HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad (nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale ( nt käega, väega, õitsed, päiksed, väiksen).
Viies tase Elulugu Sündis 2. jaanuaril 1890 Viljandimaal Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna Loomingu põhiteemad Ajaluule Armastus Loodus Kodu ja kodumaa Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Eesti kirjanduses · Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt · Kirjutas hulgaliselt luulekogusid · Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi · Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed
Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku
Võrumaa taluperre. Nagu enamik maalapsi alustas ka Bernard talutöid karjaskäimisest Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid rohkelt looduselamusi tulevaste luuletuste ja romaanide jaoks. Ta õppis Kiltre algkoolis, Antsla kõrgemas algkoolis ja Valga gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas "Kevadik" 1929. aastal.
perekonnas Stratford-on-Avoni · ,,Veneetsia kaupmees" linnakeses. · ,,Henry IV" · Õppis kohalikus ,,grammatikakoolis". · ,,Romeo ja Julia" · Abiellus varakult endast 8 aastat · ,,Julius Caesar" vanema anne Hathawayga 1582.aastal · ,,Othello" · Tegutses näitleja ja dramaturgina. · ,,Kuningas Lear" · · ,,Macbeth" · ,,Hamlet" jt Tunnused Sõnum, tähtsus · Elurõõmsad ja lüürilised komöödiad · Õigustas kõikjal noorte inimeste lähtusid sageli itaalia renessansi loomulikke tundeid ja nende novellide populaarsetest süzeedest. armastuse vabadust
Paul Viiding ELU JA LOOMING KO O S TA JA : A L B E RT LU M E RA Elulugu Sündis 22.mail 1904. Valgas Õppis Riias, Vitebskis (Valgevenes) ja Tartus Õppis ülikoolis matemaatikat Osales üliõpilasseltsi Veljesto tegevuses Oli kirjanik, kriitik ja tõlkija Töötas dramaturgina rahvusringhäälingus Elulugu Oli Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär, hiljem Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu sekretär Kuulus kirjanduslikku rühmitusse Arbujad Oli abielus Linda Viidinguga, lapsed Mari Tarand, Reet Sein, Anni Kreem, Juhan Viiding P. Viiding suri 27.juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv
Paul Eerik Rummo Uljana kononova Elulugu Paul Eerik Rummo on sündinud Tallinnas 19. jaanuaril 1942 elulugu Õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina ja Eesti Draamateatris. PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming PaulEerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ajal, kui ta töötas Vanemuine teatris oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. ,,Ankruhiivaja" (1962) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) Looming PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis.
Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg.Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992- 1994. Paul-Eerik Rummo kirjutas 1930
Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks
hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas kaUSA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada
Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593).
,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus., sattus haiglasse, kust Saksa võimud ta arreteerisid, septembrist 1941 juulini 1942 viibis Tallinna Keskvanglas. (Kruus 1995 : 562). 1943-44 töötas taas Eesti Draamateatris dramaturgina. EKL-I liige 1929, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ja ,,Loomingu" toimgonda, KL-I liige 1944., võttis osa ka PEN-klubi, EKS-I ja AKÜ tegevusest. (Kruus 1995 : 562).Suri ülekuulamisel Tallinnas kirjastuse hones mnt. 10, maetud Metsakalmistule. Sütiste mälestuse jäädvustamiseks on Sütiste nimega tänav Tallinna Mustamäel ja suur külmutustraaler (1960), mälestustahvel sünnimajal Tähtveres ja viimases elukohas Tallinnas Tööstuse tn. (Kruus 1995 : 562)
Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega
Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga
kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. 1985.a. Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris.Lennart Meri kirjutas käsikirja mille alusel loodi film ,,Linnutee Tuuled" ja see sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja
PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik Tal on neli last ja Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966
zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30
Sündis Alzeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas, ema oli tal hispaanlanna. Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 1989) Katk Romaani "Katk" sümbolid otse kutsuvad nägema teose taustana Teise maailmasõja katastroofi ja seda põhjustanud "pruuni katuku" - fasismi
"Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Looming Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888).
Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist KeskAasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas
neli korda keelt vahetama. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala. Ta leidis tööd Eesti Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst. Alles esimese raamatu kaudu leidis avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Kõige tuntum raamat on 1976 a. ilmunud "Hõbevalge"
Lennart Meri oli suur Eesti riigimees ja armastatud president. 1941. aastal küüditati Lennart Meri koos perekonnaga ja kümnete tuhandete saatusekaaslastega Siberisse. Lennart Meri alustas kaheteistkümneaastaselt oma karjääri metsatöölisena. Lennart Meri lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude aastal 1953. Juba ülikooli ajal teenis ta elatist kirjutamisega. Nõukogude võim ei lubanud tal ajaloolasena töötada ja seepärast töötas ta teatris dramaturgina ja Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Oma esimese raamatu: ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" kirjutas Lennart Meri 1958. aastal ettevõetud reisist Kesk-Aasiasse, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Ta reisis palju endise Nõukogude liidu piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Nendest reisidest kirjutas ta mitu raamatut: ,,Laevapoisid rohelisel ookeanil", ,,Tulemägede maale", ,,Lähenevad rannad" ja ,,Virmaliste väraval"
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, kellega on tal 4 tütart. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965.a Eesti filoloogina. Seejärel asus Rummo tööle Vanemuise teatri dramaturgina. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Aastatel 1977-1988 töötas Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister. Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees
Fourth level § Töötas mitmete ajalehtede toimetuses. Fifth le § Vahepeal oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. § Revolutsioonilise tegevuse tõttu, pidi minema 12neks aastaks maapakku. § Pärast Veebruarirevolutsiooni, töötas Estonia teatri dramaturgina. § Oli diplomaatilises teenistuses. § Suri aastal 1933 Talinnas. § Oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. ,,Mäeküla piimamees" (1916) · Kokkuvõtte: Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist Click to edit Master text styles härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Second level
“Kurjal teel.” Olulisemad sündmused kirjaniku elust Töötas mitmel pool ajakirjanikuna. 1890.a sõitis koos ema ja tulevase naisega Berliini. Berliinis püüdis saada osa sealsest kultuurist. Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, 1905.-1907.a revolutsioonist. Käis ära Helsingis, Stockholmis, Ameerikas, Kopenhaagenis, Austrias. 1904.a külastas Krimmi eesti asundusi. 1917.a naases Eestisse tagasi ja hakkas tööle teater “Estonia” dramaturgina. Hiljem töötas ta Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhaagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja on maetud Metsakalmistule. Eduard Vilde elukoht Kadriorus 1925.aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele 60.-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline korter Kadriorus, kus ta elas kuni oma surmani 1933.aasta detsembrini. Alates 1946.aastast asub selles majas Eduard Vilde majamuuseum. Eduard Vilde monumendid
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad
Shakespeare'i tõlkija Georg Meri vanema pojana. Tema noorusaeg ja haridustee kujunesid käänuliseks nagu kogu eesti rahva saatus 20. sajandi keskel esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis. Selle ajajookusl kokku pidi ta üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd Vanemuises dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus
õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea keelteoskus(- ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.) Georg Meri perekond küüditati 1941. aastal Siberisse, kust nad naasid 1946. aastal. Lennart Meri oli Venemaal elades käinud mitmes venekeelses koolis. Eestisse tulles astus ta Tartu Ülikooli, kus ta lõpetas ajaloo eriala aastal 1953. Ajaloolaseks ei lubatud tal aga saada ja ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina, seejärel sai ta kuuldemängude toimetajaks Eesti Raadios. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1990. aastal sai Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmete sealsete kõrgete riigitegelastega, sealhulgas ka president George H. W. Bushiga. Aastal 1992 lahkus ta välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes
toimetuses. 1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Ta oli oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule.
Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana.
ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu Draamateatris dramaturgina. · Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. · Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu paremalt esimene. Loomingu üldiseloomustus · Esikkogus "Amores" ning järgmistes kogudes "Jumalaga, Ene!", "Käoorvik", "Hõbedased kuljused" ja "Talihari" eitas Visnapuu
kihelkonnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis, jätkates oma hariduseteed Hugo Treffneri gümnaasiumis. Reisihimuline Tuglas, kes juba varases nooruses hakkas tegelema kirjandusega, elas Tartus kirevat kultuurielu. Kes oli Artur Adson? Artur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist, kes kasvas üles sugulaste juures Võrumaal Sännas. Hariduselt oli Adson maamõõtja, kuid töötas Vanamuises dramaturgina, hiljem filmiinspektorina. Kes oli Henrik Visnapuu? Visnapuu oli samuti eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, kes õppis Reola vallakoolis, sooritas algkooliõpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumis, hiljem suundudes Tartusse õpetama eesti keelt ja kirjandust. Visnapuu kirjutas armastusluuletusi, mida inspireerisid sageli konkreetsed naised. Kes oli August Gailit? August Gailit oli eesti kirjanik, kes õppis
Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist Kesk- Aasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks Film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister
ARTUR ADSON Artur Adson (18891977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja tõlkija. Eesti kultuurieluga hakkas tutvuma alates 1913. aastast pärast kohtumist Marie Underiga. Võttis aktiivselt osa kirjandusrühmitustest "Siuru" ja "Tarapita", tegutses kirjastuses "Odamees" ja asutas kirjastuse "Auringo". Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaid ning Kultuurkapitali seaduse väljatöötajaid. Töötas ajakirjaniku ja dramaturgina, alates 1925 vabakirjanik. Oli 19351940 siseministeeriumi filmiinspektor. Põgenes 1944. aasta sügisel koos abikaasa Marie Underiga Rootsi. Elas Stockholmis, kus oli arhiivitööliseks Drottningholmi teatrimuuseumis ja kuninglikus raamatukogus. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Adson valis oma loominguliseks ülesandeks kasvukoha Võru keele viimise kirjandusse, olles üks esimesi murdeluule viljelejaid (luulekogud "Henge palango" 1917, "Vana
Tänu Lennarti mitmesugustele kooliteedele nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal oli tal hea keelte oskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond, kui punavõimude jaoks vaenulik element, 1941. aastal Siberisse. 1945 aastal naastes astus ta Eestis Tartu Ülikooli, mille ta lõpetas 1953. Aastal ajaloo eriala cum laude. Kahjuks küll ei lubatud tal ajaloolisena töötada. Peale vähest aega ajaloo-õpetajana töötanud, leidis ta tööd "Vanemuises" dramaturgina, ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga
Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav
Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973 Leedus Molėtais) on kirjanik ja filmirežissöör. Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit,
Ta isa oli taluomanik Andres Kangro ja ema Minna Kangro. Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis 19191922, Antsla kõrgemas algkoolis 19221924 ja Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946).
,,Aednik"-armastusluule, ,,Gitandiali"-usuline luule.Teemas: Armastus ja surm, ka inimisiksusest- kujunemisest, vabadusest, vangistusest, religioonist. Bulgakov Vene kirjank.Esimesteks kirj. Katsetusteks olid novellid ja jutustused, Kogus kokku, andis välja raamatu: ,,Noore arsti märkmed", Romaan kodusõjast ,,Valge kaardivägi", -> hiljem teeb sellest näidendi ,,Turbinide päevad".Töötab dramaturgina Moskvas, sai poulaarseks, kuigi oli ka tema suunas palju kriitikat,Looming: B. On kummaline postmodernist-> reaalne ja ebareaalne segamini, et jõuda mõtteni. Raske on eristada tema loomingut ja elulugu. Kirjutab teistmoodi, kriitiliselt, uuenduslikumalt, kirjutab ka tabuteemadel ,,Põgenemine". Pärast seda kaotab oma populaarsuse, kaotas oma töö. Hakkab sahtlisse kirjutama, jääb haigeks. Näidendid: ,,Loika korter", ,,Purpurne saar", ,,Pühameeste sepitsused"
