Hierarhilise gumsa perioodi ajal peetakse mung nat'i pealiku (pärilikkuse) liini spirituaalseks liikmeks; egalitaarse gumlao süsteemi siseselt, on ta kõikide liinide / sugupuude esivanem. Taeva nat Madai, vaimsese maailma valitseja, on tunnustatud vaid gumsa süsteemis. Egalitaarse gumlao etappidel hingede "kuningale" ei ohverdata. Lisaks on olemas loomuomane suhe müütide (religiooni või religiooni kognitiivsete aspektide) ja rituaalide vahel, kuna rituaalid dramatiseerivad müüte. Ometigi on Kachin'i müüdid mitmetähenduslikud ja neid saab rääkida eri viisil. Mõned neist kinnitavad gumsa süsteemi, teised, ainult pisut muudetud versioonid, kinnitavad gumlao ideaale. Erinevate tõlgenduste abil on võimalik samal ajal esitleda erinevaid tõdesid / uskumusi. Leach näitab, et ebaselgus müüdis ja rituaali tavas on ometi võimeline tekitama sotsiaalset stabiilsust. Tema arvates on vastuolud Kachin'i rituaali süsteemis fundamentaalsed ja seetõttu
jutustuse kontekstile. Labov: kriisinarratiividele on omane jäigem ja püsivam struktuur. Suuline jutustus koosneb vähemalt kuuest elemendist: 1) millest jutustatakse, 2) orientatsioon: tegelane, aeg ja ruum, kes, kus, millal; 3) lisategevus; 4) hinnang; 5) tulemus; 6) coda: jutustuse suhestatus käesoleva olukorraga. USA sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides. Suulise jutustamise uurimisel on tähtis performance'i mõiste: jutustust saatvad ja dramatiseerivad võtted. Lõpuks on moodsaks teemaks biograafia uurimine ehk mina konstrueerimine suulises narratiivis. Narratiivide eluaegne kogumine: küsitlemine. Narratoloogiliste meetodite abil uuritakse sotsioloogilisi ja poliitilisi narratiive. M. Toolan. Keeleline, diskursiivne ja situatiivne eelteadmine, mis jutustajat kuulajaga ühendab. Kuidas on grammatilised vormid seotud teksti tähendusega. Mütokriitika. Kirjandusliku mütoloogia uurimine. J. G. Fraser Kuldne oks 1890.
annaabi.ee 
