oma ettevÔtete arendamisele
Ehtne - kui mingi asi Ă”-likult reguleerimata NĂ€iv: kui Sandja ei kavatsenudki elulisi asjaolusid faktilise kooseisu kaudu siduda Ă”-like tagajĂ€rgede saabumisega VÀÀrtus: kui Sandja on jĂ€tnud mĂ”ne Õliku mĂ”iste ebamÀÀraseks v ebatĂ€pseks.

Eik - sse pöördumise vĂ”imalus pĂ€rast riigisiseste Ă”iguskaitsevahendite ammendamist PĂ€rast riigisiseste Ă”iguskaitsevahendite ammendamist peaks ĂŒldjuhul kohtuasi lĂ”petatud olema, sest EIK ei ole riigi kohtute suhtes neljanda astme kohus.
Eas - i alustava ettevĂ”tja portaali infole on asutamiseks vajalikud toimingud alljĂ€rgnevad : a) Asutamislepingu ja pĂ”hikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud Ă€riĂŒhingu omanikud ja juhatus.
Elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, mÀÀratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul Ôiguse tekkimisest arvates. Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse mÀÀr (383,60 eurot). [RT I 2006, 55, 409 - jÔust.

EnnekĂ”ike on see tollitariifide ĂŒhtlustamine. Need lĂ€birÀÀkimised, mis Venemaaga on lĂ”ppjĂ€rgus, puudutavad vĂ€ga laia diapasooni, kaubagruppe, kĂ”ikvĂ”imalikku importi-eksporti. Aga kindlasti peaks see lihtsustama kaubavahetust," sĂ”nas Parts.
Ettevaatusprintsiibi puhul on tegemist olukorraga, kus riikide ettevaatusprintsiibialase positiivse Ôiguse ja kus riikide rahvusvahelistel foorumitel esitatud verbaalsete aktide nÀol on piisavalt tÔendeid objektiivse (ja ka subjektiivse) elemendi olemasolu kohta.
EelkĂ”ige ĂŒĂŒri - ja rendirahad).Muudetud on seda kĂ€sitlust ning nĂŒĂŒd on vĂ”imalik rÀÀkida asja-ja Ă”iguviljadest. Asjavilja all mĂ”istetakse asjast loodusjĂ”ul vĂ”i inimese kaasabil saadavaid saadusi, samuti Ă”igussuhte tĂ”ttu asjast saadavat tulu.

Ekspedeerimis - ja laolepingutest tulenevate vaidlustamata nĂ”uete tagamiseks pandiĂ”igus kaubale ja saatedokumentidele, vastavalt LS paragrahvidele 803 - 805. Panditud kauba mĂŒĂŒk toimub vastavalt asjaĂ”igusseaduse paragrahvide 293 ja 294 sĂ€tetele.
EesmÀrgil arhitektuuri - ja maastikuarhitektuuriteoste reprodutseerimine, kujutava kunsti teoste reprodutseerimine; elektrooniliste andmebaaside reprodutseerimine; arvutiprogrammide reprodutseerimine; samuti nootide reprograafilisel viisil reprodutseerimine.
Enne el - iga ĂŒhinemist tĂ€iendati EV pĂ”hiseadust EV pĂ”hiseaduse tĂ€iendamise seadusega (vĂ”eti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jĂ”ustus 6.01.2004). Mida pĂ”hiseaduse tĂ€iendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sĂ€testavad?

Erines benefiitsist – heateost; maavaldus, mille kuningas andis teenistuskohustuste tĂ€itmise eest). Vene impeeriumis oli suure tĂ€htsusega Katariina II tegevus, kus ta muutis teenistusmĂ”isad vabalt pĂ€randatavateks ja vÔÔrandatavateks maavaldusteks.
EsindusÔigus on Ôiguste kogum mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. EsindusÔiguse vÔib anda tehinguga(volitus), kuid see vÔib tuleneda ka seadusest(seadusjÀrgne esindus) vÔi tekkida teatud juhtudel seaduse fiktsiooni alusel.
Ekspedeerijal on kÔigi ekspedeerimislepingust tulenevate nÔuete ning varasematest saatjaga sÔlmitud veo-, ekspedeerimis- ja ladustamislepingutest tulenevate nÔuete tagamiseks pandiÔigus kaubale, vastavalt LS paragrahvide 803 ja 862 sÀtetele.

Elluviimise vorm - saastetasude sĂŒsteem, eesmĂ€rgiks mitte maksude suurendamine vaid stiimul saastuse vĂ€hendamiseks. Keskk mĂ”ju hindamisega seotud kulutused tasub arendaja- alternatiivsed lahendused, ettevaatusprintsiip, saastekontrolli kulutused.
Equity institutsioon on olnud vĂ€ga oluliseks common law arengu mootoriks: ‱ AppelatsioonisĂŒsteemi tekkimine ja areng Ă”igusmĂ”istmises ‱ KĂ€sundi- ja ĂŒhinguĂ”iguse tekkimine ning sĂŒsteemne areng ‱ „Õiguskaitsevahendite“ institutsiooni teke
Euroopa söe - ja TeraseĂŒhenduse asutamisleping 1951. aastast; ‱2. Riikide liitumislepingud ‱3. Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nĂ€it. Maastrichti leping 1992) ‱Eelnimetatud lepinguid muutvad vĂ”i tĂ€iendavad kokkulepped.

Edutamine – kĂ”rgemasse ametigruppi ĂŒle viimine ‱ Karistamine – distsiplinaar vastutus – oma kohustuste sĂŒĂŒline tĂ€itmata jĂ€tmine, usalduse kaotamine (varalise kahju tekitamine), vÀÀritu tegu (ka vĂ€ljaspool töaega ja –kohta)
EesmĂ€rgipĂ€rasus - Ă”iguspĂ€rasus on reegel, seda ei sĂ€testata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik vĂ”im  fĂŒĂŒsiline ja riigi avaliku korra kaitse  Ă”iguskaitse  sotsiaalne kaitse  keskkonnakaitse Õiguse keskne mĂ”iste on inimene.
Einar vene on kĂ€sitlenud halduskohtusse pöördumise tĂ€htajaga seonduvat kohtupraktikat ning on asunud seisukohale, et ĂŒks enim menetlusvaidlusi pĂ”hjustanud koht halduskohtumenetluse seadustikus on kaebetĂ€htaegade regulatsioon (2007:303).

Eksimus sihtobjektis – rĂŒnne ei taba seda, kelle vastu oli suunatud samuti, kui rĂŒnne tabab objekti, mis ei ole sĂŒĂŒteo koosseisukĂ”lblik; 2. identiteedieksimus ehk samastus – rĂŒndab objektina ekslikult samas olnud teist isikut (nt kaksikvenda).
Eeldusteks on see, et riik ja tema pÔhialuseid aktsepteeritakse vabatahtlikult elanikkona enamuse poolt, tunnustatakse eetilisi pÔhivÀÀrtuseid, sallitakse teisitimÔtlejaid ja tuntakse vastutust elukeskonna sÀilitamise eest ka tulevikus.
Eelmise pks - e pĂ”hjaliku muutmise tagajĂ€rjel tĂ€iustati oluliselt mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskĂ€tt hooldusĂ”igust ja lapsendamist puudutavates kĂŒsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dĂŒnaamikat.

Eesti kriminaalhooldus on saanud tĂ€helepanu osaliseks ka rahvusvahelisel tasandil, pĂ€lvides Euroopa kriminaalhooldusorganisatsiooni liikmena (www.cep-probation.org) 2004. aastal Londonis rahvusvahelise tunnustuse „Pioneer organisation” kategoorias.
Ehtsad lĂŒngaga on tegemist siis, kui ĂŒks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema Ă”iguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole. NĂ€iva lĂŒngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi
Euroopa kohus on leidnud, et olukord, kus mĂ”ned liikmesriigid vĂ”iksid sĂ€testada ammendumise rahvusvahelisel tasandil ning teised sĂ€testaks ammendumise ĂŒksnes ĂŒhenduse piires, takistaks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadust.

Eeskujudena on tÀhtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lÔpuks saab Ôppida isegi paavstidest, sest ka nemad on vÔimule tulnud ja kuidagi vÔimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi Ôppida.
Eesti metsa - ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sĂ”nul peaksid Venemaa liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) praeguse kokkuleppe kohaselt eksporditollid ĂŒmarpuidule alanema, kuid esialgu tollid tĂ€ielikult ei kao.
Eik on oma lahendis leidnud, et Ă”igus isikuvabadusele EIÕK tĂ€henduses on demokraatlikus ĂŒhiskonnas liiga tĂ€htis selleks, et kaotada konventsiooni kaitse ĂŒksnes sellel pĂ”hjusel, et isik ise annab end vĂ€lja vahi alla vĂ”tmiseks.

EraĂ”iguses on pĂ”himĂ”te: lubatud on see, mis pole keelatud (ĂŒldine vabadus, mis vĂ”ib olla piiratud) 3 Kui vaba on riik eraĂ”iguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilĂ”igusliku suhte poolena on eraĂ”iguses kĂ€sitletav vĂ”rdse partnerina.
Esitatud tvk - le. Individuaalsed töövaidlused ja nende lahendamine 1. Milliseid ĂŒhiskondlikke suhteid reguleerib tööÔigus ja mida tĂ€hendab turvalise paindlikkuse pĂ”himĂ”te? TööÔigus reguleerib suhteid töötaja ja tööandja vahel.
Eesti tums – Mati elukoht on Eestis – Eesti resident § 6 lg 1. VĂ€ljamakse teeb Rootsi Ă€riĂŒhing – Artikkel 16 – tulu maksustatakse Rootsis (tuluallika riik) Eestis maksustatakse mitteresident tulumaksuga, kui töötatakse Eestis.

Ettevaatamatuse tĂ”ttu – on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenĂ€htud teo. Seejuures ei tohi mitte kedagi tunnistada sĂŒĂŒdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse jĂ€rgi ja vastavalt seadusele.
Euroopa kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega Ă”igus ĂŒhiselt hinnata liidu Ă”igust. KĂ”ik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu Ă”igusega seotud kaebust, vĂ”ivad ning mĂ”nikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.
Euroopa kontrollikoda on vÔtnud endale eesmÀrgiks olla tÔhus asutus, mis tegutseb avaliku sektori auditi ja halduse eesliinil ning mida tunnustatakse tema aususe ja erapooletuse, professionaalsuse, tÔhususe ning auditite ja arvamuste kvaliteedi

Eelis jÀÀda on neil, kel on töövĂ”imetuid ĂŒlalpeetavaid ja neil, kes on töötanud kauem, saanud kutsehaiguse vĂ”i töövigastuse selles ettevĂ”ttees ja töötab sama hĂ€sti kui teised, neil, kes oma kutsealaseid teadmisi tĂ€iendavad.
EttevĂ”tja – on fĂŒĂŒsiline isik kes pakub oma nimel tasu eest kaupu vĂ”i teenuseid ja kaupade vĂ”i teenuse osutamine on talle pĂŒsivaks tegevuseks ning seaduses on EttevĂ”tja (FIE) sĂ€testatud Ă€riĂŒhinguna. EttevĂ”tja on subjektiks.
Erinevatel erialadel on sageli erisugune töötusemÀÀr (efektiivsuspalga teooria abila) EttevÔtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kÔrgemat palka, sest see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kÔrge tootlikkuse.

Externality – saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hĂŒvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete â€œĂ”ige hind” Saastaja maksab printsiip kitsas tĂ€henduses – saastaja peab maksma saastatus ennetamise kulutuste eest.
Eesti isikud - Eesti fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja; Eesti juriidiline isik; VĂ€lisriigi juriidiline isik, kellel on pĂŒsiv tegevuskoht Eestis; Eesti riigi-, valla- vĂ”i linnaasutus ning Rahvusvahelise organisatsiooni esindus Eestis.
Eik on asunud seisukohale, et vabaduse vĂ”tmine ĂŒhiskonna julgeoleku tagamiseks on kooskĂ”las Euroopa InimĂ”iguste ja pĂ”hivabaduste konventsiooni66 artikliga 5, mis nĂ€eb ette PS §-ga 20 sarnased alused vabaduse vĂ”tmiseks.

Enne valimisi on kÔik erakonna liikmed vÀga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekÀeliselt ja lÀbi mÔtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kÔrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist.
Eesti Ă”iguses on kinnisasjade jagamine ja ĂŒhendamine otseselt sĂ€testatud, kusjuures mÀÀravaks on omaniku tahe: kinnisasju vĂ”ib ĂŒhendada ĂŒheks kinnisasjaks vĂ”i ĂŒhte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil.
Eesti Ă”iguses on pĂ€rija pĂ€randaja, ehk surnud isiku, kelle vara pĂ€rimisele lĂ€heb ĂŒldĂ”igusjĂ€rglane2. Seega pĂ€randajaks on isik, kelle vara lĂ€heb tema surma korral teisele isikule ĂŒle. PĂ€randaja vara nimetataksegi pĂ€randiks.

Erinevalt ettevĂ”tjast on notari tasu mÀÀr reguleeritud notari tasu seadusega, lisaks sellele puudub notaril ĂŒks tĂ€htis ettevĂ”tjale omane tunnus: oma tegevuse reklaamimine ja peale selle ka kokkulepete sĂ”lmimine tasu mÀÀra muutmiseks.
Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta Ă”igusi ja kohustusi ometi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse ĂŒldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadusest (TsÜS).
Efektiivne majanduspoliitika on suuteline pehmendama negatiivsete protsesside valulikkust ĂŒhiskonnale. Valitsuse tegevuse tulemuseks vĂ”ib olla ka vastupidine efekt – sobimatu majanduspoliitika suurendab ĂŒhiskonna majanduslikku ebastabiilsust.

Ergutusnormid – nende hulka kuuluvad sellised Ă”igusnormid, mis sisaldavad seisukohti, Ă”iguspĂ€rase ja ĂŒhiskondlikult kasuliku kĂ€itumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normi nĂ€evad ette riikliku sunni ehk sanktsiooni olemasolu.
Ehitise pant - vallasvara pant, on notariaalselt tÔestatud ja registreeritud asukohajÀrgses riiklikus hooneregistris vÔi enne asjaÔigusseaduse rakendamise seaduse jÔustumist kehtinud seadusandluse alusel ehitist koormav pant.
Emotsionaalset vÀÀrkohtlemist on tunduvalt raskem mĂ€rgata ja Ă€ra tunda kui fĂŒĂŒsilist ning seksuaalset vÀÀrkohtlemist, kuna temaga ei kaasne mĂ€rgatavaid fĂŒĂŒsilisi kahjusi ning pealegi esineb ta tihti koos teiste vÀÀrkohtlemise liikidega.