Ø Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri tööd metsatöölisena. Ø Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 3 1950 Hiljem tuli ta tagasi Eestisse, kus 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal, kuid tal ei lubatud ajaloolasena töötada. Pärast Ülikooli lõpetamist töötas Lennart Meri Vanemuise teatris dramaturgina. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 4 Lennart Meri reisid Ø Lennart Meri suur kirg oli reisimine. Click to edit Master text styles Ø Teda paelus Soome Second level Third level Ugri rahvaste ja Fourth level
Lennart Meri Marlen Ulrika Elisabet Kakkori 12B Kes ta oli? Eesti kirjanik filmirezissöör diplomaat poliitik Aastatel 1992-2001 Eesti Vabariigi president Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946 Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja karakurtide jälgedes" Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel
vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija
,,Pisuhänd". Vilde viimane, isa ja poja ärilist konkurentsi kujutav draama ,,Side" ei ole saavutanud eelmistega võrreldavat edu. 1916. aastal ilmunud romaan ,,Mäeküla piimamees" on nimetatud Vilde loomingu tipuks. Selles on kirjanik tagasi pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues häälestuses. 1917. aastal, naasnud kodumaale, asus Vilde tegutsema ajakirjanikuna, teater ,,Estonia" dramaturgina, seejärel juba Eesti Vabariigi diplomaadina (pressiesindajana Kopenhaagenis ja Saksamaal). Alates 1921. aastast pidi mees ravima oma halba tervist külastades erinevaid välismaa kuurorte. Samal ajal kirjutas ta ka mõned meisterlikud novellid, kuid enamasti tegeles siiski vanade kirjutiste redigeerimisega. Ta nimetati Tartu ülikooli poolt audoktoriks. Tema kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 kokku kolmekümne viies köites. Oma viimaste köidete ilmumist Vilde kahjuks
alateadvusest, mõistus jääb kõrvale; iseloomustus- vabadus, kollektiivsed loomingud // Breton, Artaud, I.Laagan Dadaism- algus 1916 Zürichi kabarus, juht- T.Tzara; võisteldi kehtiva ühiskonnakorralduse vastu, umbusaldati loogikat; D. Oli eluviis, mitte ainult kirjandusvool; segatakse erinevaid kunstiliike, idee- skandaal skandaali pärast, hääbus 1920-ndal //T.Tzara, Hugo Ball, K.Schwitters Brecht ja eepiline teater- Brecht- 1898-1956 Saksa, töötas dramaturgina, artikleid kooli-ja muudele ajalehtedele, 1933 pages Hitleri eest Taani (jäi saksa kodakondsuseta), 1940 Soome, Venemaale, Los Angelesse, pidas end maailma esimeseks lavastajaks, tema teater Berliner Ensimble // "Trummid öös", "Kolme krossi ooper", eesmärk- võõritusefekti taotlemine, näidendite eesmärk- näidata lugusid, milles ilmneksid vastuolud elukorralduses ja probleemid. Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt
märtsil 1929. aastal Tallinnas ning tema isa oli Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Koos perega lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. 1941. aastal küüditati perekond Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid Nõukogude administratsioon ei lubanud ta ajaloolasena töötada ning Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina. Enne seda töötas Lennart metsatöölisena, kartulikoorijana ning metsaparvetajana. Lennart Meri on kirjutanud raamatuid, mille aluseks olid tema ekspeditsioonid Siberisse, Kaug-Itta ja Arktikasse endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud on ka tema filmid soome-ugri rahvaste saatusest. "Linnutee tuuled" sai New Yorgi
Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini Eesti Vabariigi suursaatkonnas Berliinis. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27
Kõige soojemalt meenutas Meri oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimise ajal Nõukogude Liidu poolt, tabas ka Meride perekonda. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete teistega Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina, enne seda oli ta lühikest aega ka ajaloo õpetaja, ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Kui Meri oli üliõpilane, siis juba oli tal vaja teenida elatist kirjatööga, sest et tema isa arreteeriti Nõukogude administratsiooni poolt juba kolmendat korda.
Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4). Lõpetas Tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. Aastatel 19501994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega: Eesti sõna (1942) Puhkus ja elurõõm (1943) Kodukolle (1945) Stockholms-Tidningen(1946) Tunnustused: Tartu Ülikooli audoktor. tema nimeline kirjanduspreemia. Teosed Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on
annaabi.ee 
