MINIMALISM 1960. aastate keskpaik USA vastureaktsioon avangardismile Minimalismi tunnused *tonaalne, heaklaline helikeel *algmaterjali nappus, leidlikkus *lhikesed ja lihtsad muusikalised kujundid *muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine *he kujundi vi fraasi pidev kordamine *meditatiivsus, nimetatud seisundimuusikaks Steve Reich 1936 Minimalism on popmuusika intellektuaalidele Minimalismi teerajajaid Knekompositsioon Its Gonna Rain 1965 metafoor kardetavale tuuakatastroofile salvestas katkendi preestri jutlusest veeuputusest Faasinihketehnika (phasing) omavahelisest faasist vlja libisevad makilinditsklid nimetas kontrollitud kaoseks City Life 1995 Steve Reich Ensemble
on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis rahvuslikke tantsu- ja pillilugusid. Viisides on kasutatud polüfoonilist töötlust ja sümfoonilist orkestrikoloriiti
interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre. Kammerlikud kõlad, aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsuse muusika. Kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. Teosed: Aliinale, Fratres.
määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi (draamasid), milles kõik rollipartnerid on näitlejad, kes mängivad rolle sotsiaalses keskkonnas või laval (1, 4) Üksteist mõjutades loome fassaadi – oma füüsilise välimuse, käitumise ja sotsiaalse situatsiooni määratlemise
Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. saj algul Õ lk 151 küsimused 1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaul...
MI..."Muti metroo","Pillerpall". Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises". 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett ,,Kratt"-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester. Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem ,,Reekviem langenud sõduritele". Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:"Esimene kiri Ingile","Igatsus". Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia. Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit.
enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud. Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja kasvas näitlejate osakaal ning suurenes ka nende arv. Teatrietendus etendused toimusid lahtise taeva all, päevavalgel. Osalised esinesid kõik maskides,
Blumeri teooriatest. (Wikipedia 2012) Õppides Chicago Ülikoolis, tegi ta väliuuringuid Shetlandi saartel, mis andis talle inspiratsiooni kirjutada oma esimene suurem töö ,,The presentation of self in everyday life". Selles ülikoolis õppis ta koos Evert Hughesi, Gregory Adamsi ja Edward Shilsiga. Goffmani suurimaks panuseks sotsiaalsesse teooriasse peetakse tema uurimust sümboolsest interaktsioonist läbi dramaturgilise analüüsi. Tema uuringute teised valdkonnad hõlmavad sotsiaalset korda ja interaktsiooni, tunnete haldamist, institutsioonide tähtsust ja stigmasid. (Wikipedia 2012) E. Goffmani teadlaskarjääri põhirõhk jääb 60ndatesse aastatesse, kui ta töötas Berkeley (California) ülikoolis koos kuulsa ameerika sotioloogi G. Blumeri poolt kokkupandud sotsioloogide meeskonnaga: D. Legget, M. Lipset, N. Smelser, U. Peterson jt. (Kravtsenko 1997)
kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute. "Järgmine voor'' 7 veeb. 2012 Mihkel Raua esiknäidend "Järgmine voor" "Mihkel Raua näitekirjanduse debüütteos ,,Järgmine voor" üllatab meeldivalt oma tugeva dramaturgilise vormi poolest. Siin on olemas ülesehitus, pöörded, kus tegevus lausa Aristotelese kaanonite kohaselt oma vastandiks muutub, ja finaalis lõpplahendus, kus dramaturgiline pinge vabastavalt laheneb." Mina valisin ''Sinine on sinu taevas'' 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud. - Eesti Ekspress Raua teos täidab kõik ees märgid, mida sellise raamatu autor võiks soovida ,,Sinine on sinu taevas" on tõesti kaasahaarav
(manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt?
Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri arhivaar Looming: 10 sümfooniat - sümfoonia nr 2 (“Legendaarne”) kirjutas ta Eestis ja sümfoonilist poeemi meenutav sümfoonia nr 4 (“Lüüriline”) - nende keskmes oli sageli inimese ja saatuse konflikt ning need panid eriliselt kuulama oma dramaturgilise veenvusega. Kirjutas veel 2 viiulikontserti, kontrabassikontserdi, balalaikakontserdi, balett, 2 ooperit. Tähtsamad teosed: tema tuntuim sümfoonia nr 5 (seostub sõja ajaga); Eesti NSV-s lavastatud ballett “Kratt” Tähelepanuväärne oli tema võime ühendada rahvuslikku helikeele sümfooniažanri dramaturgilise eripäraga. 13. Veljo Tormis - eluaastad, õpingud, töö, loomingu läte, kuidas kasutab rahvalaulu, loomingu iseloomustus ja loomingu näited! Tähtsus eesti muusikale
Pulmaööl koju sõites jääb peigmehe vanker kalmuti juures kännustikku kinni. Toonelased nõuavad sõnamurdjalt tema elavat pruuti. Peigmees püüab end varanduse lubamisega lahti osta, kuid toonelased ei nõustu. Noormees lubab lõpuks toonelastele oma pruudi. Koju jõuab ta koolnuga vankris. Meeleheites surmab noormees enda koduõuel. Kuigi libretist pidas enam-vähem kinni rahvaballaadi süzeest, oli tulemus niihästi oma ülesehituselt kui ka sõnastuselt nõrk, kindla dramaturgilise suunitlusega. Et ka helilooja ise ei suhtunud libreto toormaterjalisse kriitiliselt, kujunes "Kalmuneiust" pigem "kostümeeritud kontsert" kui ooperietendus. Libreto ülesehitusest sõltuvalt kujunes kogu teos nii-öelda "numbriooperiks". Minetatud oli retsitatiiv, koos sellega aga ka tegevuse areng. Vaatamata nimetatud puudustele pidas "Kalmuneid" "Estonias" laval vastu koguni 22 etendust.
Makrosots. teooria on üldine, püütakse lahendada igapäevaelu. Struktuur-funktsionalism tunneb huvi ühiskonna kui tervikgrupi ja selle osade vastu. Põhi väide - kui tervikgrupp tahab säilida, siis iga tema osa peab täitma oma funktsioone. 4. Iseloomusta ühte mikrosotsiaalset teooriat. Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta. Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust. Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida. In. mängivad erinevaid rolle, sest liiguvad päeva jooksul ühest keskkonnast teise. 5. Feministlik sotsioloogia. ... väidab, et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna meessoost valgenahaline keskklassi esindaja. Naisi ja nende arvamusti ei arvestata. Kui naised ei nõustu sellega, siis arvavad
Kaljundi mainib siinkohal ära Clifford Geertzi, kes ei otsinud performatiivsust ainult erakordsetest, vaid ka väga rutiinsetest olukordadest ning leidis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on oluline koht n-ö õpitud käitumisel laiemalt: ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel on oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Dramaturgilise mudeli ja erinevate antropoloogiast tulevate impulsside kõrval on performatiivse pöörde teiseks oluliseks selgrooks kujunenud briti filosoofi ja keeleteadlase John Langshaw Austini käsitlus performatiivsetest lausungitest (performative utterances). Siiski ei pea Austin performatiivsuse all silmas mitte etendust või etendamist, vaid pelgalt millegi teostamist. Teises peatükis tegeleb autor mitmetähendusliku performatiivsusega. Kaljundi toob
milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast, mida kaasinimesed halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis
noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Erving Goffmann töötas 1959 aastal välja sotsialiseerumise dramaturgilise mudeli, mis tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri väljaselgitamisega rollimängude kirjeldamise abil ning aitab mõista mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda, kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel. Sigmund Freud uuris teadvuse tasandeid: 1. teadvus - see millest inimene parajasti teadlik on; 2. eelteadvus - see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema
Nii nagu Reich on ka Glass palju teoseid loonud koostöös oma ansambliga Philip Glass Ensemble. Glass on maailmas tuntud minimalistliku ooperi loojana. Tema kuulsamad ooperid on portree-ooperid meestest, kes on mõjutanud oma aja sündmusi - Einstein on the Beach; Satyagraha (sanskriti keeles tõe jõud) peategelaseks Mahatma Gandhi. Sisuks Lõuna-Aafrikas elavate hindude mäss rassistliku diskrimeerimise vastu. Minimalistliku ooperi iseärasus on muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine. Seda asendab ühe fraasi või kujundi pidev kordamine. Tavaliselt ei ole tegemist lihtsa mehhaanilise kordamisega, vaid kindla korduste süsteemiga, kus kõlapilt varieerub, nt tänu muutvale seadele või rütmile. Minimalistliku ooperi esindaja on ka USA helilooja John Adams 1947, kelle tuntumad teosed on ooperid Nixon in China ja The Death of Klinghoffer. Kõik kolm mainitud heliloojat on populaarseimad nüüdisheliloojad maailmas. Avangardism (1945-1970)
vandenõulaste koor kõlas järjekordse üleskutsena Itaalia vabastamiseks. Eriti palavalt elas rahvas "Ernanile" kaasa 1847. a., lauldes ooperi pidulikule koorile "Karl Viiendale kuulsus ja au" muudetud sõnadega kaasa. Kui "Nabucco" ja "Lombardlased" tegid Verdi üheks armastatumaks heliloojaks Itaalias, siis "Ernani" tõi talle kuulsuse ka väljaspool kodumaad. Muusikaliselt on "Ernani" emotsionaalne, meloodiline ning Verdi loomingus esmakordne dramaturgilise dünaamikaga teos, millele juhtmotiivistik värve ja mõtterikkust juurde lisab. Varasemast suuremat tähelepanu omistas Verdi kangelaste muusikalisele karakteristikale, luues, tõsi küll, mitte niivõrd individuaalportreesid, kuivõrd üldistatud tegelaskujusid. Dramaatiliste situatsioonide hügoolik eredus ja elamuslikkus aitasid muusika ja tegevustiku haakumisele jõudsalt kaasa. Ent siis tuli kvalitatiivne seisak. "Ernanile" lühikese ajavahemiku kestel järgnenud
1839.a. asus Wagner Pariisi väga suurte lootustega, sattudes aga siin suurtesse majanduslikesse raskustesse, pettus, nimetades kaasaegset ooperit "hiilgavaks valeks" ja "suhkrustatud igavuseks", ning hakkas jälle soojemalt suhtuma saksa muusikasse, tõusis kodumaaigatsus ja soov luua oopereid saksa teatrile. Pariisis valmis ta esimene parim ooper "Lendav Hollandlane" (1841), mis on otsustavaks pöördeks nii ainestiku valiku kui ka muusikalis-dramaturgilise ülesehituse poolest. 1842.-1849.a.-ni elas Wagner Dresdenis, kus valmis tal kaks suurepärast ooperit "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848), mis näitavad Wagneri huvi saksa rüütliromantika vastu. Peab aga märkima, et need rüütlid elasid väga palju läbi, kuid nad ei olnud võitlejad, vaid saatuse mängukannid. Selliste meeleoludega vastu minnes 1848.-49.a. revolutsioonile ei saanud Wagner olla kuigi järjekindel revolutsionäär
meloodiaandest. Optimistlik "Oh laula ja hõiska" autori sõnadele on populaarsemaid laulupeolaule. Sageli lauldavad on veel "Teretus", "Kevade marss" (K. A. Hermann). Erandlik ja parim saavutus Hermanni kooriloomingus on aga 1880. aastal kirjutatud laul "Isamaa mälestus" . Kreutzwaldi "Kalevipoja" sissejuhatusest võetud tekst on tulvil muistse vabadusvõitluse romantikat ja isamaa-armastuse paatost, mida Hermann on muusikaliselt suutnud väga sugestiivselt väljendada. Laul on hea dramaturgilise ülesehitusega, selles on meeleolude vaheldust ning muusikaliste kujundite kontrastsust. 10. Koosta ülevaade Eesti esimestest laulupidudest . I üldlaulupidu II üldlaulupidu III üldlaulupidu aasta, koht, 1869, tartu 1879, tartu 1880, tallinn korraldav selts Vanemuine Vanemuine Lootus mitu päeva 3 3 3
