Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelaste...
Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on
*ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA:
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika,
Ilmselt olin seda varem kuulnud juba muusikatunnis või varem külastatud kontserditel. Teos oli ilus ning tõi välja ka artisti hääle võimekuse. Itaalia komponisti V. Bellini kirjutatud „Elvira aaria“ ei kuulunud just minu lemmikute hulka. Minu jaoks kõlas see aaria algus kuidagi veniva ja üksluisena. Siiski teine pool loost muutus veidi elavamaks ning veidi positiivsemaks. Siiri Johansoni esitatud Mozarti ooperist „Don Giovanni“ pärinevas „Zerlina aarias“ oli kuulda dramaatikat ning tugevaid tundeid ning pala oli esitatud minu arvates väga professionaalselt. Siiri Johansoni esitatud teine pala olin Giuseppe Scarlatti „La Violette“. See aaria oli mängulise ja rõõmsa kõlaga ning täis positiivset energiat. Damaris Ilves esitas kuulsa norra romantismiajastu helilooja Edvard Griegi pala „Sind armastan“, mis oli üsna aeglane ning rahustav. Mulle meeldisid ka lugu saatvad rahulikud klaverinoodid.
Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Gooti maalikunst on pmst klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini, kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega. Miniatuurmaalid: 14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbour'id, kes valmistasid Berry
Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab
· Suurema väljenduslikkuse saavutamiseks lihtsustasid või moonutasid kujutatavat. · Kunstis väljendati esimese MS eelseid hirme ja ärevust. · Tõid vaatajate ette viletsuse, surma ja moraalse allakäigu. · Iseloomulikud on määrdunud värvid, teravad kontrastid. Ülekaalus on must ja punane. · Pintslitõmme on järsk ja äge, mis muudab maali pinna krobeliseks. · Anatoomilisi detaile suurendatakse, mis lisab dramaatikat. Fovism Les favves - pr. k. kiskjad, metslased. 1903 asutati Pariisis liberaalne sügissalong, kus hakati korraldama moodsa kunsti näitusi. Järjest enam tekkis publikut, kes arvasid, et muutused kunstis on õigustatud. Foovid ilmusid publiku ette 1905. aastal. Nad ei olnud ideede ja meetodite poolest omavahel seotud ja püsisid rühmitusena koos vaid paar aastat. Fovismi peetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks, samas on ta tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu
amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega.
Mis teemat need kajastasid? Kreeklased võitlemas kentauride ja amatsoonidega, võitlus tasavägine ja raske. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga (Polykleitos, Myron, Pheidias, Skopas, Praxiteles, Lysippos). Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos ''Odakandja'', kontrapost täiuslikult lahendatud Myron ''Kettaheitja'', kujutas liikumist Pheidias akropoli skulptuuride peamine autor Skopas rõhutas dramaatikat, kasutas maalilisemat vormi, nt. ReljeefidHalikarnassose mausoleumile Praxiteles kaunid, meelelise noore inimkehaga jumalad, nt. Hermes Dionysoslapsega Lysippos loonud kuninga portree, skulptuuril proportsioonide kaanon 1/8, ''Kaapija'' 10. Mis on akt? Miks loodi niipalju meesakte? Alasti inimkeha kujutis. Meesakte tehti palju kuna väärtustati treenitud keha ja seda taheti kujutada. VANAKREEKA MAALIKUNST 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid?
Looduslähedus. võtsid roomlased kasutusele? ( Vastuse leidmiseks võrdle 21. Mille järgi tunned ära , et tegemist on hellenistliku per. kreeklastega) Kasutusele võeti lubimört, mis võimaldas skulptuuriga? Skulptuuris taandub pidulik, enesekindel kasutada kaari, võlve ja kupleid. rahu. Skulptuur muutub mitmekesisemaks. Mõneti hakati 29. Milline roll jäi sammastele, kui kasutusele võeti kaared, rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat võlvid ja kuplid? Sambad asendusid võlvidega. (ristvõlv, vormi. Lisati inimlikku, maist ilu. silindervõlv) 22. Mida tead kreeka maalikunsti kohta? Mis on säilinud 30. Nimeta rooma kuulsaim sakraalehitis, mille poolest see originaalina? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma erineb kreeka vastavast ehitisest? Panteoni tempel
kasutati enamasti võitlusstseene (kujutati kreeklaste võite) Olümpia Zeusi templi figuurid, 5. saj eKr Dooria stiilis olid reljeefid metoopidel Joonia stiilis katsid katkematult kogu friisi Parthenoni friis, Ateena akropol 5. saj eKr 3. 4 saj eKr · taandub pidulik, enesekindel rahu · skulptuur muutub mitmekesisemaks · osad skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS · teised skulptorid lisasid inimlikku, maist ilu · rõhutati rohkem inimlikkust · aktina kujutati ka naisi · skulptuur muutub saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak õõtsuvamaks ja ebakindlamaks, proportsioonie kaanon muutub · hakkas levima portreekunst- jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni · Praxiteles "Hermes Dionysos-lapsega" marmor, 330-320 eKr
Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma. Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste 10 detailide moonutamisele või suurendamisele. Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. Kubism Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui
Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km Kujutati sõda ja lõvijahti Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule Uus pealinn oli suurem kui Assur Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest 7
Joonia stiil (sambad saledamad,asetsevad baasil,laosas kapiteel,voluudid) Korintose stiil (sambad eriti saledad,kapiteel on ehitatud taimevormidega) kapiteel-samba pea Skulptuur Arhailine ajastu-egpituse kunsti mõju,figuurid seisavad sirgelt,käed rusikas kõrval,vasak jalg veidi ette astumas,näol kramplik naeratus. Klassikaline ajastu-traunud poos kaob,keerukad liigutused,kujud igast küljest vaatamiseks,näod tõsised,tugijalg. Hilisklassikaline ajastu-rõhutati dramaatikat,skulptrid rahutud,saledamad. Hellenistlik ajastu-mõõtmed tihti hiiglaslikud, tugvate tunnete väljendamine. Vanakreeka maalikunst Säilinud ainult keraamika (vaasimaalid) ja seinamaale hauakambritest. 1)kuidas nimetatakse teisiti kreeta mükeene kultuuri?Miks? 2)Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid 3)Mille poolest erinevad Kreeta ja Peloponneseose asulad? 4)Mille poolest erinevad dooria,joonia ja korintose sambad?Milline neist stiilidest on vanim?
· Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu. · Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena aga, 5. sajandil eKr rõhuti tohkem jumalikkust, 4 sajandil inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. · Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemas ja graatsilisemaks. Seiskas õõtsuvamaks. · 4.sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni.
või olulisimad panused skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos lõi kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks, tuntud skulptuur ,,Odakandja" Myron kujutas suurepäraselt liikumist, tuntuim kuju ,,Kettaheitja" Pheidias Ateena akropoli skulptuuride peamine autor Skopas üks esimesi, kes hakkas skulpuutides rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid Lysippos üks esimesi portreekunstnikke, lõi ka Aleksander Suure portree 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti inimkeha kujutis; 13.PEATÜKK Vanakreeka maalikunst 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina-, tahvli- ja vaasimaalide 2
Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks juurdepääs euroopalikule vaimuvarale kulgeb baltisaksa kirjanduse kaudu. Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Ta oli piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid
Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" kooselu ja probleemid. Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele. Kuuluvad omavahel tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Nt kuigi romaan ja novell rajanead jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, dramaatilist dialoogi. 4
ajakirjanduses. Tõsisem loominguline tegevus algas paguluses. Briti saarel valimisid tema esimesed luulekogud ja romaanid. Viimaste sisuks on metsavendade ja sõjameeste ning nende perekondade traagiline käekäik. Teose saamislugu Tema loomingu üldinimlikult mõistetav sisu on jõudnud lugajani läbi ühe väikerahva katsumuste II maailmasõja ajal ja järel. Romaan ,,Ristideta hauad" (1952) sai kogu rahva saatuse sümboliks, mis teadvustas maailmale Eesti saatuse dramaatikat ja see räige sõnum jõudis paremini kohale kui mõni poliitiline päevakõne. Romaani tõlked ilmusid suurtes keeltes: inglise, prantsuse ja hispaania, romaan on avaldatud ka hiina keeles, küll mitte puna-Hiinas, vaid Taivanil. Vastukajad Viirlaiu romaanile olid elavad ja osutasid, kui vähe maailm teadis Baltimaade saatusest. Arved Viirlaiu looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda.
· Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef
Akropoli skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidas. Nike templilt on pärit reljeef, mis imetlusväärse meiterlikkusega kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme. Jumalanna on esitatud maise kaunitarina ja tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus. Hoopis teine, rahulikult suursugune, aga liigutav leinameeleolu valitseb Hegeso hauakivil. Neljandal sajandil eKr taantub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks, hakati rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat maaililisemat vormi. Hellenistlik kunst Hellenistlik kunst on seginenud kultuuride tõttu väga mitmekesine. Väike-Aasia asevalitseja Mausolos lasi endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. See oli joonia stiilis templi sarnane, põhiplaanilt mõõtudega 66x77 m ja kõrgusega 46 m. See loeti üheks maailmaimeks. Efesoses taastati Artemise tempel. Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion.
b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii. Dramaatikat kannab konflikt - sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine iii. "Meie" kooselu ja probleemid d. Sarnasused i. ilukirjandus keskendub põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika abil inimese siseilma, välisilma ehk looduse ja ühiskonna ning nende kokkuouute kujutamisele
värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga. Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik TUNNUSJOONED: 1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5. üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele 6. värvikombinatsioonid on teravad, kasutatakse tihti musta ja punast, mille kõrval ka määrdunud ja poriseid värve 7. pintslitöö on järsk ja maalipinnad tihti krobelised KUNSTNIKUD: Die Brücke 19051913 Emil Nolde (Emil Hansen, 18671956) armastas religioosseid teemasid, natüürmorte ning primitiivseid, kirglikke ja müstilisi maastikke
postimees.ee/3317455/juhtkiripagulaskriissilmadesulgemisepealeeikao Allikas. Mihhail Lotman. "Pagulaskriis": Pagulastest, võrdõiguslastest, rassistidest ja muudest toredastest inimestest (Postimees 07.09.2015) ...südantlõhestavad pildid kolmeaastase Aylan Kurdi surnukehast... 71 lämbunud migranti Austriast leitud veokis... Vao pagulaskeskuse süütamine... võiks tuua veel kümneid ja kümneid näiteid, mis illustreerivad praeguse pagulaskriisi dramaatikat. Igal tragöödial on mitu mõõdet, nende hulgas inimlik ja statistiline. Miks tekitab igas normaalses inimeses nii teravat kaastunnet, aga tihti ka meeleheidet ning koguni viha Aylan Kurdi juhtum? Miks ei tekita sama tugevaid tundeid temaga samal ajal hukkunud viieaastane vend ja teised lapsed, kes olid samas paadis ja said samuti hukka? Põhjus on lihtne ja paraku küüniline: Aylan Kurdist tegi meedia postuumselt staari, staaride saatus meid erutab, teised käivad statistika alla.
Iseloomustega tõefraasi funktsioone. olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima Üldistav: Tõefraas on üleliigne, kui on omistatud funktsioon ühele antud lausele (nt. on tõene, tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?) ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea Performatiivne: fraasil ,,on tõene" on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et.
