Fašistlike ideoloogiate üldpõhimõtted
(nagu fasistid seda ju olid) laiemat ühiskondlikku kõlapinda saavutada.
Samuti Ühendkuningriigis üha tugevnev ametiühingu- ja töölisliikumine,
millise peamine poliitiline väljund leiboristid kasvatasid 1920. ja 1930.
aastatel jätkuvalt oma mõjuvõimu ning sai just siis üheks kahest suurest
erakonnast. Ühtlasi tõrjusid leiboristid briti erakondade seas liidrirolli
eest võitlejate seast välja liberaalid, kes alles sajandi esimesel
kümnendil duelleerisid edukalt konservatiividega.
Konservatiivid, leiboristid ja liberaalid olidki kahe maailmasõja vahel
Suurbritannia kolm juhtivat erakonda, kes jagasid omavahel ära suurema osa
parlamendikohtadest. Majoritaarse valimissüsteemi tõttu oli väljastpoolt
tulijatel väga raske siseneda vanade tegijate mängumaale. 1931. aastal
alguse saanud tava, et konservatiivid ja leiboristid moodustavad ühiseid
koalitsioonivalitsusi, rahuldas nähtavasti Suurbritannia üldsuse huve.