Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad
aastal, kui Voldemar Panso asutas Tallinna Konservatooriumi juurde lavakunstikateedri, mille tänane nimetus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. 1965. aastal asutati Eesti Riikliku Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso. Selle nime all tegutses teater kuni 1994. aastani, kui teater anti üle riigi omandist Tallinna linnale ja teater sai nimeks Tallinna Linnateater. 2. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esimene dramatiseerija oli Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja Andres Särev. See oli 1932. aastal. 3. Lause „ Parim muusikaline kujundus on vaikus“ kuulub muusikalisele kujundajale Viive Ernesaksale. 4. Lavastajad ja nende loomingut iseloomustavad mõisted: o Tiit Ojasoo – poliitiline teater o Merle Karusoo – elulooteater o Elmo Nüganen – psühholoogiline realism o Geosrg Malvius – muusikal
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993
Ta jätkab ikka oma jäljerada. Liig tujukas, et olla Lemmik Loom. Ja kuigi teda püüti kodustada, jääb talle lõpuni ta kassiiseloom. Paul-Eerik Rummo ● Sündis Tallinnas aastal 1942. ● Töötas Tallinna draamateatris kirjandusala juhatajana, töötas ka "Vanemuises", on olnud kutseline kirjanik (1966–1976), poliitik, EV kultuuri- ja haridusminister, kultuurikonsultant. ● Paul-Eerik Rummo on ka tähelepanu köitnud filmistsenaristi, lastekirjaniku, dramatiseerija ning tõlkijana. Paul-Eerik Rummo luule ● "Kogutud luule„ ● "Ankruhiivaja" ● "Luuletused„ ● "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" Paul-Eerik Rummo "Esimene vasikas" Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailm. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha. Viivi Luik ●Sündis aastal 1946 Viljandimaal. ●Töötas masinakirjutaja, arhivaarina ja raamatukoguhoidjana. ●Kutseline kirjanik aastast 1967.
Etendusest “Dekameron” Külastasin 11.10.2019 VAT Teatrit ning etendus, mida huviga jälgisin, kandis nimetust “Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan
väljatulek kirjas oleks. Eriti elu teisel poolel oli Tammsaare rahaline olukord väga hea, lisaks honoraridele sai Tammsaare toetust Kultuurikapitalist(Tammsaare...2007). 1.7. Tammsaare surm Veel 1940. aasta 29. veebruari õhtul viibis Anton Hansen Tammsaare koos tütrega reipalt ja heatujuliselt Tallinna Draamateatris , vaadates näidendit ,,Noor mets". Järgmisel päeval arutas Tammsaare linnas A.Sibula ja B.Lindega oma teoste tõlkimisküsimusi , tegi visiidi oma teoste dramatiseerija A.Särevi koju, käis kinga tänavas asuval raamatukaupluses ja samal, esimese märtsi õhtul katkestas Tallinna Ringhääling oma saate ,et edastada ootamatut kurba sõnumit: kirjutuslaua taga oli õhtul kell kuus lakanud tuksumast Anton Hansen Tammsaare süda. Kogu eesti rahvas oli sügavas leinas . Kirjaniku ausamba juures Järva-Madisel põlesid ööd japäevad läbi leinaküünlad. Koolides toimusid mälestusaktused. Kolmanda märtsi õhtul viidi Anton
Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst. Publik vaatas tollasel ajal A. H. Tammsaare ja Särevi koostöös ,,Härra Mauruse I järgu koolis" (1935). Ja Lutsu ja Särevi koostöös ,,Kevade" (1937 Draamateatris). Suure dramatiseerimise aeg. See mõjutas ka algupärast draamakirjandust, mis ei pääsenud kogu aeg löögile. Hugo Raudsepp (1883-1952) oluline 1920-1930ndate draamas. Avas komöödia, ,,Mikumärdi" oli tähtsaim. Raudsepp avas suurema laine.
annaabi.ee 