Esitamisel on oluline teada, et tööstusdisainilahenduse registreerimine ei anna kaitset toote tehnilisele lahendusel, tootes peituvale ideele ega selle teostamise vÔi kasutamise viisile, kaitse saab vaid toote vÀliskujundus.
El Ă”igusaktid on liikmesriikide Ă”igusaktide suhtes ĂŒlimuslikud Siseriiklikult vĂ”ib tolliĂ”igusega reguleerida valdkondi, mille osas on saadud Euroopa Liidust volitus vĂ”i mille kohta puuduvad vastavad ĂŒhendusesisesed seadused.
Esinduse haldustöötajad – esinduse töötajad, kes on tööle vĂ”etud esinduse haldustehnilisse teenistusse;  abitöötajad – esindust teenindavad töötajad;  koduteenijad – esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud.

Eako - l on tugev koostöö politsei ja tolliga autoriÔiguse rikkumiste avastamisel, tÔkestamisel ja menetlemisel. EAKO annab kohtutele ja riiklikele juurdlusasutustele autoriÔiguste rikkumise kohta eksperthinnanguid.
Ergonoomia on tööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese vĂ”imete ja vajaduste kohaseks, ergonoomia eesmĂ€rgiks on, et töö vastaks vĂ”imalikult hĂ€sti inimese kehalistele ja psĂŒĂŒhilistele eeldustele.
Eksitav teave on ebatÔesed andmed, mis vÔivad ostja tavalise tÀhelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje vÔi millega kahjustatakse vÔi vÔidakse kahjustada teise ettevÔtja mainet vÔi tema majandustegevust.

Ebasoodne valim – madala kvaliteediga kaup tĂ”rjub hea turult vĂ€lja, sest info hankimine on kallis. Turg vĂ”ib tĂ€ielikult kaduda, sest tarbija ei usalda maksta ka halvakvaliteedilise hĂŒvise eest kvaliteedile vastavad hinda.
Eelmenetlus – ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nĂ”uded ja kostja vastuvĂ€ited 2) millised tĂ”endid esitatud 3) kas seda on vĂ”imalik lahendada kokkuleppega
Eestis ps - e preambulis ei ole normina kÀsitletav konstanteering, et EV kuulutati vÀlja 24.02.1918.a. Konstanteeringuna saab vaadata aga ka seda, millal PS vastu vÔeti ja seda, et ta vÔeti vastu 1938. a PS §1 alusel.

Erandina on JI esindaks JI lÔppemise korral likvideerijad (juhatust asendav organ). Juhatuse vÔi seda asendava organi liikmete esindusÔigus tekib alates ajast, mil vastav isik on valitud vÔi nimetatud organi liikmeks.
Esitatavatele kaebustele on kohtute pĂ€devuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ĂŒhe isiku Ă”igusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ĂŒlesanne see Ă”igusrikkumine tuvastada ning teha Ă”iglane otsus.
Era - ja avaliku Ă”iguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraĂ”igus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik Ă”igus) Tammelo kritiseerib seda.

Esindusfunktsioon - notar esindab tehinguosalisi avalikes registrides vÔi ametiasutustes, edastades lÔpuleviidud ametitoimingutega seotud teateid ja taotlusi, mis tÀnapÀevases ÔiguskÀibes tehingute tÔestamisega kaasnevad.
EttemÀÀratus – see pani rohkem tööd tegema ja pingutama, kalvinismis puudub pea igasugune mĂŒstiline element, tĂ”estust sellest, et oled vĂ€ljavalitu muul moel ei saa, kui et tegevuses ja töös ja ametis hĂ€sti lĂ€heb.
Euroopa haridus - ja teadusruumi Eesti jaoks koostööprogrammide ja -projektide kaudu ning loob tingimusi programmides osalemiseks kÔrghariduse akrediteerimise ja teaduse hindamise kaudu. Ka haiglad on reeglina sihtasutused.

Eeltoodust tulenevalt on ka kahtlustatava vĂ”i sĂŒĂŒdistatava ĂŒtlus tĂ”endamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teada teise isiku vahendusel, tĂ”endiks ĂŒksnes juhul, kui vahetut tĂ”endiallikat ei saa ĂŒle kuulata.
Eestis 18 - aastasena. Erandina vÔib selle omandada alaealisena abiellumisel (vÀhemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovÔimega. Tal on Ôigus teha tehinguid seadusliku esindaja nÔusolekul.
Erikson on vÀlja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille lÀbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mÀnguiga, noorem kooliiga, noorukiiga, noor tÀiskasvanu, tÀiskasvanu ja vanadus.

Euroopa liit on seega iseseisev vĂ”imuĂŒhendus oma suverÀÀnsete Ă”iguste ja liikmesriikidest sĂ”ltumatu Ă”iguskorraga, millele alluvad Euroopa Liidule antud ĂŒlesannete valdkondades nii liikmesriigid kui nende kodanikud.
Eramaja pindala on 125 mÂČ ning hind 258 000 €, millest hageja tasus 86 000 € , kostja tasus 86 000 € ning vanemad tasusid 86 000 € oma kontolt mĂŒĂŒja kontole selgitusega – eramaja aadress, maksja nimi ning summa.
Evolutsiooniline sotsialism – Eduard Bernstein Sotsiaaldemokraatia pikaaegne ideaal oli tootmisvahendite ĂŒhiskondlik omandus, kuid peale 2maailmasĂ”da on tugevnenud arusaam, et majanduse laiaulatuslik natsionaliseerimine on mĂ”ttetu.

Eik on tunnistanud vastuvÔetamatuks ka menetluse pikkuse peale esitatud kaebuse, kus riigisiseses menet- luses oli kaebaja kahjunÔuded jÀetud rahuldamata, sest ta ei olnud jÀrginud formaalseid menetlusnorme.
Erandjuht – sissetuleku suurenedes jÀÀb nĂ”udlus samaks 3. Inferioorne hĂŒvis – hĂŒvise nĂ”udlus vĂ€heneb sissetuleku suurendes (pole seisusekohane) 2.8. Elementaarvajadusi rahuldavate ja luksushĂŒviste erinevus
Euleri diagrammidega on esitatud traditsioonilised nĂ€ited ĂŒhisosata (ĂŒhitamatute) terminite mahtude kohta. Vasakul on kujutatud kaasalluvuse ĂŒldjuhtum, kusjuures kaasalluvad vĂ”ivad koos tĂ€ita ka kogu allutava termini mahu.

Eetika - ja metoodikakomisjon- moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmÀrgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nÔustamine advokaatide kutse-eetika nÔuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.
Enamus vaidlustest on ta kaotanud ja kandnud ka menetluskulud, vĂ”idukas on ta olnud vaid ĂŒksikutes mÀÀruskaebeasjades. Lisaks ise protsessimisele, on ta asunud tegutsema ka kolmandate isikute jaoks dokumentide koostajana.
Ericssoni a - aktsia nĂ€ide, kuldaktsia, esitaja aktsia) ‱ EttevĂ”tte piiriĂŒlene liitumine vĂ”i jagunemine ‱ EttevĂ”tte piiriĂŒlene liikumine nt Eestist Portugali – Eesti ja Portugali firmadele kehtivad erinevad

Esindus - ja tĂ€itevorganite sĂŒsteemi loomise vabadus; oma eelarve, kohalikud maksud; subsidaarsuspĂ”himĂ”te; suhtlemine riigiga; allub ĂŒksnes seadusele; jĂ€relvalve ĂŒldjuhul ĂŒksnes tegevuse seaduslikkuse ĂŒle.
Esmaseks ĂŒlesandeks on Ă”igusemĂ”istmine. Parlament, Tegevus on teatud suunatud juhtudel ka seadustes ja rahvas, vĂ”ttes kĂ”rgemal- seaduse vastu seisvate referendumil haldusorganit ilma e parlamendi Ă”igusaktides vahenduseta.
Esindust on kahte liiki: 1. SeadusjĂ€rgne: (nii fĂŒĂŒsilised (esinduslik) kui ka juriidiliste isikute puhul – Ă€riseadustik ning tsiviilĂ”igus seadustik) 2. Tehinguline – volitusega, volitust tĂ”endav volikiri,

EsmaspĂ€eval – kui lĂ”pp satub nĂ€dalavahetusele, tuleb arvestada, et pĂŒhapĂ€eviti posti laiali ei veeta 5 st jÀÀb kehtima 12. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionĂ€ride ĂŒldkoosoleku jĂ€rgmise pĂ€evakorraga:
Egalitaarsuse pĂ”himĂ”te – kĂ”igi inimeste ĂŒhetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati Ă”igusmĂ”tlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut Ă”igusse.
Erakorralise pĂ€devusega on tegemist siis, kui haldusorgan on Ă”igustatud tegutsema kindlaks mÀÀratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilĂŒkkamatutel vĂ”i muudel juhtudel, kui pĂ€dev haldusorgan ei saa tegutseda.

EraĂ”iguse dualism – tsiviilĂ”igus ja kaubandusĂ”igus Venemaal ei tekkinud mĂ”juvĂ”imsat kaupmeeste seisust nagu oli LÀÀne-Euroopas ja ka Balti provintsides . KaubandusĂ”igus ei moodustanud kunagi omaette distsipliini.
Erikontroll on eelkĂ”ige suunatud ĂŒksikutele tehingutele ja toimingutele eesmĂ€rgiga selgitada, kas vĂ”ib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil Ă”igus esitada nĂ”udeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu.
Evk - sse. Vt RKTKo 05.11.2003.a. Nr. 3-2-1-113-03. EVK on aktsiaraamatu pidaja (ÄS § 234). VÔÔrandatav aktsia peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1), vt RKTKo 11.05.2004.a. otsus nr. 3-2-1-

Edu - zone. (2008). НраĐČстĐČĐ”ĐœĐœĐŸĐ” ĐČĐŸŃĐżĐžŃ‚Đ°ĐœĐžĐ” ĐŒĐ»Đ°ĐŽŃˆĐžŃ… ĐżĐŸĐŽŃ€ĐŸŃŃ‚ĐșĐŸĐČ ĐČĐŸ ĐČĐœĐ”ĐșĐ»Đ°ŃŃĐœĐŸĐč Ń€Đ°Đ±ĐŸŃ‚Đ”. [http://www.edu-zone.net/show/158102.html]. 27. MĂ€rts 2009 a.
Eesti seadustes on sellega seotud riski aga vĂ”imalikult vĂ€hendatud ja nii on antud igale kannatanule Ă”igus kaevata kohtusse prokuröri otsuse peale menetlust mitte alustada vĂ”i see sĂŒĂŒdistust esitamata lĂ”petada.
Euroopa ĂŒhendusel on oma iseseisev Ă”iguskord, mida tuleb rakendada kĂ”igis liikmesriikides. Ühenduse Ă”iguskord on iseseisev kĂ”igepealt liikmesriikide Ă”iguskorra ja teiseks klassikalise rahvusvahelise Ă”iguse suhtes.

Ehitusluba - lisa nr.2. 1.23. HĂŒpoteegi seadmise leping 01.06.2001.a. laenuandja kasuks kinnistule Vabarna tee 678 Tallinnas - lisa nr.3. 1.2.4. Laenusumma tagastamise ja intresside maksmise graafik - lisa nr.4.
Ehkki ajaloost on teada suuri mĂ”tlejaid, kes ka kuritegevuse pĂ”hjuste ja olemuse ĂŒle on arutlenud ( Platon, Sokrates, Aristoteles), saab kriminoloogia, kui teaduse arengust rÀÀkida siiski alates keskaja lĂ”pust.
Era - ja avaliku Ôiguse jaotuse kaks alusteooriat Raul Naaritsa kÀsitluses vanimaks Ôiguslikuks kriteeriumiks, mille alusel Ôigus jaotati era- ja avalikuks Ôiguseks oli nn. Materiaalne e. huviteooria.

Etteteatamise miinimumtÀhtajad on toodud TLS-s ja neid ei saa muuta ka mitte poolte kokkuleppel. Ette ei pea teatama, kui kÔiki asjaolusid arvestades ei vÔi mÔistlikult nÔuda lepingu jÀtkamist etteteatamistÀhtaja lÔppemiseni.
Euroopa kohus on korduvalt rĂ”hutanud asjaolu, et EÜ direktiivide ĂŒlevĂ”tmine ei saa olla formaalne, ĂŒlevĂ”tmise tulemusena kehtima hakkav liikmesriigi Ă”igus peab olema Ă”iguse adressaatidele arusaadav ja selge.
Ebaseaduslik on streik vÔi töösulg: o kohtu tegevuse mÔjutamiseks; o millele ei ole eelnenud lÀbirÀÀkimisi ega lepitustoiminguid; o mille vÀljakuulutamisel vÔi korraldamisel on rikutud kehtestatud korda.

Eesti kaubandusketid on suundunud ĂŒhele ja samale vÀÀrtusele, et pakkuda kliendile vĂ”imalikult odavamalt kaupa, aga kuhu jÀÀb kvaliteet? KĂ”ik kauplused reklaamivad ennast kui ausat kaubandust ja odavat kaubandust.
Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sÀtete jÀrgi pÀdev Ôigust mÔistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sÀtete jÀrgi pÀdev asja lahendama.
Eetilis - filosoofilisel tasandil pĂ”hjendatakse eitavat suhtumist surmanuhtlusesse inimelu pĂŒhadusega, mis ei pĂ€rine inimesest ega ĂŒhiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hĂ€vitamine on seetĂ”ttu lubamatu.

EraĂ”iguslik vĂ”imuteostaja on fĂŒĂŒsiline isik, kes tĂ€idab seaduse alusel mille ĂŒlesanne on korraldada iseseisvalt ja omal vastutusel avaliku halduse ĂŒlesandeid ja teostab notarite tegevust ja tĂ€iendĂ”pet, avalikku vĂ”imu.
Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on vĂ”imalik seal, kus etnilised rĂŒhmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistĂ”ttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jm nimetustega moodustisi.
Eesti pĂ€rimisseaduses on oluliselt vĂ”rreldes nĂ”ukogude Ă”igusega suurenenud sugulaste ring, kes Viimase pĂ€rija positsioonist tulenevalt on riigil ja kohalikul omavalitusse ĂŒksusel kui seadusjĂ€rgsel pĂ€rida saavad.

Enamgi veel – riik on poliitiline organisatsioon, mis peab tagama korra ja julgeoleku kĂ”igile sellesse organisatsiooni kuuluvatele isikutele ja olema vĂ”imeline ennast nii sisemiselt kui vĂ€liselt kaitsma.
Eelarvepoliitika – valitsuse tegevus avalike hĂŒviste strukturi ja mahu kujundamisel ning rahastamisel. Peamised instrumendid on riigieelarve ja maksusĂŒsteem, mille kaudu tagatakse avalike hĂŒviste pakkumine.
EraĂ”iguses on tegemist vĂ”rdsete pooltega – eraautonoomia pĂ”himĂ”te, mis tĂ€hendab Ă”igust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle ĂŒks vĂ€ljund on lepinguvabadus – tahan sĂ”lmin, tahan ei sĂ”lmi.

Erandlikult on mÔne menetlustoimingu puhul siiski vÔimalik esindaja kasutamine vÀlistada ja seaduse jÀrgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus vÔib olla seadusjÀrgne vÔi lepinguline.
Esmane – asutamislepingud, liitumislepingud ja neid mĂ”lemaid tĂ€iendavad vĂ”i muutvad lepingud, on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda vĂ”ib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt.
Eetilis - Ă”iguslikud normid on “igavese tĂ”e mÀÀrused” (decreta aeternae veritatis). Õigusteadus pidi samuti vĂ”tma aluseks jumaliku Ă”igluse, mille eesmĂ€rk on kĂ”ikide inimeste tĂ€iustamine.

Ese on see, millele on subjektiivsed tsiviilĂ”igused suunatud ehk tsiviilĂ”iguse objekt. TsiviilĂ”iguse objektiks ehk esemeks on asjad, Ă”igused ja muud hĂŒved, mis vĂ”ivad olla Ă”iguse objektiks.
E lah - ne vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel lepingupoolte vahel töölepingu seaduses ja lahendatakse eelkÔige lahendatakse eelkÔige individuaalse töövaidluse lÀbirÀÀkimiste teel.
Erasektoris on ta olnud tegev peamiselt vandeadvokaadina ning rahvusvahelise audiitorbĂŒroo PricewaterhouseCoopers legal partner-ina, aga ka kĂŒlalislektorina mitmes ĂŒlikoolis ja arvukatel koolitustel.

Eristamisel on peamiseks kĂŒsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole. Peamine juhtlĂ”ng menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks on siduvus.
Eesti seadusandja on pidanud tĂ€htsaks heausksuse tunnistamist: isik, kes on asja heauskselt omandanud, on asja omanik selle valdusse saamisest ka siis, kui vÔÔrandajal puudus Ă”igus omandi ĂŒlekandmiseks.
Eesti Ă”igusajalugu on eesti rahva ja maa Ă”iguse ajalugu varasematest teadmisvĂ”imelistest aegadest praeguse ajani ĂŒhenduses sugurahvaste, kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide Ă”igusajalooga.

EraĂ”iguslikud – luuakse nende liikide kohta kĂ€ivate seaduste alusel, ‱ Avalik-Ă”iguslikud – riik, KOVi ĂŒksused, ja need juriidilised isikud, mis on asutatud nende kohta kĂ€ivate seaduste alusel.
Erinevad uuringud on andnud kĂŒll erinevaid tulemusi kuid kĂ”igil juhtudel on bioloogilise vanema kuritegelik kĂ€itumine olnud oluliseks lapsendatu kuritegeliku kĂ€itumise tĂ”enĂ€osust mĂ”jutavaks teguriks.
Esindusorganisatsioonidel on ILO sĂŒsteemis eristaatus ja -positsioon. See ei tĂ€henda aga, et teistel konkureerivatel organisatsioonidel ei oleks ILO konventsioonide nr 87 ja 98 jĂ€rgi ametiĂŒhingute pĂ”hiĂ”igusi.

EnesevĂ€ljendamisvabadus - sĂ”navabadus, trĂŒkivabadus, usuvabadus Isiklik julgeolek- Ă”igus Ă”igusabile, lĂ€biotsimiste ja konfiskeerimiste keelustamie ilma pĂ”hjuseta, julma ja ebakohase karistuse keelustamine.
Eesti karistusseadustik on vÀga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vÀhesteks vormideks. Karistusseadustikus on viis pÔhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks vÀÀrteo karistust.
Ehitise puuduse on pÔhjustanud eesmÀrgipÀraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme vÔi materjali puudused, on selle toorme vÔi materjali puudustest tuleneva nÔude aegumistÀhtaeg viis aastat.

Ekodanlik - liberaalne Ă”igusriik – see on riik, kus on olemas pĂ”hiĂ”igused, vĂ”imude lahusus, sĂ”ltumatud kohtud, Ă”igusliku aluse pĂ”himĂ”te ja loomulikult peetakse sellest kĂ”igest ka kinni.
Eliidid – erinevas ajas ja ruumis kujunevad erinevad ĂŒhiskonnagrupid: 1. Preestririik 2. feodaalriik 3. tehnokraatlik riik 4. plutokraatlik riik 5. mitmeparteiline riik 6. ĂŒheparteiline riik
ErivĂ”imsus on rasket fĂŒĂŒsilist tööd tehes 300 kcal/m2h ja nendel sĂ”duritel vees lĂ”disedes 250 kcal/m2h – kuhu lisandub omakorda veel see energia, mis kulub keha temperatuuri sĂ€ilitamisele.

Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pĂŒhendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatĂŒkk, mis on pĂŒhendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseĂ€rasustele.
EttevĂ”tlustulu kaotamine on hĂŒvitatav, kui vĂ”lgnikule on sellistest vĂ”imalikest tagajĂ€rgedest lepingu sĂ”lmimisel teatatud vĂ”i kui ta peab selliseid tagajĂ€rgi ette nĂ€gema tulenevalt vĂ”lasuhte iseloomust.
Erakorralised valimised on siin nÀhtavasti kehtestatud selleks, et valida president kiiremini. Kui Rkogu ka erakorralistel valimistel ei suuda presidenti valida, siis tuleb jÀllegi kokku valimiskogu. PÔhim.

Eraldusid mandri - Euroopa Ă”igussĂŒsteemist 2 allsĂŒsteemi: *romaani e. prantsuse Ă”. sĂŒsteem /reguleerida vaid ĂŒldpĂ”himĂ”tted/ ja *germaani e. saksa Ă”. sĂŒsteem /reguleeritakse kĂ”ike keerukalt ja
Erinevalt hĂ€dakaitsest on hĂ€daseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne Ă”igusvastases rĂŒndes. sisuliselt on tegu ĂŒhe Ă”igushĂŒve pÀÀstmisega teise Ă”igushĂŒve ohverdamise vĂ”i kahjustamise hinnaga.
EttevĂ”tja on fĂŒĂŒsiline isik vĂ”i seaduses sĂ€testatud Ă€riĂŒhing, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu vĂ”i teenuseid ja kellele kaupade mĂŒĂŒk vĂ”i teenuste osutamine on pĂŒsivaks tegevuseks.

Eestikeelses kirjanduses on seda nimetatud vanaks nuhtlusseadustikuks vÔi lihtsalt nuhtlusseadustikuks*14 (NS). NS tegi lÔpu seni valitsenud Ôiguslikule par- tikularismile ja kriminaalseaduste paljususele.
Esimeses figuuris on mÔlemad ÀÀrmised terminid eeldustes samas rollis mis jÀrelduses: vÀiketermin tÀidab vÀiksemas eelduses subjekti rolli ning suurtermin on suuremas eelduses predikaadi rollis.
Ev territoorium on PS sÀtestatud §122 Eestil piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping- EV ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati sellele priambul.

EbatĂ€pne on seostada K.Marxiga. Kommunism tekkis alles 19saj lĂ”pul sotsialismi eri voolude – revisionismi (Bernstein), tsentrismi (Karl Kautsky) ja bolsevismi (Lenin) vahelises vĂ”itluses.
Erand on see, et ÀriÔhingu asutajad lepivad kokku, et enne registrisse kandmist tehtud tehingud on ettevÔtte tehingud, siis saab saab pÀrast neid tehingud ettevÔtte bilansis nÀidata.
Esimesele on omane vÀgivaldsus, sellega vÔib seostada eelkÔige venekeelseid grupeeringuid, nn progressiivse suuna moodustavad eestlased, kellel on suurem rahvusvahelise suhtlemise kogemus.

Eel - ja jÀrelkontrolli vahe Eelkontrolli teostamiseks vÔimaldab pÔhiseaduse § 141 lÔige 2 Ôiguskantsleril sÔnaÔigusega osa vÔtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest.
Eetikas on Hobbes seega tÀielik subjektivist (st eetikas pole objektiivseid kriteeriume). Hea tuleneb inimese sees olevatest liikumistest ning on tÀiel mÀÀral seotud vaid isiku endaga.
Esmane tĂ”lkija – Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pĂ€rineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil.

Eristatud on kolm organit: Seadusandlik, tÀidesaatev ja ÔigustmÔistev vÔim. Oma tegevuses kÔik kolm nii loovad Ôigust, rakendavad Ôigust, kui ka mÔistavad Ôigust (tasakaalustavad).
EttevĂ”tte saneerimine on abinĂ”ude komplekti rakendamine ettevĂ”tte majanduslike raskuste ĂŒletamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jĂ€tkusuutliku majanduse tagamiseks.
EbatÀpne on vÀide, et riigiÔiguse pÔhimeetod on imperatiivne meetod -- see vÀide peab paika peamiselt siis, kui kÔneldakse nendest normidest, mis reguleerivad riigiaparaadi tegevust.

Edasivolitus - (1) Haldusorgan, keda on volitatud mÀÀrust andma, vÔib mÀÀruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see vÔimalus on volitusnormis ette nÀhtud.
EelkÔige viis ehk meetodit kuidas Ôigusega ringi kÀia, rakendus jÀi iga juristi enda hooleks. Just rooma Ôiguse retseptsioon on mÀnginud suurt rolli mandrieuroopa Ôiguse teadusestamisel.
Esimeses punktis on muudetud keelelist vĂ€ljendust, sisuliselt midagi muudetud ei ole. Punkt 2 vanas mÀÀruses mÀÀratles sĂŒnnitoetuse piirmÀÀra kinnitamise Ă”igust ........ Vallavalitsusel.

Ettevaatusmeetmeid – tegevuse asukoha valikut, keskkonnamĂ”ju hindamist, parima vĂ”imaliku tehnoloogia rakendamist, avalikkusele informatsiooni edastamist ja vahel ka ĂŒldist ettevaatuskohustust.
Eelarvejoone tĂ”us – nĂ€itab millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hĂŒvise kogus, kui esimese hĂŒvise tarbitav kogus suureneb ĂŒhe ĂŒhiku vĂ”rra, tingimusel, et tarbimiskulud ei muutu.
Eestis kasvatatud - mĂ€rk antakse Eestis kasvatatud kĂ”rge kvaliteediga aiasaadustele; MahemĂ€rk - mĂ€rk antakse toodetele, mis on kasvatatud ja kĂ€ideldud ökoloogiliselt ning biodĂŒnaamiliselt;

Era - ja avalik Ă”iguslik juriidiline isik-on erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik, mille liigid on Ă€riseadustikus ja teiste seadustes mÀÀrastletud kui Ă€riĂŒhingud.
Erandjuhtudel - sellekohase otsuse vĂ”ivad osanikud vastu vĂ”tta, kui tegemist oli ĂŒhingu lĂ”petamisega ĂŒhingulepingus sĂ€testatud alusel, tĂ€htaja möödumisel vĂ”i eesmĂ€rgi saavutamisel.
Esmased Ôiguskaitsevahendid - 1) haldusakti kehtetuks tunnistamise nÔue 2) toimingu lÔpetamise nÔue 3) haldusakti andmise vÔi toimingu sooritamise nÔue 4) haldusaktist vÔi toimingust hoidumise nÔue-

EttevĂ”tja on fĂŒĂŒsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu v teenuseid ja kellele kaupade mĂŒĂŒk ja teenuste osutamine on pĂŒsivaks tegevuseks, v seaduses sĂ€testatud Ă€riĂŒhing.
Eitus on lausearvutuses unaarne tehe, mis seab lausele p vastavusse lause p. Lauset p interpreteeritakse alati nii, et tema tÔevÀÀrtus on vastupidine lause p tÔevÀÀrtusele.
Elamu tervikuna on kuuekorruseline, 70 korteriga, kasuliku pinnaga 2 2 8066,0 m , elamispinnaga 4351,2 m , maakasutus vastavalt Tallinna Linna TK otsusele nr . . . . . . . . . . . . . 1995. a.

EraĂ”igus – Ă”igusnormide kogum, mida iseloomustab privaatautonoomia (poolte juriidiline vĂ”rdsus). Selline Ă”igusega relevantne tegelikkus, kuhu sattudes oleme juriidiliselt vĂ”rdsed.
Erinevatel koostööpartneritel on see erinev, nÀiteks WÔru lihatööstuse kauba pidi PÔltsamaa Selver kontrollima kauba kohale toimetanud autojuhi juuresolekul, peale seda enam pretensioone ei rahuldatud.
Elementideks on Ôigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavÔtjad) ja subjektiivsed Ôigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad ning Ôigussuhte objekt

Enesetapud – nende realiseerimise aspektist vaadelduna saab jagada kaheks: ‱ Positiivne surm – on saabunud isiku tahtliku tegevuse lĂ€bi, mis on realiseerunud isiku tegevuse lĂ€bi.
Era - ja avaliku Ôiguse eristamise eesmÀrgiks on sÀilitada suhteline vabadus erasektoris, kuid kehtestada kodaniku kaitseks rangemad tegevuspiirangud avaliku vÔimu tegevusele.
Ettevalmistamisel on tehtud. Kui enne eelnĂ”u koostamist vastatakse olulistele kĂŒsimustele regulatsiooni vajalikkuse ja sellega kaasneva kohta, paraneb nii eelnĂ”ude kui ka seaduste kvaliteet.

Eelisaktsiat on nimetatud ka kuld aktsiaks 4.3.3. Eelisaktsia (§237) Aktsia, mis annab eesÔiguse dividendi saamisel ja seltsi lÔpetamisel alles jÀÀva vara jaotamisel, on eelisaktsia.
Ehtsad lĂŒngad – selline olukord, kus seadusandjal peab olema kindel kavatsus seda tegelikkust Ă”igusega korrastada, aga mingil pĂ”hjusel ta seda teinud ei ole. Aja ja ruumi kiire muutus.
Esialgne Ôiguskaitse - mÀÀrus Kas A vÔib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on vÀlisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lÔige 1 kohtute pÀdevus ei laiene diplomaatidele.

Euroopa kohus on oma kohtupraktikas pidanud sidusa siseriikliku maksusĂŒsteemi ja tĂ”husa fiskaaljĂ€relevalve tagamist oluliseks avalikuks huviks, mis vĂ”ib Ă”igustada lubatavaid erandeid.
Eesti mere - ja Ôhupiir mÀÀratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nÔutav Riigikogu koosseisu 2/3 hÀÀlteenamus.
Eestkostja - lÀhedane termin hooldaja Piiratud teovÔimega inimesele mÀÀratakse eestkostja Hooldaja on teovÔimelistel isikutel nt vanainimene, kes ei suuda asjadega hakkama saada.

Ehkki on olemas inimese kÀitumist hukkamÔistev vÔi heakskiitev religioosne seadus, on olemas ka puhtalt sotsiaalsed ja inimlikud kriteeriumid Ôige ja kasuliku Àratundmiseks.
Erinevad klassid on eraldatud ĂŒksteisest ja neil on erinevad reĆĄiimid b. need vangid kes on madalamatel astmetel, nĂ€itavad paranemist, siis saavad kĂ”rgematesse , parematesse astmetesse.
Esmapilgul on kÀttemaksutoimingute motivatsioon ilmne: Ôiglus nÔuab vastata kurjusele kurjusega, "tasuda", karistada eesmÀrgiga vÀlistada uusi agressiivseid toiminguid pahategija

Erandjuhul on vÔimalik piirata materiaalse kvalifikatsiooniga pÔhiÔigust ka kvalifikatsioonis nimetamata eesmÀrgil, eeldusel, et see eesmÀrk on tuletatav pÔhiseadusest endast.
Esindusorganiks on juhatus (seaduslik esindaja). Üldjuhul vĂ”ib juriidilise isiku juhatuse nimel tegutseda suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige eraldi. (Juriidiline isik ppt)
EsindusÔigus - EsindusÔigus on Ôiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, EsindusÔiguse vÔib anda tehinguga (volitus) vÔi see vÔib tuleneda seadusest.

Empiiriline diskursus on ’tĂ”epĂ€rane’, kui on tĂ€idetud neli tingimust:  Diskursuse kĂ”ik vĂ€ited on negatiivselt sidusad, st ei ole ĂŒksteisega vasturÀÀkivad vĂ”i vastuolulised.
Esmaseks ĂŒlesandeks on lĂ€bi seadusandluse kaitsta vĂ”lasuhte nĂ”rgemat poolt, kelleks ĂŒldjuhul on tarbija. NĂ€iteks on tarbija, kui vĂ”lasuhte nĂ”rgema poole Ă”igusi kaitstud VÕS § 275.
EttevĂ”tlus on isiku iseseisev majandus vĂ”i kutsetegevus, mille eesmĂ€rgiks on tulu saamine kauba tootmisest, mĂŒĂŒmisest, vahendamisest, teenuse osutamisest vĂ”i muust tegevusest.

Euroopa komisjon on probleemi endale teadvustanud ja ‱ pĂ€randaja ei testeerinud ja/vĂ”i ei pĂ€randanud pĂ€rimislepinguga kogu vara (testeerimata vĂ”i tegeleb lahenduste otsimisega.
Eik on asunud seisukohale, et sĂŒĂŒtuse presumptsiooni pĂ”himĂ”tet ei pea jĂ€rgima ĂŒksnes kohus oma otsuseid tehes, vaid et sellest peab lĂ€htuma iga avalik institutsioon.
Erapooletus tÀhendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult   huvitatud Ôigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses.

Erialakeel - keelekasutuse kompleksne ala (vÀljalÔiget, varieteeti), mis tingituna erinevate erialaliste situatsioonide spetsiifikast toob nÀhtavale sisemise diferentseerituse.
Eesti pank on asutatud 1919. aastal ja pĂ”himĂ”tteliselt kui lugeda tĂ€nast Ă”igusjĂ€rglast Eesti Panka, siis Eesti Pank on Euroopa pankade hulgas ĂŒhe vanima keskpankade hulgas.
EraĂ”iguslikud - Ă€riĂŒhingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriĂŒhistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides.

EelpĂ€rand on vara, mille on kinkena saanud seadusjĂ€rgseks pĂ€rijaks olev alaneja sugulane teiste pĂ€rijatega pĂ€randajaks olevalt ĂŒhiselt ĂŒlenejalt sugulaselt selle eluajal.
Eesti skp - s moodustab see vĂ€gagi suure osa ning tabeli jĂ€rgi on nĂ€ha, kuidas majanduse halvenedes ka teenuste eksport taandub – riikide vahelised tehingud on halvenenud.
Enesetapmise pÔhjusi on erinevaid: mitte kunagi ei tohi inimest kellegi teisega vÔrrelda (eriti siis kui teine inimene on temast parem), kungi ei vÔi teada kuidas sellele reageeritakse.

Erandina on lubatud otsesed viited ka Euroopa Liidu direktiividele, mis kuuluvad Eestis ĂŒks ĂŒheselt kohaldamisele ja mille sĂ€tete kordamine seaduseelnĂ”us pole otstarbekas.
Eriosa –  VĂ”laĂ”igus  AsjaĂ”igus  PerekonnaĂ”igus  PĂ€rimisĂ”igus ‱ ÄriĂ”igus ‱ TööÔigus ‱ Intellektuaalne omandiĂ”igus ‱ Rahvusvaheline eraĂ”igus
Euroopa komisjon on pakkunud selle lihtsustamiseks konkreetseid lahendusi: Ôigusakti, millega lubatakse abielupaaril valida, millise riigi Ôigust nende lahutuse korral kohaldatakse.

Erakorralisel istungjĂ€rgul on Riigikogu otsustusvĂ”imeline, kui kohal on ĂŒle poole Riigikogu koosseisust (PS § 70) ‱ Otsustamine toimub hÀÀletamise teel ja poolthÀÀlte enamusega (PS §
Eraldi koosseisuks on ka isikute au vĂ”i hea nime teotamine; 6) kui ĂŒhingu tegevus on vastuolus seadustega vĂ”i pĂ”hikirjas ettenĂ€htud eesmĂ€rkide vĂ”i nende saavutamise vahenditega.
Erialakirjanduses on viimastel aastakĂŒmnetel esitatud veel neljas riigi pĂ”hitunnus: tegelik vĂ”ime olla tĂ€ies mahus rahvusvahelise suhtlemise, st rahvusvahelise Ă”iguse subjektiks.

Erilis abilisi – kvalifikaatoreid ehk juriseksperte, kelle ĂŒlesandeks oli sĂŒĂŒdistuste ja kohtuotsuste selline formuleerimine, et need poleks vastuolus kehtiva seadusandlusega.
Ent bgb on uba ajaloolise koolkonna nn teene, Savigny- Ôigust ei tohi kunstlikult luua, peab vÀlja kasvama tavast, pidas vajalikuks tavaÔiguse allikate lÀbitöötamist.
Euroopa kohus on pÀdev tegema otsuseid hagide kohta, kui puudub instutsiooni pÀdevus, vÔi toimub oluline menetlusnormide rikkumine, asutamislepingu vÔi selle normi rikkumine.

Ebaproportsionaalseks on kohus tunnistanud ka relvaseaduse sĂ€tte, mille alusel on haldusorganil keelatud anda relvaluba isikule, kes on toime pannud ĂŒkskĂ”ik millise tahtliku kuriteo.
Esimesi nÀhtusi nimetatakse pÔhjusteks, teisi tagajÀrgedeks. Arutleja teab, et kui pilved muutuvad vÀga tihedateks, kondenseerub veeaur piiskadeks ning sajab vihmana maa peale.
Esinduse sisesuhe - esindatava ja esindaja vaheline Ă”igussuhe ‱ Esinduse vĂ€lissuhe - esindatava ja kolmanda isiku vaheline suhe Esindaja ja kolmanda isku vahel Ă”igussuhet pole.

Eelneva tÀhendab siis seda, et pooled ei mÀÀra mitte ainult hagimenetluse kÀiku ja ulatust, vaid ka esitatud taotluste arutamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.
EesmĂ€rkideks - Ă”igusvastase kĂ€itumise lĂ”petamine, Ă”iguserikkuja vastutusele vĂ”tmine Haldussundi saab kohaldada fĂŒĂŒsiliste(p.o. deliktivĂ”imeline) ja jur.isikute suhtes.
El Ă”igus on esimene kuni ei lĂ€he vastuollu pĂ”hiseaduse aluspĂ”himĂ”tetega EL Ă”iguse ĂŒlimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi Ă”igusega kohaldatakse (rakendatakse) EL

El Ôiguses on enamikes tarbijaÔiguslikes direktiivides defineeritud tarbija isikuna, kes tegutseb kaupade vÔi teenuste hankimisel vÀljaspool majandus- vÔi kutsetegevust.
Enamus uuringuid on ĂŒhekordsed. Enamusel juhtudel ei planeerita uurimust pikas plaanis, et seda tehakse praegu ja juba planeeritakse ette, et see tehakse ka mingi aja möödudes.
Era - ja avalikus Ă”iguses eristatakse ĂŒksikuid Ă”igusvaldkondi-Ă”igusharusid –Ôigusharu on suhteliselt iseseisev Ă”igusnormide kogum era- vĂ”i avalikus Ă”iguses.

EttevĂ”tja - fĂŒĂŒsiline isik, kaupade mĂŒĂŒk vĂ”i teenuste osutamine on talle pĂŒsivaks tegevuseks, EttevĂ”tja tegutseb Ă€riregistrisse kantud nime all (Ă€rinimi e. firma).
Eetikakoodeks on vajalik ka seetĂ”ttu, et see tagaks Riigikogu liikmete eetilise kĂ€itumise, mis oleks Eesti rahvale eeskujuks ning muudaks kogu ĂŒhiskonda positiivses suunas.
Erandina on kolm lugemist kohustuslikud PSe muutmiseks, riigieelarve ja lisaeelarve vastuvÔtmiseks, riigieelarve muutmiseks ja seaduseelnÔu rahvahÀÀletusele panekuks.

EraĂ”igus on dispositiivne, avalik Ă”igus imperatiivne, st: ‱ eraĂ”iguses on lubatud kĂ”ik, mis ei ole keelatud, avalikus Ă”iguses on keelatud kĂ”ik, mis ei ole lubatud.
EraÔigusest eristamisel on oluline pÔhimÔte, et kui eraÔiguses on lubatud kÔik, mis ei ole keelatud, siis avalikus Ôiguses, sh haldusÔiguses on keelatud kÔik, mis ei ole lubatud.
Eri avalik - Ă”iguslikel juriidilistel isikutel on erinevalt reguleeritud see, kes kinnitab tema pĂ”hikirja/pĂ”himÀÀruse – Vabariigi Valitsus, minister, isiku nĂ”ukogu.

EdasikaebeĂ”igus on ĂŒldise kohtuse pöördumise Ă”iguse ja kaitseĂ”iguse osa, mille eesmĂ€rk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vĂ€ltida eksimusi ja vigu kohtuotsuses.
Eeldatavasti on orja mĂ”tlemisvĂ”ime vĂ€gagi piiratud (ehk piirdub vaid sellega, et ta oskab oma lihtsa tööga hakkama saada). ‱ Ori tĂ€idab kellegi teise (isanda) tahet.
Eesti kohtusĂŒsteem - maakohtud – Harju Maakohus, Viru Maakohus, PĂ€rnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kĂ”iki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ĂŒhes v mitmes kohtumajas.

Ehtne on selline koosseis, mida saab realiseerida ainult vastav isik (erisubjekt). Mitteehtne erisĂŒĂŒtegu on selline, mida on modifitseeritud erisĂŒĂŒteona (§ 291).
ElamisĂ”iguse on vĂ€ltimine olukorra kus ĂŒks inimene saab majandusabi kahekordselt ehk oma kodumaalt ja liikmesriigilt kus ta Ă”pib vĂ”i kui ta ei ole tĂ€ieĂ”iguslik elanik.
Eri riikides on see lahendatud erinevalt, kuid on soovitatav, et eri vÔimuharud teevad selles osas koostööd, et vÀltida unilateraalset poliitilist ame- tisse nimetamist.

Ecstasy – isiksusemuutus, emotsionaalne lĂ€bipĂ”lemine, depressioon, paanikareaktsioon, Ă€ng, rahutus, psĂŒhhoos, Ă€kksurm, hallutsinogeeniuimas sagenevad Ă”nnetused
Eeltoodud sĂ€ttes on toodud sĂŒĂŒdimatuse meditsiinilised kriteeriumid, mis sellistena kujutavad endast empiirilis- deskriptiivseid mĂ”isteid ning on jĂ€relikult Ă”igusvĂ€lised.
EesmĂ€rgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. ĂŒldised maksud – ĂŒldjuhul taotlevad fiskaalset eesmĂ€rki ja ei too endaga kaasa tuntavat kĂ”rvalmĂ”ju.

EnnekÔike on krediidiga tegemist kapitalirendi lepingu korrasl, kuna liisinguandja kohustused on suunatud asja ostmise finantseerimisele, mitte aga kasutusele andmisele.
Erasektoris – sellised on raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud abistavat tööd tegevad isikud.
Euroopa mÔistes tÀhendab vÔrdne kohtlemine ka isikute vaba liikumist, euroopa liidu kodanikul on Ôigus vabalt valida töö ja elukohta, suunduda sinna kus pakutakse tööd.

Eksekvaatur on tegutsemisluba, mis vÀljendab asukohariigi nÔusolekut selleks, et konsulaarasutuse juht saaks hakata tÀitma oma volitusi mÀÀratud konsulaarpiirkonnas.
Erandina on 5 aastat aegumistĂ€htaeg selliste mĂŒĂŒgilepingute jaoks, mille esemeks on tĂŒĂŒpiliselt ehitise valmistamiseks kasutatava materjlai vĂ”i toorme tarbimine.
E tingimustes on vaieldamatult riigiĂ”-e allikaks Rkohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegiumi otsused. Nende otsustega saab kehtivaid ĂŒldakte tunnistada kehtetuks.

Eksport x – oma maa kaupade mĂŒĂŒk vĂ€lismaale Import Z – vĂ€lismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks Puhaseksport NX – ekspordi ja impordi vahe
Ennastvabalt teostada on igaĂŒhe enda asi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid nĂ€gemusi eneseteostusest. See vabaduse alusphimĂ”te vĂ€ljendub ka kĂ”igis teistes PS vabaduse
EraĂ”iguses - subjektid, subjektiivne Ă”igus, juriidiline kohustus, objekt Õigussuhte subjektid: FĂŒĂŒsilised isikud- kodanikud, kodakondsuseta isikud, vĂ€lismaallased.

Erinevalt antiik - Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nĂ€htus mitte igavene ja pĂŒha.
Eelarvepoliitika – maksusĂŒsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmrĂ€giks on eelkĂ”ige tĂ€ishĂ”ive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv.
EelnÔu algatajale on antud Ôigus vÔtta eelnÔu menetluse igas etapis tagasi -- seda selleks, et vÀltida tema eelnÔu talle vastuvÔtmatul (moonutatud) kujul vastuvÔtmist.

Eeltoodust lÀhtuvalt on autor seisukohal, et VangS § 90 lÔikes 3 sÀtestatud meetmed on sobilikud kriminaalmenetluse lÀbiviimise vÔi uute kuritegude Àrahoidmise tagamiseks.
Ehtne lĂŒnk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. nĂ€iv lĂŒnk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida.
Ekp presidendiks on itaallane Mario Draghi, EKP-d juhib EKP NÔukogu, kuhu kuuluvad 6 juhatuse liiget (sh president ja asepresident) ja euroala keskpankade (19) presidendid.

Elektrooniline vorm - elektrooniliselt allkirjastatud!!!- ka digitaalallkiri Elektrooniline allkiri mis ei ole digitaalallkiri- paroolikaart, pin-kalkulaator, pangakaardi pin..
Enamikul juhtudel on PS tekst aga vĂ€ga ĂŒldine. Siin peavad Ă”igusteadlased – nii praktikud kui ka teoreetikud – ĂŒheskoos leidma kaitsealade adekvaatsed definitsioonid.
Erandina on lubatud filiaalile esitada ĂŒhingu kontserniaruanne, kui ĂŒhing on asukohamaal tĂŒtarettevĂ”tjaks ning kontserniaruande esitamine on asukohamaal lubatud.

Erinevaltantiik - Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervikoli maine, ajaline nĂ€htus mitte igavene ja pĂŒha.
Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses Ôiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse Ôiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste Ôiguste kitsendamises.
Ettevaatusprintsiip on vahend tegutsemiseks teadliku ebakindluse tingimustes, kus lÀhtutakse mitte ainult objektiivsete asjaolude hindamisest, vaid ka mÔistlikust kahtlusest.

Eik on sedastanud, et kohtu liikmed ei vĂ”i alustada oma kohustuste tĂ€itmist eelarvamusega, et sĂŒĂŒdistatav on toime pannud teo, milles teda sĂŒĂŒdistatakse.
Eksamiks Ôppimisel on soovitatav lÀhtuda T.Annuse RiigiÔiguse Ôpikust ja PS kommenteeritud vÀljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis.
Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sÔlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mÔistlikkuse vÔi avaliku korraga.

Evk - le avalduse esitamiseks kohustatud isikut seadus ei nimeta, kuid arvestades aktsiaseltsi sisest pÀdevuse jaotust, on vastav kohustus juhatuse liikmetel.
Eelpooltoodud nÀites on toitumisalane vÀide esitatud suhkrute kohta, jÀrelikult peab ka toitumisalases teabes, lisaks muudele nÀitajatele, olema esitatud suhkrute sisaldus.
EelpĂ€rand – tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed). Kui fikseeritud, siis vĂ”etakse tema pĂ€randvarast maha.

Eesti koha - , kodaniku, asja-, Ă€riĂŒhingu, asutuse vĂ”i mittetulundusĂŒhingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatĂ€heline kuju on samane Eestis kasutatavaga.
Eesti Ă€riseadustik on sisuliselt Ă€riĂŒhingute seadustik, sisaldades seega vaid ĂŒhe tĂŒĂŒpilise kaubanduskoodeksi osa – norme ettevĂ”tjate, eelkĂ”ige Ă€riĂŒhingute kohta.
Eksam - 1 definitsioon 1 analĂŒĂŒtiline kĂŒsimus 1 kaasus (ranget meetodit ei ole, kuidas oskad Ă”igusnormi seostada tegeliku eluga?, lisamaterjale ei ole vaja)

Eluruumi ĂŒĂŒrnikul on Ă”igus majutada ilma ĂŒĂŒrilandja nĂ”usolekuta ĂŒĂŒritud eluruumi oma abikaasat ja alaealisi lapsi ning VÕS § 289 alusle ka töövĂ”imetuid vanemaid.
EraĂ” – korraldab inimeste eraiseloomuga vahekordi (abikaasade, vanemate ja laste, ostja ja mĂŒĂŒja, tööandja ja töövĂ”tja). Osapooled on Ă” ees vĂ”rdsed.
EttevÔtlusvormi on ettevÔtja valinud tÔenÀoliselt juba Àriplaanis, kuid enne, kui alustatakse ettevÔtte registreerimist, tuleks kÔik vÔimalused veel lÀbi kaaluda.

Eriline roll on vĂ”lausaldajate esimesel ĂŒldkoosolekul, kus otsustatakse halduri kinnitamine, toimkonna valimine ning vĂ”lgniku tegevuse jĂ€tkamine vĂ”i lĂ”petamine.
Efektiivsuspalga teooria – ettevĂ”tjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kĂ”rgemat palka, sest see tagab töötajate lojaalsuse ja töö kĂ”rge tootlikkuse.
Ernst kretschmer - 2 peamist temperamenditĂŒĂŒpi- tsĂŒklotĂŒĂŒmne, skisotĂŒĂŒmne 3 peamist konstitutsioonitĂŒĂŒpi- pikk kĂ”hn asteeniline on skisotĂŒĂŒmne a la ektomorf.

Etteteatamine – ĂŒks pool informeerib teist oma soovist töösuhe lĂ”petada, s.t tuleb teha avaldus, sellest hakkab jooksma ka 30-pĂ€evane tĂ€htaeg vaidlustamiseks.
EttevÔtja on isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevÔttesse kasu saamise eesmÀrgil ning sellega vÔtnud enda kanda Àritegevusega seotud riski ja vastutuse.
Erikohtud on nĂ€iteks Saksamaal (edasikaebamine ainult Saksa Liidukohtusse), Ühendkuningriigis; Ć veitsis, TĂŒrgis jm on vaidlused allutatud kaubanduskohtutele.

Esitatud koosseis on oma iseloomult materiaalne, s.t. ta eeldab kahjuliku tagajÀrje saabumist riigikaitse nÔrgenemise vÔi vÀlispoliitiliste suhete halvenemise nÀol.
Euroopa kohus on oma praktikas kinnitanud, et kaubamÀrgiÔiguse ammendumise printsiip on regionaalne ehk Euroopa Majanduspiirkonna sisene, aga mitte rahvusvaheline.
EnesemÀÀramis - Ôiguse ning vÀhemuste Ôiguste tunnustamine rahvusvahelises Ôiguses on loonud vÔimaluse ka teatud inimgruppide kollektiivsete Ôiguste kaitseks.

Ent tavaliselt on see puuduv vĂ€ide vĂ”imalik konstrueerida olemasolevate pĂ”hjal nii, et konstrueeritud vĂ€ide moodustab koos algsete vĂ€idetega ikkagi sĂŒllogismi.
Erakorralised dekreedid - antakse riigipea poolt pÔhiseadusliu pÀdevuse piires ÀÀrmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil vÔi selle osal riigi tegelikuks kaitseks.
Erapooletuse printsiip on sarnane Eesti notariaadi pÔhimÔttega: oma tegevuses on notar sÔltumatu ja erapooletu, s.t. tal peab puuduma erapoolikus tehingute poolte suhtes.

Ehitise omanik on kohustatud esitama arhitektuuri ja ehituse osakonnale vÀhemalt kolm tööpÀeva enne ehitustööde alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Eik on oma praktikas asunud seisukohale, et sĂŒĂŒtuse presumptsioon on kĂ€sitletav ausa ja Ă”iglase kohtumenetluse pĂ”himĂ”tte ĂŒhe ilmingu vĂ”i osisena.
Ekslik on ringkonnakohtu jÀreldus, et R. Paala nÔude saab lugeda ebaselgeks seetÔttu, et ta ei esitanud haldurile tÔendeid nÔude tasaarvestamise kohta.

Eesti seaduseandja on jĂ€tnud kĂŒsimuse, kas kaasomandi eseme otstarbe oluliseks muutmiseks on vaja kĂ”igi vĂ”i enamiku kaasomanike nĂ”usolekut, kohtupraktika vastata.
Erireegel on kehtestatud lepinguliste soorituste kohta, mida ĂŒks pool peab tĂ€itma teatud ajavahemiku jooksul ja teine pool vĂ”ib teha soorituse ĂŒhekorraga.
EttevÔtja on asjaaajaja ja korteriomanik soodustatud isik 3-2-1-25-08. NT kui naabri maja pÔleb, isik tassib asju vÀlja, Ôigustatud kÀsundita asjaajamine.

EelkÔige Àri - vÔi tootmissaladus, sisu mÀÀrab tööandja. Saladus selgelt mÀÀratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist.
Eluvaldkonna struktuur – faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei aa, aga peab silmas pidama; 2. Ă”iguse printsiibid, mis asuvad vĂ€ljaspool reguleerimist ennast.
Esindajaks on Lemert. Teooria vÀidab, et kuritegelik kÀitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks mÀrgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt.

Euroopa kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja ĂŒldkohtust edasi kaevatud kaasusi.
Eelleping - sisaldab kohustust sÔlmida leping tulevikus , sisaldab tulevikus sÔlmitava lepingu tingimusi , on sÔlmitud pÔhilepingule ettenÀhtud vormis.
Erakorralisest ĂŒlesĂŒtlemisest on tööandja kohustatud ette teatama, kui tööandja ja töötaja töösuhe on kestnud: * alla ĂŒhe tööaasta – vĂ€hemalt 15 kalendripĂ€eva; *

Erikohus on kohtuorgan, kes arutab ĂŒldkohtute pĂ€devusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) pĂ”hjal eraldatud kohtuasja.
Eriosa normides on konkreetsed kuriteokoosseisud ning sanktsioonid Ôiguserikkumiste eest - need normid on eranditult Ôigustkaitsvad H - S vÔi H - D - S normid.
Eesti vabariik on tsiviilÔigussuhetes juriidiline isik, ministeeriumid, ametid, maavalitsused, kohtud, riigikogu jne ei saa olla tsiviilÔigussuhte subjektiks.

Ekpsi ĂŒlesandeks on mÀÀrata kindlaks liidu rahanduspoliitika ja viia seda ellu; ainult EKPSil on Ă”igus anda liidus luba pangatĂ€htede ja mĂŒntide emissiooniks.
EnnekĂ”ike on selge, et vĂ€lissuhetes kehtib ĂŒldine rahvusvaheline Ă”igus EÜ kohta tĂ€iel mÀÀral nagu ka teiste rahvusvahelise Ă”iguse subjektide kohta.
EsindusÔigus on raamid, mille sees esindaja ise otsustab, kuidas ta kÀitub (sealjuures raamidesse jÀÀdes). Ka piiratud teovÔimega isik saab olla esindaja.

Eesti hĂŒpoteeks – erinevalt teiste Ă”iguste hĂŒpoteegist – ei eelda tagatava nĂ”ude olemasolu (AÕS § 325 lg 4). See ei tĂ€henda, et nĂ”uet ei peagi olema.
Eik on tunnistanud, et isikuandmete sÀilitamine ja kasutamine vÔib riivata Ôigust eraelu austamisele120, kÀsitlenud isikuandmetele juurdepÀÀsu
Esindamine - Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusÔigus.

Esindus on esindaja tegevus, esindusÔiguse raames, mille kaudu esindaja tekitab muudab vÔi lpteab tsiviilÔigussuhteid esindatava nimel ja tema jaoks.
Era - ja avaliku halduse eristamine – avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmĂ€rk, omane sÀÀstlikkus ja efektiivsus.
Eraldab avalikku - ja eraÔigust (pÔhiseaduslik Ôigus ja muu Ôigus) pÔhieaduslikule (politeia) omistab ta eesÔiguse, muud seadused peavad sellel pÔhinema.

Erandlik kohtualluvus – kui kuritegu on toime pandud vĂ€lisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava vĂ”i sĂŒĂŒdistatava Eesti-elukoha jĂ€rgsele kohtule.
Esimehe valimistel on ainult ĂŒks kandidaat, siis on ta valitud, kui ta saab poolthÀÀli rohkem kui vastuhÀÀli. PĂ€rast esimehe valimisi valitakse aseesimehed.
Esindusega on tegemist sellisel juhul kui isik ei tee tehingut ise, vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. See kelle nimel tehing tehakse on esindatav.

Eesti vanglates on ligikaudu 3500 kinnipeetavat – see on suhteliselt palju rohkem kui mujal Euroopa Liidus, kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest.
Eestis 1970 - ndastest aastatest alates ja ei ole aastas ĂŒle 90 pĂ€eva Eestist eemal viibinud, seega on A.A-l pĂŒsivalt Eestis viibimise nĂ”ue tĂ€idetud.
Elimineerimine – kahtlus normi kohaldatavuse suhtes puudub, kuid Ă”iguse ideest lĂ€htuvalt ei ole selle kohaldamine aktsepteeritav mitte iga juhuse suhtes.

EraĂ”iguses on tegemist vĂ”rdsete pooltega, kus lĂ€hteprintsiibiks on privaatautonoomia pĂ”himĂ”te – igaĂŒks vĂ”ib ise oma asju korraldada ja otsustada.
Erivormideks on despootia vanades idamaade, tĂŒrannia antiikmaailmas ja absoluutne monarhia keskajal Euroopas, tĂ€napĂ€eval nt Saudi Araabias ja Kuveitis.
Esitades on liisinguvĂ”tjal kĂ”ik ostja Ă”igused ja kohustused, vĂ€lja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja Ă”igus nĂ”uda eseme omandi ĂŒleandmist.

EttevĂ”tjad on suhteliselt hĂ€sti ĂŒhinenud erialaliitude ja muude huvigruppide kaudu, tarbijad on suhteliselt vĂ€hem organiseerunud oma huvide kaitseks.
Extranei heredes - kÔik muud pÀrijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda Neilt nÔuti vastavat tahteavaldust pÀrandi vastuvÔtu kohta sp on nad ka heredes
Edasikaebamise Ă”igus on samuti ĂŒheks Ă”iguseks, mille osas ei peeta mitte alati kinni Nimetatud printsiibil on kaks tĂ€iesti erinevat ja sĂ”ltumatut pĂ”histust.

Euroopa ĂŒlemkogu on kujunenud ELi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumistest. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht.
EraÔiguslikes suhetes on poolteks subjektiivse Ôiguse subjekt (Ôigustatud isik) ja subjektiivse kohustuse kandja (kohustatud isik). See tuleneb juba eraÔiguse
Erisubjektiga koosseis ehk eridelikt on selline, kus tegija eriline isikutunnust avaldub teatavates fĂŒĂŒsilistes (rase naine), Ă”igulikes (ametnik) vm tunnustes.

EsindusÔigus on Ôiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusÔigus (volitus) - seadusjÀrgne esindusÔigus
Ettepanekus nimetatakse kahju hĂŒvitamise ulatus, hĂŒvitamise kord ja tĂ€htaeg (vĂ€hemalt 2 nĂ€dalat) ning hĂŒvitise nĂ”udmise aluseks olevad asjaolud.
EeltĂ€helepanu - elementide grupeerimine tervikobjektideks, mida fokaalne tĂ€helepanu saab töödelda, „pop- out“ efektid, paralleelne infotöötlus.

Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mÔjutatud tÀnases Euroopas kehtivatest pÔhimÔtetest ja tavadest. NÀiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega.
Eesti ĂŒhiskonnas on vĂ€ga pop olla rikas, haritud ja edukas (vahendeid valimata) jne. Selle teadmisega me justkui looks jĂ€rjest realistlikumat ĂŒhiskonda.
Emotsioon - subjektiivne reageering sise- vÔi vÀlisÀrritajatele; emotsioon peegeldub Àrritajate ja olukordade tÀhtsus ja tÀhendus indiviidile.

Enesetapjateks on tavaliselt inimesed, kes jÀÀvad ĂŒhiskonnas ĂŒksi – neil on vĂ€he kontakte teiste inimestega ja ei leia moraalset toetust teistelt.
Enne kuritegu on kĂ”ige suurema kĂŒsitavuse all olev vĂ”imalik kasutamine. Siin vastuseis on ka tugev ja vastuseisul on ka omad vĂ€ga head pĂ”hjendused.
Ettekandja - kohtuniku koostatud esialgne ettekanne Kohtunike ja kohtujuristide ĂŒldkoosolek Kohtuasja kohtukoosseisu mÀÀramine [Menetlustoimingud]

European convention on Nationality, mis vĂ”imaldab topeltkodakondsust (European Treaty Series/166). Eesti pole ilmutanud soovi ĂŒhineda selle konventsiooniga.
Eeldelikt on karistatav ainult siis, kui seadus seda otseselt ette nÀeb (nt narkootikumide valmistamine on kriminaliseeritud). Tegu algab katsest.
Erisuseks vÔs - s nimetatud regulatsioonile on asjaolu, et tasaarvestamiseks ei piisa tööandja avaldusest, vaid vajalik on saada töötaja nÔusolek.

Ettevaatamatusega on teegmist ka siis, kui isikul on objektiivselt vÔimalik abistada, kuid oma tÀhelepanematuse tÔttu ei mÀrka ta pÀÀstmisvÔimalust.
Edasivaatavalt - suur kĂŒsimĂ€rk Iraan 7. lahenduse otsingud - Ă”iglase sĂ”ja doktriin ei ole ideaalne lahendus, kuid ka olemasolev raamistik ei toimi.
Eeltingimusek on ,et isik oleks esitamine leebusetaotluse esitaja ning et isik ei oleks leebusetaotlusega hÔlmatud kuritegude toimepanemise algataja.

Eksimuse olulisus on aluseks tehingu tĂŒhisusele kui ilmnevad asjaolud, mille korral samasugune mĂ”istlik isik poleks tehingut samadel tingimustel teinud.
Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab Ôigusi ja kohustusi vahetult esindatavale.
Eest mÀÀratakse ehk karistusĂ”igus mÀÀrab kindlaks nende ĂŒhiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse.

Eesti vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti Ôiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu Ôigus.
Eesti Ôiguses on sÀtestatud, et eesÔigus kantakse kinnistusraamatusse mÀrkena selle Ôiguse juurde, mis eesÔiguse kasutamisel peab tagasi astuma.
Ennetab paremini - inimene teab, et tema tegudel on tagajÀrjed 4. Ôiguskindluse printsiip- tagab parema Ôiguskindluse avaliku vÔimu organite töös.

Era - ja avalik Ă”igus Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pĂ€devad otsust langetama.
Erinevatelt kodulehekĂŒlgedelt on vĂ”imalik hankida erinevaid illegaalseid arvutiprogramme ja saada erinevaid vihjeid piraatkoopiatega tegelevate lehekĂŒlgede kohta.
Ettevaatusprintsiip kodaniku - ja poliitiliste Ôiguste kontekstis Keskkonnaalastes kohtuasjades pole sageli keskkonna kvaliteedinÔuete rikkumine sugugi ilmselge.

Euroopa ombudsman on koostanud ka hea halduskÀitumise juhise, kompenseerimaks haldusseadustike puudumist mÔnes ELi liikmesriigis (Kuusikko 2001: 455).
Eemalviibijate vahel on tahteavaldus kÀttesaadud kui see on jÔudnud tahteavalduse saaja elu vÔi auskohta ja tal on mÔistlik vÔimalus sellega tutvuda.
Eesti kodanikel on Ă”igus tegelda ettevĂ”tlusega ning koonduda tulundusĂŒhingutesse ja -liitudesse. IgaĂŒhe omand on puutumatu ja vĂ”rdselt kaitstud.

Eesti lipumÀrk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevÔtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas
Endagi Ôigusajalugu on kÔige tihedamalt seotud Saksamaa Ôigusliku arenguga, ei tohi loomuÔigust taandada pelgalt saksa Ôigusliku arengu jÀlgimisele.
Eelkont - rolli all tuleb kÀsitada Ôiguskantsleri seisukohti akti pÔhiseaduspÀrasuse kohta enne akti vastuvÔtmist pÀdeva organi poolt.

Eestikeelsetes loogikaĂ”pikutes on levinum mĂ”istepĂ”hine kĂ€sitlus: defineeritakse ja analĂŒĂŒsitakse mĂ”isteid kui mĂ”tlemise vorme vĂ”i kui abstraktseid objekte.
Eksimuse puhul on isikul vĂ”imalus valida, kas ta tĂŒhistab vĂ”i ei. Kui isik ei kasuta vĂ”imalust tehing tĂŒhistada, siis jÀÀb tehing kehtivaks.
EraĂ”iguslik – loodud erahuvides selle liigi kohta kĂ€iva seaduse alusel Liigid: tĂ€isĂŒhing, usaldusĂŒhing, OÜ, AS, tulundusĂŒhistu, SA, MTÜ

EraĂ”igust – sinna kuuluvad Ă”igusharud, Ă”igusinstituudid ja Ă”igusnormid, mis reguleerivad suhteid vĂ”rdsete isikute vĂ”i subjektide vahel.
EsindusÔigus on Ôiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Selle vÔib anda volitusega vÔi vÔib tuleneda seadusest.
Esituskeel – mĂ€rkide, sĂŒmbolite, mĂ”istete sĂŒsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse vĂ€ited, tĂ”estused ja jĂ€reldused.

EttevÔtlusvabadus on piiratud. Ta pole nii palju seotud, kui lÀÀnitud eraisik, kuid ta on ikkagi seotud ja muutub samuti pÔhiÔiguste adressaadiks.
Euroopa parlamendil on 751 liiget(750+president)-(koosneb saadikutest, kes valitakse igast riigist max arv 96, min 6-eestis) MEP-i, valitakse 5 aastaks.
EttenĂ€htud alustel on töövaidlusorganil Ă”igus hinnata töötaja sĂŒĂŒteo asjaolusid ja töölepingu lĂ”petamise otstarbekust ning töötaja tööle

EttevÔtlus on uute ettevÔtete vÔi organisatsioonide loomine eesmÀrgiga oma Àriidee ellu viia, tÀites seejuures ka seotud osapoolte huvid.
EesmĂ€rginormid - annavad rakendajale kĂŒll teavet taotlusest, aga jĂ€tavad meetmete valiku kriteeriumid kas lahtiseks vĂ” vaid tĂ€psustavad neid.
Ekdomorf - kÔrgelaubaline, tagasihoidlik lÔug, kits rind, kÔht, vÀhe lihaseid, vÀhe rasva- sagedamini introverdid, hea intuitsiooniga.

Eksperdi ĂŒlesanne on teha oma eriteadmiste alusel uute kohtulike tĂ”enditena kasutatavaid jĂ€reldusi. Ta on uue kohtuliku tĂ”endi isikuline allikas.
Elemendiks on avaliku ĂŒlesande (haldusĂŒlesande) tĂ€itmine, seda Ă”igussuhet reguleerivad avaliku Ă”iguse normid 4) Avaliku vĂ”imu pĂ€devus.
EraÔigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik Ôigus on selleks,et riik ei kasutaks oma vÔimu Àra. Riigile seatekse piirianguid.

Erinevaid tĂ”lgendusi on tekitanud mĂ”iste "töösuhe" olukorras, kus endine töötaja asub keelu kehtimisel konkurendist Ă€riĂŒhingu juhatuse liikmeks.
Erinevalt osast on aktsia jagamatu, mis tÀhendab, et aktsionÀril ei ole lubatud aktsiat jaotada erinevateks osadeks ja aktsia kÀibib tervikuna.
Esindatav on kohustatud volituse tĂŒhistamisest viivitamatult teatama esindajale ja isikutele, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud.

Eesti ĂŒhiskonnas on jĂ”utud juba tubli 10 aastat tagasi tasemeni, kus vÀÀrtusjurisprudentsi kĂŒsimused on tĂ”usnud ĂŒsna teravalt pĂ€evakorrale.
Employment - intensive growth; reduce non-wage labour costs; increase active labour market policies; fight youth and long-term unemployment.
Enne Ă€r - sse kanmist vajalik aktsiate registreerimine EVK-s (ÄS § 250; VKRS § 10 lg 2). Kapital peab olema tĂ€ielikult sisse makstud.

Episood – Andres, Tarmo ja TĂ”nu vastutavad Timmule fĂŒĂŒsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eest KarS § 118 lg 1 p 2 alusel.
Eraldi nÔuded on kirikute ja koguduste seaduse §s 12 kehtestatud kirikute, koguduse vÔi koguduste liidu pÔhikirjas sisalduvate andmete osas.
Erinevalt poliitilisest on administratiivne ehk haldusautonoomia tunduvalt piiratum, kuid annab vĂ”imaluse kohalike kĂŒsimuste otsustamisel ning kohalike

Eseme vÀÀrtus - eseme vÀÀrtuseks loetakse selle harilikku vÀÀrtust (kohalik keskmine mĂŒĂŒgihind), kui seaduses ei ole ettenĂ€htud teisiti.
Eesti Ă”igussĂŒsteem on ka lĂ€hedasem germaani Ă”igusperekonnale. Õigusnormi ĂŒldisus tĂ€hendab tema abstraktset iseloomu, sĂ€testab tĂŒĂŒpjuhtumid.
EristuslÀve tundlikkus on suhteline. Mida tug on algusÀrritaja, seda suurem peab olema talle lisatav Àrrituse mÀÀr, et erinevust suudetaks aistida.

Eesti kohtusĂŒsteem on pĂ”hiseaduslik institutsioon, mis vĂ”imude lahususe ja tasakaalustatuse pĂ”himĂ”ttele tuginedes on oma tegevuses sĂ”ltumatu.
Eetrisseantud raadio - ja televisioonisaadete edastamine Autori varalisi Ă”igusi on piiratud ĂŒhiskonna kasuks informatsiooni levitamise eesmĂ€rgil.
Erandjuhtudel on lubatud kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga pÔhiÔigusi piirata ka mÔne muu pÔhiseaduses sisalduva pÔhjuse alusel.

EsindusĂ”igus ehk Ă”igus siduda ĂŒhingut Ă”iguslikult ĂŒhingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaĂŒhingu juhatuse liikmel.
EttevĂ”ttes töötervishoiu - ja tööohutuse ĂŒldpĂ”himĂ”tted, et kaugemas perspetkiivis kaitsta ettevĂ”tte materiaalseid vÀÀrtusi kui ka inimressursse.
EraĂ”igus on kĂ”ik see, mis on seotud ĂŒksikisiku huviga (kasuga), avalik Ă”igus on see, mis on seotud avaliku e ĂŒldise e riigi huviga.

EraÔiguses on vabaduse pÔhimÔte, avalikus Ôiguses on piiratud pÔhimÔte Kui me eraÔiguse valdkonnas keeldu ei leia, vÔib seda teha.
Erikohtutele on kehtestatud konstitutsiooniline kohtupÀdevus, mis hÔlmab liidu konstitutsioonikohut ja liidumaade konstitutsioonikohtuid.
Ettevalmistav periood - M. Luther, J. Calvin, levinud olid luterlus, kalvinim, individualsim ja ratsionalism. Riik sai tekkida vaid kokkuleppe teel.

Eur - Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi Ôigusaktide terviktekste kÔikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid Ôigusakte.
Eesti pank on sĂ”ltumatu pĂ”hiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ĂŒhelegi teisele tĂ€idesaatvale riigivĂ”imuasutusele.
Eesti riik on vÔtnud endale kohustused teiste lepinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad konventsiooni sÀtteid inimÔiguste kaitsek.

Eestikeelsetes Ă”iguskirjanduses on ĂŒlaltoodud tĂ€naseks ĂŒldiselt teada olevaid seisukohti pĂ”hjalikult esitanud Ă”igusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris.
Erahaldus – eraĂ”iguslikus sfÀÀris (nĂ€iteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad.
Erandjuhul on legitiimne ka mĂ”ni muu PS-st tuletatav eesmĂ€rk, st mĂ”ne PÕ vĂ”i muu pĂ”hiseaduslikku jĂ€rku Ă”igusvÀÀrtuse tagamine.

Eesti keeleski on sĂ”nal â€œĂ”igus” mitmeid erinevaid tĂ€hendusi ning juristi ja tavakodaniku arusaamad Ă”igusest ei ole sageli kattuvad.
Eesti Ă”iguses on kinnisomandi vertikaalne ulatus mÀÀratud kĂ”rguse vĂ”i sĂŒgavusega, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
Ehtsad - situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole 2. NĂ€ivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada.

Ekspedeerijal on Ôigus teostada ise vedu, koos kÔigi sellest tulenevate vedaja Ôiguste ja kohustustega, juhindudes LS paragrahvist 859.
EraĂ”iguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid ĂŒksikisikute vahel (Ă”iguslikult vĂ”rdses situatsioonis olevaid Ă”igussubjekte.
EraÔiguses on tegemist vÔrdsete pooltega, lÀhteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise Ôigus) pÔhimÔte. Pooled on vabad.

Eristus on tÀhtis seepÀrast, et kinnisasjadele ja vallasasjadele saab vÀga paljudel juhtudel osaks erinev Ôiguslik regulatsioon.
Euroopa arhiivides on miljoneid ĂŒhikuid selliseid teoseid ning otsitakse vĂ”imalust, kuidas selline olukord paigutada autoriĂ”iguse sĂŒsteemi.
Erisuseks on siin veel see, et sellisest direktiivist ei saa vĂ”tta fĂŒĂŒsilise vĂ”i eraĂ”igusliku isiku kohustusi, neid ei saa luua.

Esitajal on ainuÔigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest.
Etk grupil on Eesti suurim kaupluste vĂ”rk, kuhu kuulub 380 mĂŒĂŒgi- ja teenindusĂŒksust ĂŒle Eesti, sh 254 on ketikauplused, millest:
Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesÔiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lÔpetamisel alles jÀÀva vara jaotamisel.

