Mullateadus
kus on palju viirsavisid. Soostunud pruunmullad ja lammimullad. 7% Eestimaast. Aluspõhi
karbonaatne, siluri lubjakivid, mille peal võib oll atüse pinnakate. Omapära see, et rähkmoreen on
kaetud pärast jääaegsete veekogude setetega. Põhjavesi on suhteliselt kõrge (1-1,5 meetrit),
kuivendamine on omaette probleem. Põldu vähe (15-20%), põldude puhul suurim probleem
liigniiskus, maade kasutamisel ei ole võimalik kasutada drenaa1zkuivendust,sest läbi savi ei lähe
vesi ära. Tehakse kraavkuivendust. Maa boniteet suhteliselt madal, 6-8 klass. Lammialal (Pärnu ja
Kasari jõe lamm) ujutatakse periodiliselt üle, mis toob kaasa orgaanilist ainet. Mulla harimisel on
tähtis õigeaegne harimine,m sest seal on savimullad. Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat
ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele,
selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine
annaabi.ee 
