Duke Ellington
Breakdown" ja ,,Black and Tan Fantasy". Kuna Ellington töötas klubis nõuti talt palju
varieteemuusikat ja muusikalisi illustratsioone kabareenumbritele. Seoses sellega pani Duke
Ellington juba algusest peale suurt rõhku omapärastele, väljendusrikastele orkestrivärvidele ja
püüdis oma kompositioonidele anda esalgu vahest küllaltki naiivsete vahenditega
kontsertlikku karakterit. Sellest ajast on pärit paljud Ellingtoni orkestri nn. dzunglistiilis
loodud palad, kus suurt osa mängisid Bubber Miley, Cootie Williamsi ja Sam Nanton soolod
spetsiaalsete sordiinidega (plunger).
Järgnesid kolmekümnendad aastad rahvusvahelise tunnustusega. 1932. aastal sõitis
Duke Ellingtoni orkester oma esimesele Euroopa tuurile, mis oli väga edukas. Pidevalt loodi
uusi heliplaate, mida vist ükski teine ansambel pole rohkem valmistanud. 1930ndatel lõi
Ellington ühed oma kõige suuremad hitid, mille hulka kuulusid ,,Mood Indigo", ,,It Don't