EelmĂ€rge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt nĂ”ude tĂ€itmist tagav tagatis, mis on nĂ”udega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud.
Eelnev nÔusolek ehk agrement. Selle saamiseks saadetakse vastuvÔtjariigile esinduse juhi kandidaadi nimi ja muu asjakohane informatsioon.
Eeltoodust on ilmne et leebuse kohaldamise taotluse kvaliteet ja sellele lisatavad tÔendid on leebuse saamiseks ÀÀretult olulised.

Erand on pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks vÔib olla Riigikohus.
Erandeid on siin vĂ€ga vĂ€he, nĂ€iteks Hiina, kus see valitakse suuremate haldusĂŒksuste esindusorganite ning sĂ”javĂ€elaste poolt.
Eelneb vÀlisele - puudutab seaduse loogilist, aksioloogilist ja teleoloogilist tÀpsust ning eeldab, et puuduvad vastuolud normide vahel.

Eesti politseile on teada mitmed noorukid, otseses mĂ”ttes 10-12-aastased lapsed, kes tĂŒlitavad tĂ€navatel mehi seksuaalakti eesmĂ€rgiga.
Enne lÀbivaatust on tolliametnik kohustatud esitama reisijale ametitÔendi ja tutvustama talle reisija lÀbivaatusel tehtavaid toiminguid.
Esimesed tulemused on juba nÀha ning pÀris paljudele Ôiguserikkujatele on mÀÀratud sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad trahvid.

Edasikaebamine - vaid imperaatori otsuse peale, nimetus apellatsioon- asi vaadati lÀbi kÔrgema kohtupoolt sisuliselt ja tÀies mahus.
Edasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine tuleviku suhtes alates kehtetuks tunnistamise jĂ”ustumisest (kui HO ei mĂ€rgi teist momenti).
Eelmainitud pĂ”himĂ”te on peamiseks „sĂŒĂŒdlaseks“ miks pöördutakse kohtusse ka nĂ”uetega, mille puhul sisuline Ă”iguslik vaidlus puudub.

EnesemÀÀramise Ă”igus – Ă”igus osaleda oma riigi sotsiaalses, poliitilises, majanduslikes ja kultuurilises arengus olemasoleva riigi raames.
Erialatermin - oskussĂ”na (oskuskeelend), tavakeeles ĂŒldjuhul lihtsalt termin; loogikatermin - loogika oskussĂ”na vĂ”i oskuskeelend.
Erinevus pct - sĂŒsteemist seisneb selles, et Euroopa Patendiamet teeb Euroopa patenditaotlusele lisaks otsingule ka ise ekspertiisi.

Esemestamine tÀhendab seda, et inimesed, kas teadvustades seda vÔi mitte, loovad institutsioone ja struktuure, mis neid valitsevad.
Esimeses osas on vaatluse all haldusĂ”iguse mĂ”isted, printsiibid ja ĂŒldinstituudid, millel on oluline tĂ€htsus kogu haldusĂ”igusele.
EttevĂ”tja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel vĂ”i ta osaleb ettevĂ”tluses Ă€riĂŒhinguna, ĂŒksi vĂ”i koos partneritega.

Eesti el - i asjade koordinatsioonisĂŒsteemi eesmĂ€rk: tagada terviklik, tĂ”hus ja tĂ”rgeteta osalemine EL-i otsustusprotsessis.
Ekps – tegemist EKP-de sĂŒsteemi puhul kollegiaalse organiga, kuhu kuuluvad EKP ise ja kĂ”ikide liikmesriikide keskpangad.
Erakorraline dekreet – Presidendil Ă”igus vastu vĂ”tta, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilĂŒkkamatud riiklikud vajadused.

Erialase tööoskustega on vÔrdsustatud ka ebapiisav keele vÔi suhtlemis eoskus, mis takistab edukalt tegutsemist oma töö vÔi ameti kohal.
Ettevaatusprintsiip on lĂŒlitatud peaaegu kĂ”ikidesse viimase paarikĂŒmne aasta jooksul vastuvĂ”etud rahvusvahelistesse konventsioonidesse.
Euroopa pĂ€rimistunnistus - eesmĂ€rgiks on piiriĂŒlese pĂ€rimismenetluse ĂŒhtlustamine ning samuti selleks nimetatu ei saa oma ĂŒlesannet tĂ€ita.

Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistÔttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nÔuete kvalifitseerimine.
El direktiivid - eesmÀrgipÀrane ja eesmÀrgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma Ôiguse selle saavutamiseks.
Ep president – nimetamine jĂ€rgmine: ettepaneku teeb EP nĂ”ukogu, ametisse nimetab Vabariigi President, ametisoleku aeg 7 aastat.

Esialgne Ă”iguskaitse – haldusakti vĂ”i toimingu vaidlustamine ei tĂ€henda vabastamist haldusakti tĂ€itmisest vĂ”i toimingu sooritamisest.
Etk kauplustes on kĂ”ik vajalik saadaval mĂ”istliku hinnaga, mis on teinud meie organisatsioonist toiduainete jaemĂŒĂŒgi turu liidri.
EttevÔtja on isik, kes tegutseb Àris kasu saamiseks ja kannab sellesse Àrisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske.

EelpĂ€rand – tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselap tema pĂ€randvarast maha.
Eesti keskkonnaĂ”igus on vĂ€ga tugevalt mĂ”jutatud Euroopa Liidu Ă”igusest, mille regulatsioon on mĂ”nedes valdkondades ĂŒlimalt pĂ”hjalik.
Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline Ôiguslik side, mis toob mÔlemale poolele kaasa nii Ôigusi kui kohustusi.

Empiiriline Ôigusnorm on reaalse olemise avaldusvorm, reaalse olemise avaldumisvormina esineb ka kÔikide empiiriliste Ôigusnormide kogum.
Erandlik kohtualluvus on seadusega mÀÀratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tÀhendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud.
Etk - le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, EDU, A, A ja O, E-Ehituskeskuse, SÀÀstu, HĂŒva ja SÀÀstukaardi kaubamĂ€rgid.

Ettevaatuse rakendamine on hea halduse ĂŒlesanne. Ettevaatusprints peab muutuma keskk alasest printsiibist ĂŒle EÜ Ă”iguse ĂŒldprintsiibiks.
Euroopa söe - ja TeraseĂŒhingu leping kirjutati 1951, jĂ”ustus 1952. Edasine samm ikka majanduse vallas, nt aatomienergia vallas.
Ebanormaalselt kĂ”rge on kuritegevuse tase siis, kui ta ĂŒletab selle taseme, mis oleks proportsioonis selle ĂŒhiskonna enda arengutaseme.

Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaĂŒhingu kohustuste eest.
Elektrooniline vorm - Tehingu kirjaliku vormiga loetakse vÔrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sÀtestatud teisiti.
Eli Ă”igus on iga liikmesriigi Ă”igussĂŒsteemi osa. See tuleneb ELi toimimise lepingust, millele ELi riigid on alla kirjutanud.

Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sĂŒndmus, isik, vĂ”i teave, mis puudutab vĂ”i vĂ”iks puudutada meie vajadusi vĂ”i vÀÀrtusi.
EraĂ”igus - moodustavad Ă”igusharud, -instituudid ja –normid, mis reguleerivad suhteid vĂ”rdsete isikute (subjektide) vahel.
Eripangad – pĂ”llumajanduspangad ‱ Erapangad ‱ Aktsiapangad ‱ Rahvuspangad ‱ Rahvusvahelised pangad – maailmapank.

Edasiviide – kui rahvusvahelise eraĂ”iguse seadu nĂ€eb ette vĂ€lisriigi Ă”iguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi norme.
EelnĂ”u koostamisel on lĂ€htutud pĂ”himĂ”ttest, et professionaalne Ă”igusteenuse osutaja peaks tulevikus olema siiski ĂŒksnes advokaat.
Eesti kriminaalpoliitikas on peetud oluliseks vangide arvu vĂ€hendamise suunda, mis iseloomustab demokraatlikke vĂ€hekontrollitud ĂŒhiskondi.

Eesti Ă”iguses on isikute pĂ”hiĂ”igused ja kohustused toodud Ă€ra PĂ”hiseaduses II peatĂŒkis ja perekonnaĂ”igus perekonnaseaduses.
Erandina on erakorraline istungjĂ€rk ja tĂ€iendav istung otsustusvĂ”imelised, kui kohal on ĂŒle poole Riigikogu koosseisust.
Erisused on mÀÀratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid.

Esemeks on   tegu,   mille   teostamise   vÔi,   mille   teostamisest   keeldumise   kohus   lasub   vÔlgnikul.
Euroopa komisjon on vÀlja andnud teatise 2002/C45/03,mis kÀsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vÀhendamist kartellide puhul.
Ehituse abc - s toimus samal ajal kampaania, kus kÔik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt.

Ehtsad – tingitud eelkĂ”ige meie Ă”iguskorra kujunemisloo suhtelisest lĂŒhiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest.
EraÔigus on see osa Ôigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi Ôigussuhteid, nÀiteks pÀrimisÔigus ja perekonnaÔigus.
Eseme mÀÀratletus on tÀhtis ka seetÔttu, et sama vaidluse lÀbivaatamine kohtus ei ole pÀrast kohtulahendi jÔustumist vÔimalik.

Esile viha – sellise teo toimepanijat peaks karistama ja selliseid tegusid mÀÀratletakse kuritegudena selles ĂŒhiskonnas.
Eelduseks on entĂŒmeemid. Epiheireemi skeem: M on P, sest M on N (1) KĂ”ik mu tuttavad on sĂŒdametud, sest nad on juristid.
Eesti ps - e preambulis on nii Ôiguslikult siduvaid norme kui ka fakti konstateeringuid ja nÀhtavasti ka deklaratsioone.

EiÔk - InimÔiguste ja pÔhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus
EraĂ”iguse ĂŒldosaks on tsiviilĂ”igus ja eriosa moodustavad kaubandus ja Ă€ri Ă”igus, rahvusvaheline eraomandus, intellektuaalomandus.
EttevĂ”tjad on fĂŒĂŒsilised vĂ”i juriidilised isikud, kelle tegutsemise eesmĂ€rk on seotud nende ameti, Ă€ri vĂ”i elukutsega.

Exit tax – vara vĂ€lja viimisel riigist maksustatakse, v.a kui Soome ei jÀÀ pĂŒsiv tegevuskoht. Nagu oleks see mĂŒĂŒk.
EbavÔrdsetel on ebavÔrdne Ônn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste patust loomust, riik on sunnivahend.
Esmapilgul on raske nĂ€ha, miks niisugune reegel ei vĂ”iks kujuneda Euroopa Liidu liikmesriikide seas ĂŒldiseks maksiimiks.

Esmas - , teises- ja korduskĂŒsitlus lk. 344, 345 p. 288 lg. 2 - EsmaskĂŒsitlusel ei vĂ”i esitada suunavaid kĂŒsimusi.
Eesti vabariik on seadusjĂ€rgne pĂ€rija ĂŒksnes siis, kui pĂ€rand avanes vĂ€lismaal ja pĂ€rimisele kohaldatakse Eesti Ă”igust.
Ekstraverdid - realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, vĂ€lismaailmale orienteerunud, vĂ€sivad vaimsete ĂŒl tĂ€itmisel.

Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt.
Enesetapmine on kui ĂŒhiskonna vaimse tervise peegel, ĂŒhiskonna vÀÀrnĂ€htus, anomaalia, kĂ”rvalekalle nagu kuritegevuski.
EraĂ”iguses - Ă”iguse subjektid ĂŒksteisega Ă”igussuhetes vĂ”rdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.

Erinevalt riistvarast on kĂ€ivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti sĂŒsteemis ning seega ei saa seda fĂŒĂŒsiliselt puudutada.
Eseme mĂ”iste – ei pruugi olla kehaline!!!!! Esemeks on asjad, Ă”igused ja muud hĂŒved, mis vĂ”ivad olla Ă”iguse objektiks.
EsmanÔude ehk primaarnÔude, kuid sellest hoolimata ei olnud kahju vÔimalik vÀltida ega juba tekkinud kahju vÀhendada.

Eesti kohtusĂŒsteem on kolmeastmeline, koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.
Eib on ainuke pank, mis on omatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ja esindab Euroopa Liidu liikmesriikide huve.
Elboonia vÔimudel on Ôigus kehtestada siseriiklikud normid hasartmÀngude valdkonnas ning valida kandidaate litsensi saamiseks.

Enda majandus - vÔi kutsetegevusega, vÔib asjaolude kohaselt olla tegemist tavalise kÀendusega, mitte tarbijakÀendusega.
Eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tÀhistatud autot vÔi diplomaati arreteerida.
Estonia nĂ€ide – kas omaksed peavad ootama 6 kuud? Polnud veel §22, vĂ”eti vastu eraldi seadus, et ei peaks ootama 6 kuud.

Ebateadlik motiiv - ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma pÔhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed.
Eeltoodud aksioomidest on seda hĂ€mmastavam, et osa aksioome (3-5) on vĂ€ga ĂŒldise iseloomuga, mitte eriomase geomeetrilise sisuga.
Eesti riik on paljurahvuseline ja tema kohustus on otsida legaalseid teid vÀhemuste tunnustamiseks ja intrigeerimiseks.

Emtak on aluseks tegevusala mÀÀramisel, mis on omakorda oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika tootmisel.
Enesekaitse tĂ€hendab Ă”igust oma Ă”igusi kaitsta ise fĂŒĂŒsilise jĂ”u abil, vĂ”i teatud juhtudel teiste isikute Ă”igusi.
Erandina on lubatud mĂŒĂŒa ohtlikku kaupa töötlemiseks vĂ”i hĂ€vitamiseks vastavat tegevusluba omavale ettevĂ”tjale.

Eriregulatsiooni kohaselt on ĂŒĂŒrniku surma korral ĂŒĂŒrnikuga koos elanud abikaasal eelisĂ”igus eluruumi ĂŒĂŒrilepingusse astumiseks.
Esmast Ôigust - mÀÀratakse kindlaks liidu territoorium, eesmÀrgid, liikmeriikide mjanduspoliitiliste suhete pÔhialused.
Eesti ps - s on kehtestatud erikord esimese ja viimase ptk-i muutmiseks → neid saab muuta ainult rahvahÀÀletusel.

Ent alus on vÀÀr. Eeldused ei ĂŒtle aluse vÀÀruse korral midagi selle kohta, kas tagajĂ€rg on tĂ”ene vĂ”i vÀÀr.
Era - ja avalikus Ă”iguses eristatakse ĂŒksikuid Ă”igusvaldkondi- Ă”igusharusid VĂ”ivad olla ka omavahel seotud.
Eraisikute - , pikaajaliste- ja eluasemelaenud tÔusid kÔige rohkem vastavalt 12 997,9 , 2 997,9 ja 9 282,1 miljonini.

