Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
saavad raskemalt vigastada kui vähem tihedad osad, nagu näiteks kopsud;
kuuli rotatsioonist kehas. Kiilukujulise kuuli raskuspunkt asub taga. Kui kuuliots tabab
takistust, siis kiirus väheneb ja kuul pöörleb ümber oma raskuspunkti. Seejuures põhjustab
kuuli külgserv suuremaid vigastusi kui otse läbiva lasu korral, mil kuul ei hakka roteeruma;
killunemisest. Pehmete, õõnestatud või mahaviilitud otstega kuulid (dumdumkuulid)
purunevad sissetungimisel kehasse ja paiskuvad suuremale alale laiali. Haavlipüssi
haavliteradel on sarnane mõju;
kuuli kiirusest. See oleneb kasutatud relva tüübist. Erinevus seisneb rõhulaine tõttu tekkiva
ajutise õõnsuse ja sellest püsiva laskekanali suuruses.
Krepitatsioon – krudin
Sagedamini kasutatavad kuulid
Relv Mass (g)68 Algkiirus (m/s) Algkiirus (km/h)
annaabi.ee 
