R1 R 2 R 3 R siis rõhk takistuse taga langeb, kusjuures mingisugust tehnilist tööd seejuures ei 1 2 tehta ja vooluse kineetiline energia praktiliselt ei muutu (seda nähtust nim 1 2 3 drosseldamiseks) Läbides seda kitsendust vooluse kiirus esialgu suureneb, sest rõhk väheneb. 1 2 3 P2`P1` ; P=P1`-P2`. -> kolme kihilise seina puhul. Gaasiturbiin seadme põhimõtte skeem t w
7.6. Gaaside ja aurude drosseldamine. Praktiliselt esineb kanalites järsk ristlõike ahenemine. Sellistes kohtades rõhk langeb järsult ja peale kitsenemist täielikult enam ei taastu. Peale selle, kitsenemise (takistuse) juures moodustuvad keerised ja muud kahjulikud takistused. Järelikult gaasi takistustest läbimisel toimub pöördumatu kineetilise energia muundumine soojuseks. Gaasi läbimisega kitsenevast ristlõikest kaasneb gaasi oleku termodünaamiline muutus, mida nimetatakse drosseldamiseks e. muljumiseks. Drosseldamine on gaasi rõhu alandamise protsess ilma soojusvahetuseta ja välist tööd tegemata . Katkematuse võrrandi (108) alusel on gaasi kiirus kitsenevas lõigus suurem kui teistes lõikudes. Võrrandist (104), mis käsitleb gaasivoo adiabaatset voolamiset (q=0) ja lähtudes kiiruste võrdsusest enne ja peale kitsenemist (1=2) saame: i=0 ; i2=i1 (122)
annaabi.ee 