TRAGÖÖDIA Sündis VI sajandil, mil poeet, näitleja ja lavastaja Thespis lisas Ateenas 534. a. Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandeile näitleja (tema ise see austatava jumala või kangelasena oligi see oli erakordne ka seetõttu, et esimesena pühitsemata inimestest 2 söandas ta jumalat kehastada), kes astus koorijuhiga (korüfee) dialoogi ning tõi nõnda esinemisse dramaturgilise elemendi. Esimene tragöödia oli sündinud! Thespise nimi sai näitlemise sünonüümiks: Thespise kunst; Thespise rüü tähendas teatrikostüümi. Seega oli draama esialgu koorimeelika haru. Ka Thespis alustas ditürambilise koori juhina. Edaspidi draamaelementide osa aina kasvas, koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid aga KOMÖÖDIAKS.
Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: · Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; · Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris. Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat. 27. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel
„Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on dramaturgilise sotsioloogia põhijooned Erving Goffmani järgi? Erving Goffman (1922-1982). Dramaturgiline sotsioloogia (ennast pidas rohkem sotsiaalantropoloogiks). Uurimisprobleem: sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise
Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1. Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; 2. Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 28. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat UURIJAD JÄLGIVAD INIMESTE KÄITUMIST, ILMEID, EMOTSIOONE 29. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja
Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu. Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat. 27. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tunnused: Püsiv territoorium,
intiimsust, tööjaotus on keerukam ja sõltuvus üksteisest suurem. Võib moodustuda koalitsioone, kuid ükski liige ei domineeri teiste üle. Rolliarvude võimalikkus on palju suurem kui diaadis. 4.13. Mis on sotsiaalne võrgustik? Mõiste, mida kasutatakse grupi liikmeskonna ja suhtekogumi kirjeldamiseks. Koosnevad tihedalt läbipõimunud esmase grupi ja/või lõdvematest teisese grupi suhetest. Koostis muutuv. Väärtuslikud sotsiaalse toetuse allikad. 4.14. Kuidas interaktsiooni dramaturgilise lähenemise seisukohast inimeste käitumist gruppides selgitada? Dramaturgilisest vaatekohast võib kõiki rollipartnereid vaadelda näitlejatena, kes laval oma rolle täidavad. Kokku moodustavad need rollid sotsiaalse stsenaariumi. Maailm on näitelava ja meie, näitlejad, loome muljeid iseendast. See mudel rõhutab vastastikuse toime ja rollimängu refleksiivset iseloomu. See tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri selgitamisega. 4.15
draama) · II periood: eemalsud ajaloolisest romantismist, suurejoonelised ideedraamad (allegooria, eepilised elemendid). ,,Peer Gynt" (maagia ja sümboolika, ajas ja ruumis seiklemine) · III periood: ühiskonnadraamad vahetult näitav ühiskonnakriitika. ,,Nora", ,,Kummitused", ,,Metspart" jne. Nendega sai klassikuks. Norat kujutati naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejana. Nora on meistriteos just dramaturgilise ülesehituse poolest. · IV periood: keskendunud peategelase psühholoogilisele situatsioonile. Pessimism. ,,Hedda Gabler" jne. Temast oli saanud tõeline maailmakirjanik, tema esietenduste pärast võitlesid eri maade eri teatrid. 1891. aastal pöördus tagasi Norra, 1906. aastal sai ajurabanduse selleks hetkeks oli temast saanud Norra teatriklassik. 45) August Strindberg Ibseni skandinaavlasest rivaal, sattus vaimustusse Antoine'i ideedest
annaabi.ee 
