Juudid
ka eesti keelt.
Olukorras, kus oldi ühelt poolt küll ära lõigatud Baltikumi juudi
keskustest, kuid teiselt kasutati seadusega tagatult kõiki
vähemusrahvuse arenguks vajalikke õigusi ja võimalusi, elas
kohalik juutkond vägagi viljakat kultuuri-ja seltsielu. Paljud
tegutsesid üheaegselt mitmes organisatsioonis. Klubide ja
seltside nimekiri on üllatavalt mitmekesine maa kohta, kus
juutide arv oli vaid neIi ja pool tuhat, -alates draamaseltsist "H.
N. Bialik" ja lõpetades Tõrva Sionistide Seltsi ja Tallinna Juudi
Bridzhi Klubiga.
Kohe 1940. aastal, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris,
likvideeriti ka juudi vähemusrahva kultuurautonoomia, Juudi
seltside ning haridusasutuste tegevus lõpetati. Hilisemad Eesti
NSV juudid oma kogukonda ei moodustanud. Et nõukogude
rahvuspoliitika oli enam või vähem juudivaenulik, jidisi- või
heebreakeelse hariduse saamine võimatu ning sünagoogi
annaabi.ee 
