ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus · Valgustingimused kanarbik idaneb valguses · Temperatuur 27.04.2016 Marje Kask 14 Substraadid · Muld · Liiv · Turvas · Kompostid · Mineraalvatt · Kergkruus drenaaziks valdavalt. · Pimsskivi parandab õhustatust, kasutatakse drenaaziks. · Sünteetilised plastikosakesed õhustatuse parandamiseks ja drenaaziks, kasutatakse liiva asendajana. · Purustatud puukoor (nulg, seeder, mänd jt). Enne kasutamist lasta komposteeruda 10-14 nädalat, et väheneks vaikude jms sisaldus. · Perliit - vulkaaniline kivim, veemahutatavus 97,1%. Parandab substraadi õhustatust, hoiab pinnase niiske. Kasutatakse pistikute juurutamises, külvide katmises. pH=7, steriilne, umbrohuvaba.
Kui maapind ei ole kaldu, tuleks rajada 15 30 · kangi, kilesid cm paksune drenaaz, milleks sobivad nii vanad ahjukivid, poolikud punased tellised kui (kivide nihutamiseks) ka rusikasuurused munakivid. Drenaaziks ei sobi paekivikillustik ega silikaatkivid mööda kapillaare tõuseb ülespoole leeliseline ehk aluseline vesi, mis paljudele taimedele ei sobi. 31 32 3
suurenenud 22 % ja autode arvu suurenemise tõttu võib ta 2010 aastaks kasvada 34 protsendini. Kaevandamise kahjumõjud. Kivisöe kaevandamine põhjustab erinevaid kahjulikke tegureid. Kui kivisöe pinnas on lahtikaevatud, siis rauasulfiid läheb kontakti vee ja õhuga tekitades väävelhapet. Sellega vesi voolab maapõue. Kui vihm sajab sorteerimisjääkidele , hapete tekkemine jätkub vaatamata kas kaevandus töötab või mitte. Seda protsessi nimetatakse kaevanduse hapete drenaaziks. Happed võivad liikuda põhjavetega veekogudesse hävitades loodust. 1930.aastate lõpuks Ameerika kivisöe kaevandused tekitasid 2.3 miljonit tonni väävelhapet aastas. Kivisöe tulekahjud. Maailmas on sadu kivisöetulekahjusid. Need mis põlevad maa all on raske märgata ja paljusi ei saa kustutada . Need tulekahjud võivad põhjustada maapinna vajumist. Põlemisel tekkivad heitgaasid on elule ohtlikud. Kui gaasid vabanevad maapinna peale, võivad need tekitada pinnapealseid
Ehitis ei tohiks ulatuda allapoole pinnasevee taset või saab kogemuse alusel rajada allapoole veetaset ilma erivõtteid rakendamata. 1. kategooriasse kuuluvad näiteks: - lihtsad tavalistele madal- või vaivundamentidele rajatud 1-2 korruselised ehitised koormusega postilt kuni 250 kN ja seinalt 100 kN/m; - tugiseinad ja kaevikute tugistused maapinna kõrguste vahe puhul alla 2 m; - väikesed süvendid ja kraavkaevikud torustike paigaldamiseks või drenaaziks; 1. kategooria puhul võib kasutada rutiinseid projek teerimis- ja ehitusmeetodeid. Enamik ehitusi kuulub 2. kategooriasse. Selliste ehitiste ja vundamentidega ei tohi kaasneda ebanormaalselt suur risk, erakordsed koormused ja keerukad ehitusgeoloogilised tingimused. Siia kuuluvad madalvundamendid, vaivundamendid, tugiseinad, süvendid ja tammid, tunnelid pragudeta kaljus. 2. kategooria puhul on vajalikud kvantitatiivsed geotehnilised alusandmed, mis on saadud
suudmed koosnevad 3 elemendist: suudmetoru, suudmeotsik, suudmerenn. Suudmete ehitamisel peab suudmerenni alumine ots olema toestatud. Suudmetoru ei tohi olla uputatud ja selleks ehitatakse ta arvutuslikust veepinnast kraavis 15 cm kõrgemale. Armatuurelementide hulka kuuluvad ka drenaazikaevud. Vastavalt ülesannete jagunevad nad: sette-, neelu-, ühendus-, astang-, allika- ja kraavikaevuks. 40)Milliseid ehitusmaterjale on kasutatud drenaazi rajamisel, iseloomustage nende omadusi? Drenaaziks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral liigvesi juhitakse pinnasest ära dreenidega maa- aluste veejuhtmetega. Vastavalt viimaste veejuhtmete konstruktsioonile jaotatakse drenaaz kolme põhiliiki: 1) torudrenaaz; 2) õõsdrenaaz; 3) täidisdrenaaz. Vett vastuvõtvaks ja ärajuhitavaks elemendiks on pinnasesse asetatud torud. Torudrenaazi valmistatakse savist, puidust, plastmassist, betoonist või muust materjalist, mis ise vett läbi et lase.
ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele Tulekindlus Kergkruus on põlematu ehitusmaterjal.
annaabi.ee 