viidi suur osa Londonisse briti muuseumi). * Nike templist päris reljeef kujutab imetlusväärse meisterlikkusega läbi kanga kumavaid kehavorme. jumalanna esitatud maise kaunitarina, tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus. 8. * 4 saj eKr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. * Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi . * Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS (reljeefid Halikarnassose mausoleumile). Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. 9. * Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. 5 saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4 saj eKr inimlikkust. * Aktina hakati kujutama ka naisi
Meduusa parv 177 reisijaga jäi päästmistööde ajal märkamata ja triivis 13 päeva merel. Kunstnik valis välja dramaatilise hetke, mil tohutuid kannatusi läbi elanud ellujäänud märkavad silmapiiril appitulnud laeva "Argos." Inimestest moodustunud püramiid vastandub kompositsioonis muserdatud laipadega ümbritsetud parve. Caravaggiolik terav valguse/varju kontrast ning tuhmid värvid sisendavad dramaatikat. Tegeles ka litograafiaga(kivitrükiga), kus käsitles zanriteemasid. Kogu elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. On maalinud ka sarja etüüde vaimuhaigetest. Eugene Delacroix 1798-1863 Maalis palju ajaloomaale. Pööras tähelepanu ka kaasaja sündmustele. Teda haaras kreeka rahva vabadusvõitlus türklaste vastu. 1830. a. juulirevolutsiooni mõjul maalis ta suurel lõuendil teose "Vabadus viib rahva barrikaadidele." Võitjate ees sammub naisena kujutatud sümboolne vabadus
- tegevuslikkus (kr drama tegevus); Aristotelesel üks jäljendamise viis, kus jäljendatakse ,,kõiki jäljendatavaid tegevuses olevatena ning toimivatena". - dialoogilisus - lugu (narratiiv) - tegelased (inimesed või isikustatud (nt loomtegelased, asjad, üldmõisted) 50. Kuidas mõista väidet, et draamas puudub jutustaja? Kui näidendis on tegelane nimega Koor, Jutustaja, Autor vm, siis mille poolest erineb see proosateose jutustajast? - Dramaatikat eristab eepikast see, et puudub jutustaja kui teksti keskendav ja valitsev positsioon. Lugu näidatakse, mitte ei jutustata (läbivalt). Võib aga esineda tegelasi, kes täidavad jutustaja funktsiooni ja/või jutustamist tegevuse osana. - Autor väljendab end tegelaskonna kaudu. 51. Milles seisneb draamakirjanduse ajapoeetika eripära? Meenutage mõnd loetud näidendit kuidas suhestuvad selles kujutatud aeg (loo kestus) ja kujutamisaeg? 52. Mis on konflikt
oma tähtsusetust. Peamine idee on selles, et inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks raas maast jõudu ammutama. Tegelased otsivad lunastust, iga neist on oma õigus ja põhimõtted, mille järgi nende arvates elu peaks käima. Läbiv tegelane Indrek Paas, kelle elukäiku vaadeldakse sünnist keskeani. Epopöäs on pikki tegelaste monolooge , milles arutletakse elu ja väärtuste üle. Pea igas romaanis on ka traditsiooniline armastuskolmnurk, mis lisab sündmustikku dramaatikat ja pinget. Lahendatakse epopöäs küsimusi, mis on inimkonnale kogu arengu vältel olulised olnud. · ,,Tõde ja õigus" I osa (analüüs) Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926
Myron tahtis ja suutis kujutada liikumist. Erinevalt egiptusest, eelistasid kreeklased kõrgreljeefi, mis mõjub mahulisena. Eespoolsed figuurid on rohkem välja raiutud kui tagumised, ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Parimad ehitusplastika teosed on Ateena Partheoni templi jaoks. Värvid muutsid skulptuure kirevamaks ja rahutumaks. Peamiseks skulptoris akropolis oli PHEIDIAS. Hiljem muutub skulptuur vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Rõhutati dramaatikat, kasutati maalisemat vormi nt. SKOPAS. Lisati maist ilu. 5. Saj e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4.saj. e.Kr. inimlikkust. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak ebakindlam ja õõtsuv. Proportsioonide kaanon muutus 1/7 kogupikkusest. 4.saj hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati isikupäevaseid nöojooni. 8.Kreeka vaasimaal. Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale
Kuna Chamberlain sunniti umbusaldushääletusega lahkuma sellelt kohalt. Churchill tuli Chamberlainile appi ja tunnistas oma vastutust mereväeoperatsioonide eest, kuid see ei aita. Kuningas George VI kutsus Churchill`i Buckinghami paleesse ja nimetas ta peaministriks. Kuid paljud Churchill`i vaenlased püüavad tema ametisse nimetamist edasi lükata. Mais pidas Churchill alamkojas oma esimese kõne kui peaminister. Tema kõne sisaldas ainult dramaatikat ja seal ta siis laususki esimest korda järgnevad sõnad Inglismaa rahvale: "Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, higi ja pisaraid. Te küsite, mis on meie eesmärk? Saan teile vastata üheainsa sõnaga: võit! Võit iga hinna eest, võit vaatamata kõigele, võit, ükskõik kui pikk ja raske tee selleni on, sestilma võiduta ei ole ka ellujäämist. Saage sellest aru ilma võiduta kaob Briti impeerium, kaob kõik see, mille eest Briti impeerium on seisnud, kaob
Polykleitose ,,odakandja", sõdalase-atleedi ideaaltüüp, mis sai kaanoniks Merejumal Poseidoni kahemeetrine kujutis, pronksist originaal Myroni ,,kettaheitja"-hoogne liikuvus Relfeef-eelistasid kõrgreljeefi, aitab luua ruumilisust, tihti vabafiguurid, mis olid vaadatavad ainult altpoolt Parimad ehitusplastika teosed loodi ateena templi Partheoni jaoks, võitlusstseenid Akropoli skulptuuride autoriks Pheidias Nike templi reljeef kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme Hakatakse kujutama dramaatikat, nt skopas(halikarnassose mausoleum) Aktina hakati kujutama naisi Praxiteles lõi meelelisi noori jumalaid, nt hermes dianysos-lapsega, originaal, Aphrodite kujul palju koopiaid Hakkas levima portreekunst, jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos, Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni
Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise, ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika: Zanrid nt tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, liberto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid. Dramaatikat iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine,m muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" koosolu ja probleemid. Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu tajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi. Veel iseloomulikke tunnuseid: tegelaste
Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus
Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. „Brücke“-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka
· Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef
------------------------------ 8. loeng. Kunsti tõlgendamine 1. Selgitage semantilise tõlgenduse ja kategoorilise tõlgenduse erinevust! 1. Kunsti tõlgendamise liigid: Eristan kahte liiki tõlgendusi: A. Semantiline tõlgendus (S- tõlgendus), B. Kategooriline tõlgendus (K-tõlgendus). A. Semantiline tõlgendus: Tüüpilised näited:* "W kujutab Jeesuse ristilöömist", "W väljendab luuletaja pisaraterohket hinge-piina", "W kehastab sünni ja surma dramaatikat", "W sümboliseerib hea võitu halva üle". NB!* Teose "tähendus" võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse "tähendust" ja "tähtsust"! B. Kategooriline tõlgendus: "W on C " (st W kuulub kategooriasse C), "W on higine ja tolmune vestern", "W on loomult tragöödia", "W on psühholoogiline põnevusfilm", " W on formalismi puhtaim näide". Kategooria kui üldnimetus, mis haarab endasse kunstiliike, zanre, -stiile, -voole. 2
Kreeka reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist ja eespoolsed figuurid on rohkem kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia
Tants Luule Proosa Draama Tragöödia Komöödia Draama- zanr Dramaturgia 1) mingi spetsiaalse dramaatika osa kohta (Shakespeare'i dramaturgia); 2) kompositsiooni ja lavastuse teooria Draama vapustav ja raske sündmus Dramaatika tugevaid tundeid või elamusi väljendav objekt. 20. sajandil toimub kunstimõistete ümberdefineerimine. Dramaatikat alustatakse Aristotelesest Traktaat luulekunstist 336-322 eKr. Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Näitekirjanduse põhilisteks väljendusvahenditeks on sõnad ja keha. Näitekirjandus väljendab dialoogi kaudu inimsuhteid, konfliktsituatsioone, millest tuleneb mingi tegevuslikkus. kr k tegu, tegevus. 20. sajandil asendub väline tegevus sisemisega. Näitekirjandusele on omane: 1) tegelased pöörduvad otse vaataja poole, autori/ jutustaja kohalolek on varjatud
Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka
Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka
annaabi.ee 
