oli, haigestus ta kopsupõletikku. ning suri 26. märtsil 1827. 2 Beethoveni looming Noorusaastad Oma noorusaja teostes rajas Beethoven oma loomingulise maailmavaate aluse, proovides jõudu mitmesugustes zhanrides. Looming keskendub lauludele, klaverikontserditele, sonaatidele, variatsioonidele. Esimene tuntud heliteos pärineb aastast 1782, milleks oli klaverivariatsioonid Dressleri valsi teemale. Noore helilooja sonaadivormilist muusikat iseloomustavad ootamatud üleminekud, valguse ja varju mäng, julgus ja vastandlikkus. Suurimateks noorusajal loodud teosteks võib pidada kaht keisrikantaati", leinakantaat ja kroonimiskantaat. Kahtlemata kujutasid Beethoveni loomingu algusaastad endast tähelepanuväärset nähtust 18. sajandi lõpu saksa muusikas. 17931802 Aastail 17951802 kirjutas Beethoven 20 sonaati ja 13 klaverivariatsioonide tsüklit, 3
Tee, selle kõige juurde, viis läbi põhjaliku suurte heliloojate loomingu uurimise. Ühes oma artiklis on Neefe kirjutanud, et uuris koos väikese Beethoveniga Johann Sebastian Bachi prelüüdide ja fuugade kogumikku ,,Hästi tempereeritud klaver". Bachi nimi oli tol ajal tuttav üksnes kitsale muusikute ringile, kes teda kõrgelt hindasid. Beethoveni esimene teadaolev helitöö pärineb aastast 1782 klaverivariatsioonid nüüdseks unustatud helilooja Ernst Dressleri marsi teemale. Järgmine teos kolm klavessiinisonaati on kirjutatud 1793.aastal, kui Beethoven oli 13-aastane. Isa harrastused nõudsid raha ning perekonna materjaalne olukord kehvenes. Puudusest ja raskest elust vaevatud ema jäi tõsiselt haigeks. Ludwig oli sunnitud endale tööd otsima ning temast sai kuurvürsti kapelli organist. End juba helilooja ja pianistina tõestanud, tegi Beethoven lõpuks teoks oma ammuse unistuse 1787. aastal sõitis ta Viini, et kohtuda Mozartiga