Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on
külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke
kandub edasi 19. sajandi Euroopa romaani. Diderolt' pärineb mõte ilu objektiivsusest ja sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peavad olema tõepärased. Osa Diderot' kirjutisi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileau'le. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise draamat kirjutada. 1748. a ,,Suured varandused" teos ilmus anonüümselt Hollandis, süzee traditsiooniliselt galantne ja seotud rokokoo stiiliga. Naerdi olukorra ja konkreetsete isikute üle. Teos keelustati. 1760.a ,,Nunn", kuid teos ilmus alles 1796, pärast Diderot' surma. Jäljendab Voltaire jutustuse laadi, samas sarnaneb varasemate valgustusliku proosa vormidega
Diderotist esimesi kunstikriitikuid. Kirjeldab maale ja on eeskujuks ka Goethele, kes tema kirjutustele toetudes oma kuulsad kunstiartiklid loob. Diderot osa kirjutusi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileaule. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise kirjutada ka draamasid. Diderot on kirjanikuna tema panus kõige suurem proosa-zanris ja ennekõike Euroopa romaani arengus. Sellel ajal kui Diderot elas ja kirjutas need romaanid ei olnud üldsusele tuntud. Loetavaks said nad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Anti välja korralikus tiraazis välja. Ilmusid järgmise sajandi algul publiku ettel. Esimene romaan 1748 aastal. Pealkiri ,, Suured varandused"
annaabi.ee 
