Antiikkirjanduse konspekt
Luuleteose keel vastaku
zanrile, milles autor kirjutab. Nõuab luule keelelt peale tabavuse ja ilu ka elamuslikkust. Luuletaja hoolikas
töö vajab visa enesekriitikat ja kriitikat.
Lähtub klassitsistlikes põhimõtetest. Teos peab olema lihtne, terviklik ja harmooniline. Teema vastavalt
luuletaja võimetele ja maitsele, teose osad peavad olema kooskõlas. Sõnu tuleb hoolikalt valida, keelt
uuendada. Keel peab arenema, ei tohi liialt normeerida.
Suur tähelepanu draamateoorial. Tunnustab klassikalist tragöödiat, ent ei poolda hilisema aja tendentsi
eemaldada koor tegevusest, arendada jutustavat osa ja tuua trag-i tugevaid vaatamisefekte. Kangelase
iseloom peab tragöödia algusest lõpuni olema muutumatu. Tegelaste käitumine, keel peab vastama isikule,
staatusele.
Oodide eeskujud: Anakreoni, Sappho, eeskätt Alkaiose looming, Neopotolemos.
Toetunud ka Epikurosele, Archilochosele.
40. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos
annaabi.ee 