Erakorraliselt on lubatud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest mÔista ka surmanuhtlust mahalaskmise lÀbi.
Eriline isikutunnus on eriosa koossseisus ettenÀhtud isikutunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmÀrk vÔi motiiv.
Etkvl - iks (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) ja selle struktuur viidi vastavusse ENSV seadustega.

EttevĂ”tlus on regulaarne majandustegevus, mille eesmĂ€rgiks on tulu saamine kauba vĂ”i teenuse tootmisest ja mĂŒĂŒgist.
EdasilĂŒkkav vastuvĂ€ide – tĂ€hendab, et ei vaielda selle vastu, et nĂ”ue olemas, aga kĂŒll selle vastu, et nĂ”ue on sissenĂ”utav.
Ekv seadus on olemas. Seda registrit peab AS, kelle aktsionÀrideks on pÔhiliselt pangad ja vÔib-olla ka eesti riik.

EnesemÀÀramise Ă”igus – vĂ”ib tĂ€hendada, et saab osaleda riigi poliitilistes protsessides jne vĂ”ib tĂ€hendada ĂŒkskĂ”ik mida.
Esinduseks nimetatakse esindaja tegevust esindusÔiguse raames suhete vahendamisel kolmanda isiku ja esindatava vahel.
Esitaja on oma nÔudes kindel ja pÀdev ning on alust arvata, et asub sama pÀdevalt oma Ôigusi kaitsma ka kohtus.

Eur - lex Riigikohus nc.ee PS + kommenteeritud vÀljaanne Euroopa inimÔiguste konvensioon Rahvusvaheline kohus
Eelleping - on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sÔlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
Eesti kaubandus - Tööstuskoja vahekohus). https://www.riigiteataja.ee/akt/12994590 70-st peatĂŒkist alates rohkem infot.

Eests on tuludnsuhistuid alla 700 kogu 19 000 ĂŒhingutest. Meil pole sots majanduslikku eeldust, kuhu neid luua.
Erand on presidentaalne sĂŒsteem, kus tugev riigipea on teatud juhtudel kogu tĂ€idesaatva sĂŒsteemi otsene juht.
Erandlik on olukord Euroopa Liidu Ôiguse puhul, millel on pÔhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis Ôiguslik jÔud.

Eriosa – Ă”igusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. ‱ MaksĂ”igus ‱ MenetlusĂ”igus
ErisĂ€te on kehtestatud raseda töötingimuste ajutise kergendamise vĂ”i ajutise ĂŒleviimise kohta teisele tööle.
Euroopa kohtuotsus - A-1 vÀljastamine, vÔib vÀljastada ka tagasiulatuvalt; kui vÀljastatud, siis siduv teise riigi jaoks.

Eelnevaga seoses on oluline silmas pidada, et kohustuse tÀitmise nÔude esitamine ei ole samastatav leppetrahvi nÔudega.
Ehtsad - lĂŒngad on tingitud eelkĂ”ige meie Ă”iguskorra suhteliselt lĂŒhiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.
Eraldihoidmine on sobiv, et kindlustada kriminaalmenetluse lÀbiviimine vÔi uute kuritegude toimepanemise Àrahoidmine.

Eri Ă”igussĂŒsteemides on see vaieldav n-ö vabatahtliku aktsepteerimise osas – kui kannatanu möönab/nĂ”ustub mingi riskiga.
Esindamis - ehk representatsiooniprintsiip, mille rakendamine on demokraatlikult korraldatud riikides hÀdavajalik.
EelnĂ”u menetlusetapid - Algatus - RK liige, RK fraktsioon, RK komisjon, VV, VP (PS). 1-lugemine – Juhtivkomisjon, TĂ€iskogu.

Ehkki pÔhimÔtted on sarnased, siis kirjas olev tekst on erinev ning sarnasus ei vÔrdu siinkohal ilmtingimata samasusega.
EiĂ”k art – 16 VĂ€lismaalaste poliitilise tegevuse takistamist ei saa lugeda artiklite 10, 11 ja 14 rikkumisena.
Enesehinnang – noored tunnevad, et neid, nende soove ja vajadusi ning tegevust vÀÀrtustatakse ning tunnustatakse.

Erandjuhtudel on vÔimalik lapsendada isiku poolt, kes on 18, see on siis kui soovitakse lapsendada oma abikaasa last.
Esmane preventsioon on pikaajaline tegevus, nÀiteks kÔrge kuritegevusega piirkondades aidatakse perekondi, et parandada ja
EttevÔtte tegevus on igati kooskÔlas Tutoopia seadustega, need ei keela ega piira hasartmÀnguteenuste osutamist kuidagi.

Euroopa kohus on öelnud, et ainult nootide kujutised ilma noodivÔtmeta ja noodijoonestikuta ei ole piisavalt tÀpne.
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sÀtestatud tingimustel sÔlmima lepingu.
Eesti advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud pĂ”himĂ”tted uute arengusuundade valguses

Enne allakirjutamist on kÀesoleva Lepingu teks Ostja esindajale tÔlgitud suuliselt eesti keelest vene keelde notari poolt.
Era - ja avaliku Ôiguse omavaheline seotus saab selgeks eraÔigusliku nÔude maksmapanekul, kui teine pool
Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pÀdevusse kuulub eelkÔige seaduste pÔhiseadusele vastavuse kontroll.

Esitada majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavasisuline kirjalik vÔi digitaalselt allkirjastatud taotlus.
Euroopa liidul on oma Ă”igussĂŒsteem ja Ă”igusaktid: peamised eeskirjad ja pĂ”himĂ”tted on sĂ€testatud aluslepingutes.
Euroopa liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev Ă”igussĂŒsteem, milles eristataks esmast ja teisest Ă”igust.

Eelduseks on tÀhtajalise lepingu olemasolu, mis lÔpeb tÀhtaja möödumisel ja puuduvad ajalised ja isikulised
EelisÔigus on koondamisel tööle jÀÀda töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3. aastast last.
Eestkostja on mÀÀratud, siis kohus peab ka mÀÀrama selle, milliseid tehinguid ta vÔib iseseisvalt sooritada.

Elastsus on omane ka kriminaalseadusele (hĂ€dakaitse, sĂŒĂŒdimatus, hĂ€daseisund). Sykes ja Matze vĂ€idavad, et
EnnetĂ€htaegne tĂ€itmine - § 84 - Õigus tĂ€ita; Ă”igus keelduda vastuvĂ”tmisest tĂ€itmisega viivitamine = kohustuse rikkumine
EraĂ”igus –  Ôigusharud, institutsioonid, normid, mis reguleerivad suhteid vĂ”rdsete isikute  vahel.

EbajĂ€rjekindluse tagajĂ€rjeks on psĂŒhhopaatilise isiksuse kujunemine ja antisotsiaalne kĂ€itumine ja revolutsiooniline kĂ€itumine.
Eik on rÔhutanud aga, et sellise abi osutamine on karistusjÀrgse kinnipidamise ajal iseÀranis oluline.
Engisch on leidnud, et Ôigusele vastavas otsustuses kujundab otsus ise vÔimalikud konkretiseerimise viisid.

Epc etiketid on peale selle veel vöötkoodidest vÀhem tundlikud tolmu, plekkide, hÔÔrumise ja niiskuse suhtes.
Eraautonoomia e. testeerimisvabaduse piirid on samuti vÔrreldes varemkehtinud nÔukogude Ôigusega pÀrijate ring.
Erand on selles, et ka nÔukogu vÔib suurendada aktiskapitali, kui see Ôigus on talle antud pÔhikirjaga.

EraÔigus on Ôigusnormide kogum, mis korraldab omandi-, kohustis-, pÀrimis-, ja perekonnaÔiguslikke suhteid.
Esinduse sisesuhe on see, mille jÀrgi on piiratud esindaja Ôigus, ehk mitte teha tehinguid mida esindatav on keelanud
Ev kohus on kolmeastmeline: 1. I aste – maakohtud ja halduskohtud a.)PĂ€rnu maakohus b.)Tallinna halduskohus

Ebaseaduslik kÀitumine on vahetagajÀrg ja kolmanda isiku pihtasaamine on kÔrvaltagajÀrg, kuna see ei allu A kontrollile.
EesmĂ€rgi saavutamiseks - mĂ”justamaks isikut edaspidi sĂŒĂŒtegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka sĂŒĂŒdlase isikut.
Eesti probleemiks on ka erinevate rahvuste vastuolu, mis on sageli diskrimineerimise ja ebavÔrdse kohklemise aluseks.

Eetika - ja metoodikakomisjon vĂ”ib avaldada arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri puudutavates kĂŒsimustes.
Eji on tĂ€isĂŒhing, osaĂŒhing, aktsiaĂŒhistu, mittetulundusĂŒhistu ja liit, sihtasutus ja usaldusĂŒhing.
Eristades kohustus - ja kĂ€sutustehinguid, siis kohustustehingu tĂŒhisus ei too endaga kaasa kĂ€sutustehingu tĂŒhisust.

Esindus – kaudne – tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene – teise nimel ja arvel – Roomas puudus.
Esitamata jÀtmisel on tööinspektoril Ôigus algatada tööandja suhtes vÀÀrteomenetlus ning karistada rahatrahviga.
Ebaefektiivne Ă”igusnorm on hĂ€daks tervele ĂŒhiskonnale, sest ebaefektiivne Ă”igusnorm ei leia inimeste poolset jĂ€rgimist.

Ebanormaalne on olukord, kus reeglid mÀÀratlevad tööjaotust; see ei ole loomulik, vaid sunnitud tööjaotus.
Eesti kohtusĂŒsteem on kolmeastmeline. Eesti Vabariigis on 4 maakohut, 2 halduskohut, 2 ringkonnakohut ning Riigikohus.
Era - ehk tsiviilÔigus jaguneb asjaÔiguseks, vÔlaÔiguseks, pÀrimisÔiguseks ja perekonnaÔiguseks.

EraÔigus on selline Ôiguse suur valdkond, kus Ôiguse subjektid, kes selles vallas toimetavad, on vÔrdsed.
EraÔigus - HÔlmab Ôigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid vÔrdsete isikute (subjektide)
EraÔiguslikud on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta kÀiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.

Ergmann – eraldab tahtevĂ”ime – kelle on piisav intelligents vastu vĂ”tta oma tahtel pĂ”hinevat otsust.
Esiplaanil on alati kĂŒsimus : Mida vĂ”ib siis nĂ”uda ? Subjektiivse Ă”iguse mÀÀrav element on nĂ”udeĂ”igus.
Euleri diagrammidega on esitatud kolm vĂ”imalust, millises suhtes saavad ĂŒhisosaga (ĂŒhitatavate) terminite mahud olla.

Eeldustest on tuletatav jÀreldusotsustus1 ja 3) jÀreldus - jÀreldusseos aluse ja jÀreldusotsustuse vahel.
Ekp Ă”igusaktid – nelja liiki vĂ€ljapoole suunatud Ă”igusaktid – mÀÀrused, otsused, soovitused ja arvamused.
Eksponentsiaalne kasv – kasvumÀÀr on fikseeritud 72 reegel – abivahnd majandusnĂ€itajate kasvutempode arvutamisel.

El Ă”igusega on antudĂŒhele ĂŒksikisikule teise suhtes Ă”igusi, st et teisel ĂŒksikisikul on teatud kohustused.
Emp on assotsiatsioonileping ELi ja kolme EFTA riigi vahel, kelleks on Island, Liechtenstein ja Norra.
Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud jÀrgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmÀrk on tagada riigi julgeolek.

Eriosa – vĂ€lja toodud nö need kĂŒsimused, mis on reguleeritud konkreetsete suhete ja juhtumite kohta.
Esindusega on tegemist sellisel juhul kui isik ei tee tehingut ise, vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu.
EsindusÔigus on Ôiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel 50. TÀhtaeg, tÀhtpÀev.

Euroopa komisjon on seadnud eesmĂ€rgiks vĂ€lja töötada ĂŒmberkujundamist kĂ€sitlev tegevusprogramm 2004. aastaks.
Edasine areng – Riigikogu oli poliitiliste jĂ”udude mĂ”ttes killustatud, vĂ€ga sagedane valitsuse vahetumine.
Eelistatud on valged vÔi kollased jooned, arvestades vajaliku kontrastsuse saavutamiseks pÔranda vÀrvust.

Eelistus tÀhendab seda, et jÀrgneb just printsiibist tulenev ja printsiibis nÔutud Ôiguslik tagajÀrg.
Eesti kohtusĂŒsteem on kolmeastmeline, mis tĂ€hendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus.
Eksternne ehk vÀline kontroll, mida teostavad vÀljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud.

El Ôigusaktidega on kehtestatud madalaim tarbija Ôiguste tase, millega saab tarbija igas liikmesriigis arvestada.
Emade - laste osakonnas saavad vangidest emad oma lapsega koos elada kuni lapse 4- aastaseks saamiseni.
Emamaa on viinud sinna oma korra (oma seadusega), see tÔrjus vÀlja mandil juba vÀlja kujunenud korra.

Enormatiivseid ehk iÔgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk Ôiguse rakendamise akte.
Era - ja avaliku Ă”iguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria – tuleneb Rooma Ă”igusest.
Eristataks enormatiivseid ehk iÔgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk Ôiguse rakendamise akte.

Esinduse liigid - tehingu vÔib teha esindaja kaudu, kui ta teeb selle esindatava nimel ja tal oli esindusÔigus.
EsindusÔigus on olemas, aga on sisesuhet rikutud, siis selle tehingu kallale, mis esindaja tegi, ei saa minna.
Euroopa Ôigus - praegune kÀsitlus orienteerib meid sellel, et need Ôiguskorrad asuvad allutatud positsioonis.

Evaluatiivne avatus - §32 lg1 lause2. Millal on huvid ĂŒldised? Millal on hĂŒvitis Ă”iglane? Meil on tarvis kaaluda.
EbatĂ€psuse ĂŒletamine tĂ€hendab seda, et vĂ€ljendite antakse mingi mĂ”ttekas, ratsionaalne ja jur. lt siduv tĂ€hendus.
EeelkĂ”ige – kinnisasjade vÔÔrandamine ja omandamine toimub lĂ€bi kannete tegemise kinnistusraamatusse.

Eellepingute sÔlmimine on vajalik juhul, kui pÔhilepingu sÔlmimisel on mingid Ôiguslikud vÔi faktilised takistused.
Ehitusluba on haldusakt, vaid pÔhitÀhelepanu tuleb suunata haldusakti ÔiguspÀrasuse kindlakstegemisele.
Elatisraha suurus on minimaalselt pool Eesti miinimum palka, kuid tuleb arvestada ka ĂŒlalpidaja maksusuutlikkust.