Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Georg Malvius on lavale toonud enam kui 60 näidendit, 20 ooperit ja 70 muusikali Rootsis, Soomes, Eestis, Norras, Ühendkuningriikides, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Monacos ja mujal. Vanemuises on ta lavale toonud Webberi muusikalid „Jesus Christ Superstar ” ja „Evita” , Ulvaeus & Anderssoni „Chessi”, Abrahami opereti „Savoy ball”, draamalavastuse „Vihmamees” ja Jacobsi & Casey muusikali „Grease”. Neile lisandus 2014 aasta oktoobris Webberi „Ooperifantoom”. Malviusele on antud kunstiliste saavutuste eest 13 auhinda, neist kaks aasta parima lavastaja tiitlit Eestis. 5 Peaosatäitjad Stephen Hansen(Ooperifantoom) Stephen Hansen on Norra näitleja ja laulja. Tema debüütrolliks oli Jeesus rock-ooperis „Jesus Christ Superstar“ Trondheimis Trøndelag Teater'is
nimetanud kõige kasumlikumaks muusikaliks, mille nende produktsioonifirma Smithbridge on lavale toonud. Ämbliknaise suudlus Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" muusika on kirjutanud John Kander, sõnade autor on Fred Ebb ja libretist Terrence McNally. Muusikal põhineb Manuel Puigi samanimelisel romaanil, millest autor kirjutas 1983. aastal ka näidendiversiooni. Eesti publikule on see lavateos tuttav 1994. aastal Eesti Draamateatris esietendunud draamalavastuse põhjal, milles mängisid peaosi Jüri Krjukov ja Ain Lutsepp. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" on suure menuga mängitud nii Londoni West Endis kui ka New Yorgis Broadway'l. 1993. aastal pälvis see Tony auhinna parima muusikali kategoorias ning mitmeid teisi Tony auhindu. 1985 väntas argentiina-brasiilia rezissöör Hector Babenco ka samanimelise mängufilmi. Muusikali tegevus toimub Ladina-Ameerika vanglas. Homoseksuaalist Luis Alberto
Oliivipuu puit on oma omaduselt väga kõva ja raske. 11 4.Kultuur 4.1 Teater Hispaania teatri esimesed müsteeriumid ja miraaklid pärinevad 13.sajandi algusaastatest. Algusaegse renesanssiteatri algatajad olid dramaturgid J. Del Encina ja B. De Torres. 16. sajandi keskel tekkisid esimesed kutselised näitetrupid ja aastal 1570-1580 ehitati esimesed teatrihooned. Draamalavastuse peamisteks vormideks olid kolmevaatuslikud värssnäidendid (comedia) ja ühevaatuslikud näidendid. Renesanssteatrit iseloomustavad eelkõige: Toretsevad ja kirkavärvilised kostüümid. Laulu ja tantsu rohke kasutamine. Lihtne lavakujudnus. Rohke muusika kasutamine. Temperamentne näitlemisstiil.
annaabi.ee 
