Claude Debussy
ökonoomusus üksik klarneti- või gongoheli võib olla sama mõjuv kui võimas
sümfooniaorkester. Pariisis ülimoodsa art nouvea mõjul sündis tema kantaat ,,La
damoiselle elue" (,,Õnnistatud neitsi", 1888), mis põhines prerafaeliitliku kunstniku ja
poeedi Dante Gabriel Rossetti luuletusel.
1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal
boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratari Gabrielle Dupontiga elama
kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid
talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset
eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente,
liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede
sahinat või kuukiiri.
Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast,
kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi