Klaveriõhtu retsensioon
Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma
halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru
lossisaali lage uurimas.
Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja
pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning
alguses oli meeleolu üsna nukker. Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli
tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat
ja siis jälle väga äkkiliselt vaibuda. Kokkuvõttes on see väga hüppeline teos, kuid tegelikult üsna
ilus ja huvitav kuulata, kui vaid tahmist on. Siiski läbib teost ühtne teema.
Teiseks esitati kolme prelüüdi järjest kergete pausidega. Esimene neist oli üsna hoogne ja
tumedamates toonides . Palal esinesid väga sujuvad üleminekud ning tempo oli pala vältel üsna