erinevaid seisukohti sellel teemal. Esimesena kirjutab ta enda arvamusest: „Riigieksamite tulemused ja nende kohustuslik valik on subjektiivsed ega anna ülikoolidele piisavat informatsiooni õppuri teadmistest – see tekitabki kõrgkoolides vajaduse riigi ärapõlatud sisseastumiseksamite järele. Minu hinnangul on sellisel juhul tegemist riikliku ressursi – nii materiaalse kui ka immateriaalse – ilmselge raiskamisega. Teisisõnu: teenuse dubleerimisega.“ See toob hästi välja selle, et riigieksamid on tõesti kaotanud oma esialgse eesmärgi, mille asemel on vaja teha hoopis kogu töö uuesti. Selle asemel, et vähendada pinget nii õpilaste hulgas kui ka lihtsustada riigi ja ülikoolide tööd, on uus kord hoopis tekitanud juurde nii tööd kui ka suurendanud materjalide kasutust. Sultsi seisukohaga pole aga nõus Eesti maaülikooli ning toetab praegust süsteemi:
USB: ühendatavus - reeglina USB SSD: Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. PATA,SATA,eSATA,Firewire,RJ45: Ühendatavus 7) Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. 8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil 9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ?
Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.). Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida erinevate riistvaramoodulite tervislikku seisundit ja teavitada süsteemiadministraatorit kohe kui mingi komponendiga veaolukord avaldub. Kaasaja serverilahendused ei saa üle ega ümber virtualiseerimisest. See aeg, kus iga teenuse jaoks oli eraldi füüsiline server on möödas ja
kettal. Tegemist on väga kiire massiiviga kuna, kus lugemise kiirus on suurem kui ühe ketta puhul. Ühe ketta rikke korral saab tööd jätkata, sest infost on koopia. Kasutatakse tihti andmebaasides. Tase 2. Andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea jaoks kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi(ECC). Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud. Veaparanduskoodi kasutamisega püütakse vähendada ketaste massiivi hinda võrreldes taseme 1 info dubleerimisega. Kui tekib viga ühelt kettalt lugemisega siis saab seda parandada. Tase 3 Andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. Tase 4 Info salvestatakse plokkidena eri ketastele.Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saaab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöördumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale.
Massiivi lugemiskiirus on suurem, sest pöördutakse mitme ketta poole. Massiivi kirjutamisel sõltub kiirus kõige aeglasemast kettast. Kasutatakse andmebaasi süsteemides. RAID 2 andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed vahetatakse ketaste vahel bittidena. Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud. Veaparanduskoodi kasutamisega püütakse vähendada ketaste massiivi hinda võrreldes RAID 1 info dubleerimisega. Kui tekib viga ühelt kettalt lugemisga, siis veaparanduskoodi abil saab seda korrigeerida. RAID 3 andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja ühte kindlat ketast kasutatakse paarsusinfo salvestamiseks. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baitide kaupa ketaste vahel. Tehakse paarsuskontroll ja selle info läheb kindlale kettale. RAID 4 info salvestatakse plokkidena eri ketastele. Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide